et Juridica ajakiri 2018/3 http://www.juridica.ee/ http://www.juridica.ee/article.php?uri=2018_3_eesti_vajab_igusarhitekti Kui tahame, et ka 15 aasta pärast oleksid Eesti seadused eestikeelsed ja et kohut peetakse eesti keeles, on viimane aeg midagi ette võtta.<br /><br /> Tegin hiljuti üle mitme aasta ettevõtte õigusauditit. Kümneid tuhandeid lehekülgi dokumente on üles laaditud elektroonsesse andmeruumi ja tekstituvastatud. Avan dokumendi, loen, kerin, otsin Ctrl + F funktsiooniga vajalikke märksõnu, loen, sulgen dokumendi. Nii sadu ja sadu kordi. Äärmiselt nüri töö, kuna paljud dokumendid kas ei ole asjassepuutuvad või on sisult üksteisega sarnased. <br /><br /> Mujal maailmas kasutatakse õigusauditi tegemiseks üha enam arvutialgoritmidel põhinevat analüüsi. Arvuti otsib andmeruumi laaditud dokumentidest kindlaid mustreid või kindlaid märksõnu ja fraase ning suunab kasutaja tutvuma juba õige kohaga. Algoritm õpib paljude kasutajate varasematest valikutest ja muutub aegamööda üha täpsemaks. Sama tehnoloogiat kasutatakse kohtutoimikute analüüsivaras, dokumendigeneraatorites ja õigusnormide tõlgendustarkvaras. Nendega on ainult üks häda … nad ei mõista hästi eesti keelt. <br /><br /> Advokatuuri eestvedamisel 2017. aasta maikuus peetud õigusrobootika konverentsil kõlas toonase riigi IT-arhitekti Andres Küti suust väga värske mõte: Eesti riigil on vaja õigusarhitekti, kes hoolitseks, et õigusnormid sünnist rakendamiseni oleksid arvutitele mõistetavad. Õigusarhitekt ei peaks olema jurist, vaid pigem insener, kes jagab juurat, aga läheneb õigusele värske pilguga. <br /><br /> Mida see õigusarhitekt peaks saavutama? Alustuseks seda, et seadused, määrused, juhendid, seletuskirjad, kohtuotsused ja haldusaktid on masinloetavad, nõnda et arvuti tunneb tekstis ära normid ja otsused ning nende põhjendused. Et kohtuotsused ei ole masina jaoks üks pikk joru, vaid rakendatud normid, hinnatud tõendid ning kohtu põhjendused on selgelt märgistatud. Et arvuti kirjutab vaevata maha menetlusosaliste, tunnistajate ja kohtuniku kõne. Edaspidi seda, et iga normi juurde kuulub normatiivsena teave selle normi ajalise, isikulise ja ruumilise kehtivuse kohta, seoste kohta muude normide ja definitsioonidega. <br /><br /> Eluvõõrad on üleskutsed, et seadused peavad muutuma lihtsamaks ja neid peaks vähem olema. Elu muutub keerulisemaks ja õigus peab sellega kaasas käima. Tehisintellekti kasutamine ning normide ja tõendite masintöödeldavus võimaldab arvutitel meid paremini aidata: vastata kodanike õigusküsimustele, koostada lepinguid, avaldusi ja kaebusi, teha kohtunikule valmis kohtuotsuse toorik …<br /><br /> See ei tähenda, et inimese roll õiguse loomisel ja rakendamisel väheneb. Õiguse õiglase sisu loob inimene ehk algoritme õpetama ja kontrollima jääb ikka inimene. <br /><br />Tulevikujurist tegutseb nagu insener, aga peab mõtlema nagu filosoof. Tänu tehnilisele progressile on tal loodetavasti rohkem aega tegeleda keerulise elu mõtestamisega. <br /><br /> Täna teeme juristidena endiselt väga palju käsitööd. Seda enam väärivad tänu mu kolleegid advokaadid, kes on kiirete toimetuste kõrvalt leidnud aega kirjutada suure hulga sisukaid artikleid Juridica käesolevasse numbrisse. 