Kokkuvõte

Elanike teavitamine elukeskkonnast tulenevatest ohtudest on riigi ülesanne ja üks elanikkonnakaitse meetmeid. Rahvusvaheliselt on seatud eesmärk, et iga inimene peab saama ohu korral varajase hoiatuse. Eestis alustati kiire ohuteavituse arendamist aktiivselt 2018. aastal, süsteemi esimene etapp valmis 2022. aasta lõpus. Inimeste elu, tervist või riigi julgeolekut ohustavate sündmuste ja Vabariigi Valitsuse tasandi õppuste korral on võimalik määratletud ohualas viibijate mobiiltelefonile ohuteavitust saata alates 19. jaanuarist 2023. Seadus nimetab seda ohualapõhiseks kiireks ohuteavituseks. Aasta hiljem lisati seadusesse õigus saata ohuteavitus ka ulatusliku sõjaväelise väljaõppe läbiviimisel. Ohualapõhine kiire ohuteavitus edastatakse asukohapõhise lühisõnumina (ingl location-based SMS, Eestis kannab saatja nime EE-ALARM). Ohualapõhine kiire ohuteavitus lühisõnumiga on üks ohuteavituse edastamise kanalitest. Lühisõnumi ohualapõhiseks edastamiseks on vaja töödelda ohualana määratletud alas paiknevate mobiilseadmete asukohaandmeid. Artiklis analüüsitakse sellega kaasnevat riivet adressaatide õigustele ning lubatavust eri tüüpi sündmuste korral.

• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• korrakaitseõigus