Kokkuvõte

Artiklis vaadeldakse 2026. aasta 1. novembril jõustuvate kriminaalmenetluse seadustiku muudatusi, millega nähakse ette omaksvõtt kriminaalmenetluses. Tegemist on väga põhimõttelise muudatusega kriminaalmenetluse regulatsioonis. Kui senini on kriminaalmenetluse regulatsioon loonud tingimused tõe väljaselgitamiseks nii üldmenetluse kui ka lihtmenetluste puhul, siis vaatluse all oleva regulatsiooni korral on nendest tingimustest üldmenetluse puhul osaliselt loobutud. Kohus peab vastaval juhul põhimõtteliselt pimesi lähtuma omaks võetuks tunnistatud faktilistest asjaoludest. Tingimused tõe väljaselgitamiseks ja kohtueelses menetluses kogutud tõendite hindamine kohtuniku siseveendumuse kohaselt on väärtused, mida tuleks arvestada kriminaalmenetluses omaksvõtu regulatsiooni edasiarendamisel. Seetõttu võiks asjaolude omaksvõtu õiguslikku regulatsiooni täiendada sättega, mille kohaselt peab prokuratuur kohtuliku uurimise lõpus esitama kohtueelses menetluses kogutud tõendid omaksvõtu sisuks olevate asjaolude kohta kohtule iseseisvaks tutvumiseks, ilma nende tõendite kohtuliku uurimiseta kohtuistungil. Kohtul peaks kohtulikul uurimisel olema võimalus lükata omaksvõtt tagasi ka siis, kui asjaolu oli varem tunnistatud omaks võetuks, kuid kohtul on süüdistatavapoolse süü eitamise tõttu põhjust kahelda omaks võetud asjaolu tõele vastavuses.

• kohtumenetlus kriminaalmenetluses