2018-04-29 12:58:03 Hannes Vallikivi http://www.juridica.ee/article.php?uri=2018_3_riigi_kohustused_tervise_kaitse_tagamiseks_vaktsineeritute_osakaalu_suurendamine_iguslike_mee Hinnanguliselt hoiab vaktsineerimine ära kuni kolme miljoni inimese surma aastas. Kuna vaktsineerimisprogrammid on olnud edukad, puudub lapsevanematel enamasti kokkupuude vaktsineerimisega välditavate haigustega ja mälestus neist. Seetõttu on neil raske vaktsineerimise tänuväärsust hinnata. Vastupidi, paradoksaalsel kombel on maailmas ja ka Eestis tekkinud vaktsineerimisvastane liikumine, mida eelkõige põhjustab eksiarvamus, et vaktsiinid on ohtlikud. <br /><br /> Kuigi praegu ei ole vaktsineerimisega hõlmatus Eestis veel kriitiline, tuleb hõlmatuse langedes mõelda juba varakult seda parandavate meetmete peale, ennetamaks ulatuslikke haiguspuhanguid. See on vajalik põhiseaduse § st 28 tuleneva tervise kaitse põhiõiguse tagamiseks. <br /><br /> Artiklis pakutakse edasiseks aruteluks õiguslikke meetmeid, millega oleks võimalik suurendada vaktsineerimisega hõlmatust ühiskonnas. Keskendutakse eelkõige nendele õiguslikele meetmetele, mis suurendaksid laste kui kõige nõrgemas positsioonis olevate ja lapsevanematest sõltuvate patsientide kaitset. 2018-04-29 13:02:11 Maret Kruus, Ants Nõmper http://www.juridica.ee/article.php?uri=2018_3_riruumi_rniku_ettev_tluskohustus_ja_selle_t_itmise_n_ue_iguskaitsevahendina Kuigi suur osa kaupade ja teenuste pakkumisest on kolinud veebi, saadab edu ka erinevaid ettevõtjaid ühe katuse alla koondavaid suuri kaubandus- ning meelelahutuskeskuseid. Taoline keskus mõjub kõrvalseisjale – tarbijale – tervikliku üksusena, kuigi tegelikkuses üürivad kaubanduskeskuses äripinda tosinad iseseisvad ettevõtjad, allutades end kokkuleppeliselt teatud ühistele reeglitele (järgides nt keskuse lahtiolekuaegasid). <br /><br /> Keskusomaniku huvi on suunatud keskuse kui terviku tõrgeteta toimimisele. Seega on mõistetav taolise üürileandja huvi, et üürnik võtaks endale lisaks kasutusõigusele ka kohustuse üüritud äripinnal tegutseda – eriti kliendimagnetiks oleva ankurüürniku puhul. <br /><br /> Artikkel uurib kehtivat õiguslikku raamistikku situatsioonis, kus üürnik on võtnud endale kohustuse hoida üüritud äripinnal oma ettevõte pidevas tegevuses. Artikli esimeses osas on käsitletud ettevõtluskohustusega seotud materiaalõiguslikke küsimusi ning teises osas pööratud tähelepanu sama teemaga seonduvatele protsessuaalsetele probleemidele. Analüüsi käigus on pööratud tähelepanu Saksamaa vastavale õiguskirjandusele ja kohtupraktikale, seda põhjusel, et Eesti äriruumi üürilepingu regulatsioon ning asjassepuutuv protsessiõigus toetub paljuski Saksamaa vastavatele õigusallikatele. 2018-04-29 13:06:15 Carry Plaks http://www.juridica.ee/article.php?uri=2018_3_t_husa_iguskaitse_v_imalikkus_halduskohtumenetluses Eesti Vabariigi põhiseaduse § 15 lõike 1 ja § 14 koosmõjust tuleneb üldine põhiõigus tõhusale õiguskaitsele, mis peab tagama õiguste lünkadeta kohtuliku kaitse. <br /><br /> Kuidas on aga tegelikult tagatud isikute võimalused oma õigusi halduskohtus tõhusalt kaitsta? Kas oma õiguste kaitseks pääseb halduskohtu uksest sisse suuremate raskusteta ning kas regulatsioon ja selle kohaldamise praktika tagavad tõhusa õiguskaitse? Ja kuidas mõjutavad seda halduskohtumenetluse seadustikku 1. jaanuaril 2018 sisse viidud muudatused, millega laiendati kaebuse tagastamise diskretsioonilisi aluseid? <br /><br /> Ühelt poolt raskendavad mistahes kaebeõiguse piirangud võimalusi kaebust menetlusse saada ja kohtust võidukalt väljuda. Ent ülekoormatud kohtusüsteemi vaatevinklist on kohtusse pöördumise täiendavate piirangute seadmine põhjendatud, sest see aitab leevendada kohtunike töökoormust ning vältida äärmuslikuks kohturiigiks muutumist. <br /><br /> Käesolevas artiklis keskendutakse halduskohtusse pöördumise õiguse piirangutele, eelkõige just kaebuse tagastamise diskretsioonile. Lisaks käsitletakse küsimust, kas efektiivne õiguskaitse on tagatud olukorras, kus kohus jätab esialgse õiguskaitse kohaldamata väheintensiivse õiguste riive argumendil. 