Kokkuvõte

Direktiivi 2014/24/EL (edaspidi: hankedirektiiv) artikkel 12 sätestab erandi, millal võib hankija teha tehinguid juriidiliste isikutega, kes on hankijaga seotud, teisisõnu sisetehinguid hankedirektiivis sätestatud reeglistikku järgimata. Erandina võivad hankijad teha ka omavahel teatud tingimustel koostööd selliselt, et koostöö formuleeritakse samuti riigihankereegleid järgimata. Kuigi hankedirektiiv sätestab sisetehingu ja hankijatevahelise koostöö erandi kasutamise alused, on Euroopa Liidu liikmesriikidele jäetud direktiiviga ulatuslik otsustusruum sätete kohaldamiseks vastavalt oma kohalikule siseriiklikule õigussüsteemile ja institutsioonilistele eripäradele. Käesolev artikkel uurib direktiivi artikli 12 siseriiklikku õigusesse ülevõtmise õiguslikke ja praktilisi murekohti, keskenduses harmoneerimise põhimõtetele. Artiklis analüüsitakse erinevaid seadusandlikke lähenemisi ja nende mõju sisetehingu ning hankijatevahelise koostöö reeglite kohaldumisele. Eelkõige keskendutakse (a) nn kopeerimise (ingl copy-out) meetodile ehk olukordadele, kus liikmesriigid on otsustanud direktiivi sõna-sõnalt üle võtta, ning (b) nn rätsepalahendustele, millega on liikmesriigid otsustanud kehtestada siseriiklikus regulatsioonis täiendavaid tingimusi või piiranguid. Eraldi pööratakse tähelepanu sisetehingute ja hankijatevahelise koostöö kontekstis sellisele tihti esinevale fenomenile nagu ülereguleerimine (ingl gold-plating) ehk olukordadele, kus siseriiklik õigus läheb kaugemale sellest, mida Euroopa Liidu seadusandja on nõudnud.

• riigivara ja -hanked
,
• Euroopa Liit