Kokkuvõte

Riigihankelepingute täitmisel tekivad praktikas lepingutingimuste keerukuse tõttu tihti tõlgendamisprobleemid. Lisaks võib tekkida vajadus lepingu muutmiseks, millele eelneb sageli samuti lepingu tõlgendamine. Kehtiva hankelepingu muutmine tingib võimaluse, et muudatusi võidakse käsitada lubamatu riigiabina. Kommentaaris käsitlevad autorid võimalust muuta avaliku liiniveo teenindamise lepingu (edaspidi: liiniveolepingu) täitmise ajal vedajale makstava tasu (tariifi) suurust. Kuna avaliku liiniveo hinna komponendid on pidevas muutumises, näevad suured ühistranspordisektori hankijad liiniveolepingus tihti ette indekseerimismehhanismi, mis tavaliselt sisaldab ka liinikilomeetri maksumuse piirmäära. Praktikas kasutatakse 10‒15 erinevat indeksit. Pikaajalise liiniveolepingu puhul võib indeksi rakendamine mõjutada ulatuslikult poolte õiguste ja kohustuste vahekorda. Millised on tellija kaalutlusõiguse piirid, kui muudetakse avatud hankemenetluse tulemusena sõlmitud liiniveolepingu täitjale makstava tasu suurust? Kuidas peaksid liiniveolepingu täitmisel jagunema kuluriskid, kui liiniveolepingu indeks või selles sisalduv piirmäär viib olukorrani, kus liinikilomeetri tasu alandatakse oluliselt suuremal määral, kui on vähenenud vedaja kulud? Neile küsimustele pidi Riigikohus andma vastuse 24. jaanuaril 2024 haldusasjas 3-21-958 tehtud otsuses.

• riigivara ja -hanked
,
• leping
,
• Euroopa Liit