2018-04-29 13:06:49 Triin Biesinger http://www.juridica.ee/article.php?uri=2018_3_hankemenetlusest_k_rvaldatud_pakkuja_kaebe_igus_riigihankemenetluses Riigihangete seaduse (RHS) § 185, mis näeb ette pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja kaebeõiguse hankija tegevusele, seob kaebeõiguse teostamise eeldusega, et vaidlustuse aluseks olev RHS rikkumine rikub vaidlustaja õigusi või kahjustab tema huvisid. RHS § 185 rajaneb kaudselt õiguskaitsedirektiivide sõnastusel, mille kohaselt tuleb kaebeõigus tagada isikutele, „kellel on või on olnud huvi konkreetse lepingu vastu või kes on väidetava rikkumise tõttu kahju kannatanud või võivad kahju kannatada“. Niisiis tuleneb Euroopa Liidu õigusest hankija otsuste vaidlustamiseks kaks alternatiivset kriteeriumi. Esiteks tingimus, et vaidlustuse esitajal on huvi konkreetse riigihanke vastu, ja teiseks nõue, et vaidlustuse esitaja on kahju kannatanud või võib kahju kannatada. <br /><br /> Artiklis analüüsitakse seda, millistel tingimustel tuleneb RHS §-st 185 kaebeõigus nendele isikutele, keda hankija soovib hankemenetlusest kõrvaldada või kes on juba hankemenetlusest kõrvaldatud. 2018-04-29 13:07:12 Triin Väljaots, Carri Ginter http://www.juridica.ee/article.php?uri=2018_3_tunnistaja_k_sitlemine_eesti_tsiviilkohtupidamises_praegu_ja_de_lege_ferenda Alates 1. jaanuarist 2006 kehtib Eestis tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS). Varasemaga võrreldes on oluline mitme uue põhimõtte kehtestamine, millest omakorda kõige olulisemaks võib pidada võistlevuse põhimõtte juurutamist hagimenetluses. <br /><br /> Üldise võistlevuse taustal on sellest põhimõttest aga jäänud peaaegu täielikult puutumata tunnistajate ülekuulamise normid. Tunnistaja puhul piirdub kohtumenetluse võistlevus vaid tunnistaja kohtu ette toomise menetlusega. TsMS § 262 lõikega 7 on kohtule antud ulatuslik mängumaa nn lubamatute küsimuste kõrvaldamisel. Lubamatud on eelviidatud sätte kohaselt mh küsimused, mis on suunavad või korduvad. Kohtu kohustus selliseid küsimusi kõrvaldada on seejuures absoluutne. Suunavad ja teatud juhtudel ka korduvad küsimused on ristküsitluse põhilised relvad. Ristküsitluse puudumine teeb autori hinnangul peaaegu võimatuks tunnistaja ütluste kui tõendi usaldusväärsuse hindamise. <br /><br /> Autor teeb ettepaneku tunnistajate küsitlemise regulatsiooni muutmiseks, et suurendada tunnistaja ütluste kui tõendiallika usaldusväärsust ja viia küsitlustehnikad tsiviilkohtumenetluses kooskõlla võistlevuse põhimõttega. 2018-04-29 13:07:30 Paul Keres http://www.juridica.ee/article.php?uri=2018_3_riigikohtu_praktika_anal_s_e-toimiku_teade_t_htaja_m_ramise_kohta E-toimik on veebipõhine infosüsteem, mille kaudu on võimalik tsiviil-, kriminaal-, väärteo- ja haldusmenetluses osaleda elektrooniliselt. E-toimiku kaudu on võimalik esitada menetlejale dokumente ning jälgida menetluse käiku. E-toimiku infosüsteemist nähtub muuhulgas see, millal ja kuidas on mingi menetlusdokument menetlusosalisele (või tema esindajale) kätte toimetatud. <br /><br /> Milline on e-toimiku tähtaja määramise teate õiguslik tähendus kohtumenetluses? Mis saab siis, kui kohus on edastanud sama menetlusdokumendi menetlusosalisele nii e-toimiku vahendusel kui ka e-postiga? Kas menetlustähtaeg hakkab kulgema ajast, kui menetlusosaline dokumendi e-toimikus avas, või hetkest, kui kohtu töötaja dokumendi e-toimikus nähtavaks tegi? Käesolevas artiklis analüüsitakse Riigikohtu tsiviil- ja kriminaalkolleegiumi praktikat nimetatud küsimustes. 2018-04-29 13:07:55 Gretta Oltjer-Timberg http://www.juridica.ee/article.php?uri=2018_3_igusteaduse_vikikonkurss_eesti_igus_ Artikkel saadaval ainult pdf formaadis. 2018-04-29 13:08:21 http://www.juridica.ee/article.php?uri=2018_3_eesti_vabariik_100_kaasaegne_riik Artikkel saadaval ainult pdf formaadis. 2018-04-29 13:08:38 http://www.juridica.ee/article.php?uri=2018_3_tsiviilkohtumenetluse_seadustik_iii_kommenteeritud_v_ljaanne Artikkel saadaval ainult pdf formaadis. 2018-04-29 13:08:55