Menüü

Kokkuvõte

Jaanuari lõpus tegi Riigikohus märgilise tähendusega lahendi, kus selgitas mitmeid vaidlusi põhjustanud õiguslikke küsimusi, mis seonduvad maksehäirete avaldamisega maksehäireregistrites. Nii lahkas Riigikohus maksehäire avaldamise kui isikuandmete töötlemise õiguslikku alust; sedastas, et aegunud nõudeid ei tohi üldreeglina maksehäirena kajastada, ning diskuteeris ka selle üle, kas kehtiva isikuandmete kaitse seaduse § 10 ikka on Euroopa Liidu õigusega, täpsemalt isikuandmete kaitse üldmäärusega (IKÜM) kooskõlas. Ka andmesubjekti vastuväite esitamine IKÜM artikli 21 alusel ning sellega seonduvad andmetöötleja kohustused said põhjalikult lahti kirjutatud. Lisaks leiab lahendist ka põhimõttelise seisukoha automatiseeritud otsuste (IKÜM art 22) tegemise kohta Eesti õiguse kontekstis, mille tähendus on oluliselt laiem kui pelgalt maksehäireregistrite tegevusega seonduv. Artiklis kommenteeritakse nimetatud kohtulahendit.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse