Kokkuvõte

Ajaloolise kogemuse ja geopoliitilise asukoha tõttu on nii Eestil kui ka Leedul olnud põhjust olla riikliku julgeoleku küsimustes valvas, kuigi praktikas ei ole kaitsevõime arendamine alati olnud järjepidev ega veatu. Viimastel aastatel on rahvusvaheline julgeolekuolukord teinud läbi väga ulatuslikke ja kiireid muutusi, mille tulemusena on Euroopa asunud oma kaitsevõimet oluliselt tugevdama. Seega on äärmiselt aktuaalne küsimus, kas kehtiv riigihankeid reguleeriv normistik on piisavalt paindlik ja tõhus, et võimaldada riigikaitseks vajalike hangete kiiret ja tulemuslikku läbiviimist, ning millised on selle rakendamisega seotud väljakutsed. Üheks keskseks teemaks on riigihankeõiguslike erandite kasutamine, mis võimaldaks kaitsevaldkonna hangetes tegutseda kiiremini ja paindlikumalt. Teema avamiseks tutvustatakse artiklis kaitsehangete eripärast õigusliku tausta ning analüüsitakse õiguslikke küsimusi, mis autorite hinnangul on Eesti kaitse- ja julgeolekuhangetes probleemseks osutunud. Kuna Eestiga sarnases geopoliitilises olukorras ning sama Euroopa Liidu õigusraamistiku alusel tegutsev Leedu on mõnedes küsimustes valinud Eestist erinevad juriidilised lahendused, tutvustatakse võrdlusmomendi loomiseks ka neid. Kaalutakse seadusandlike uuenduste vajalikkust ning antakse soovitusi õiguslike kitsaskohtade lahendamiseks kehtivate õigusnormide valguses. Keerulises julgeolekuolukorras on nii Eesti kui ka Leedu seadnud üheks prioriteediks kodumaise kaitsetööstuse arendamise, mistõttu tutvustatakse artiklis Leedu eriomast õigusraamistikku, mis loodi viimastel aastatel nimelt kaitsetööstuse arengu toetamiseks.

• riigivara ja -hanked
,
• Euroopa Liit
,
• riigikaitse