et Juridica ajakiri 2019/2 http://www.juridica.ee/ http://www.juridica.ee/article.php?uri=2019_2_hea_lugeja_ Käesolev Juridica number on pühendatud Eesti demokraatia kesksele institutsioonile – Riigikogule. Initsiatiiv sellise väljaande kokkupanekuks tuli Riigikogu Kantseleilt ja oli ajendatud asjaolust, et 23. aprillil 2019 möödub 100 aastat päevast, millal astus kokku esimene Eesti Vabariigis üldistel ja vabadel valimistel moodustatud rahvaesindus Asutav Kogu. Seda sündmust on hakatud pidama Eesti parlamendi sünnipäevaks, mida igal aastal ka väärikalt tähistatakse.<br /><br /> Riigikogu Kantselei – Riigikogu abistav ja Riigikogu liikmeid nõustav asutus – on üheks oma missiooniks alati pidanud parlamendi ja parlamentaarse riigikorra kohta teadmise levitamist ja uurimistöö edendamist. Nii on aastate jooksul välja antud kaks tõlkeõpikut – Arend Lijpharti „Demokraatia mustrid“ (2009) ja Stefan Marschalli „Parlamentarism“ (2012) –, alates 2008. aastast on kannustatud üliõpilasi tegema uurimistöid parlamendi kohta või parlamendiga seotud küsimustes, jagades selleks August Rei stipendiumi, ning samuti veab kantselei alates 2000. aastast parlamentaarse ajakirja Riigikogu Toimetised ilmumist. <br /><br /> Käesolevasse Juridica numbrisse on mahutatud viis artiklit parlamendi kohta. <br /><br /> Riigikohtu lahendist asjas 3-3-1-90-14 ajendatuna käsitleb Tiina Kuusmann parlamendi tegevuse aluseks olevate põhimõtete kokkupuutepunkte isiku õigusega saada juurdepääs avalikule teabele. Riigikohtu otsus puudutas avalikkuses palju kõneainet andnud küsimust juurdepääsu kohta Riigikogu komisjoni kinnise istungi materjalidele. Artiklis on avatud Riigikohtu otsuse tagamaad, milleks on parlamendi toimimise aluseks olevad põhimõtted. Autor selgitab teiste demokraatlike riikide õigusaktide, kohtupraktika ja õiguskirjanduse najal, miks ei saa parlamendi eriomast teavet võrdsustada haldusasutustes loodava teabega. <br /><br /> Triinu Põdramägi on võtnud vaatluse alla parlamendiliikme sõnavabaduse ehk poliitilise väljendusvabaduse. Väljendusvabadus on demokraatliku ühiskonna üks põhialustest, see on üksikisikule väga oluline, ent eriti tähtis on väljendusvabadus parlamendiliikmele kui oma valijaskonna esindajale. Artiklis antakse ülevaade sellest, mida kujutab endast parlamentaarne väljendusvabadus, millised on väljendusvabaduse erinevad dimensioonid lähtudes Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast. <br /><br /> Eestis näib domineerivat arusaam, et erakonnal on võimalik oma eesmärke saavutada ja valijate huve parimal viisil esindada valitsuses osaledes. Opositsiooni tähtsusest räägitakse vähe. Ometi ei ole opositsiooni tähendust parlamentaarses demokraatias võimalik üle hinnata. Millised on või peaksid olema opositsiooni õiguslikud võimalused valitsust kontrollida ja sellele alternatiivi pakkuda, seda käsitleb Saksamaa konstitutsioonikohtu seisukohtade põhjal Paloma Krõõt Tupay. <br /><br /> Riigikogu kui põhiseadusorganit puudutavate teemade hulka kuuluvad kindlasti valimised ja erakonnad. Arne Koitmäe analüüsib küsimusi, mis valimiskorralduse arengu käigus on tõusnud seoses valija tahte väljendamisega (nt hääletamine hoolekandeasutuses, paber- ja elektroonilise hääletamise erisused), Martin Mölder aga annab ülevaate muutustest Eesti erakonnamaastikul. Viimasena nimetatud artikkel ei ole küll õigusteaduslik käsitlus, ent kuna parlamendiuurimustes enamasti ongi õiguse kõrval fookuses ka poliitiline praktika, siis sobitub säärane kirjutis käesolevasse väljaandesse hästi. <br /><br /> Väljaandes ei ole ühtegi Riigikogu ajalugu käsitlevat kirjatööd. Selle puudujäägi korvab Riigikogu Kantselei tellimusel ilmuv Eesti parlamendi tegevust aastani 1940 käsitlev uurimus, mille on kirjutanud ajaloolane Jaak Valge. <br /><br /> Loodetavasti avavad käesolevas Juridica numbris ilmunud artiklid ka laiemale lugejaskonnale parlamendi tegevusega seotud õiguslike küsimuste tagamaid. Head lugemist! 2019-04-14 00:36:58 Aaro Mõttus, Antero Habicht http://www.juridica.ee/article.php?uri=2019_2_teabele_juurdep_su_igus_versusparlamendi_tegevusp_him_tted_riigikohtu_halduskolleegiumi_otsus 2015. aasta mais sai Riigikohtu halduskolleegiumi otsusega lõpplahenduse ligi kaks ja pool aastat väldanud kohtuvaidlus Riigikogu uurimiskomisjoni istungite salvestiste juurdepääsurežiimi üle. Vaidlus sai alguse ajakirjaniku teabenõudest, milles ta soovis tutvuda uurimiskomisjoni istungite salvestistega. Riigikogu Kantselei keeldus teabenõude täitmisest, sest istungid, mille salvestistele ajakirjanik juurdepääsu taotles, olid kinnised. Keeldumise peale pöördus väljaandja Andmekaitse Inspektsiooni, kes kohustas kantseleid ajakirjanikule salvestisi tutvustama, kui nendele ei ole avaliku teabe seaduses sätestatud alustel juurdepääsupiiranguid kehtestatud. Kantselei inspektsiooni ettekirjutusega ei nõustunud. Esimese ja teise astme kohus jätsid kantselei halduskaebuse rahuldamata. Riigikohus rahuldas kaebuse ning tühistas alama astme kohtute otsused ja inspektsiooni ettekirjutuse. Riigikohus leidis, et Riigikogu komisjoni istungi kinnisust sätestav Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 36 on teabe väljastamist puudutav erinorm, mille tõttu avaliku teabe seadus ning selle täitmist kontrolliva Andmekaitse Inspektsiooni järelevalve juhtumile ei kohaldu. <br /><br /> Riigikohtu otsus tekitas ajakirjanike, poliitikute ja ametnike hulgas ulatusliku resonantsi. Arvamusavaldused puudutasid otsuse eri aspekte. Siinne artikkel tuleb tagasi Riigikohtu otsuse põhiküsimuse juurde, milleks on parlamendi teabele juurdepääsu taotlemise piirid. 2019-04-14 00:37:18 Tiina Kuusmann http://www.juridica.ee/article.php?uri=2019_2_parlamendiliikmete_poliitiline_v_ljendusvabadus_ja_vastutamatuse_p_him_te_euroopa_liidu_kohtu Parlamendiliikmetel on oma ülesannete täitmiseks eriline õiguslik staatus, neid kaitseb nii immuniteet ehk saadikupuutumatus kui ka vastutamatus ehk indemniteet hääletamise ja poliitiliste avalduste eest. Poliitiline väljendusvabadus on tagatud ka Euroopa Liidus. Euroopa Liidus on poliitilise väljendusvabaduse doktriin tuletatud eelkõige Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artiklist 10, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklist 11 ning Euroopa Liidu lepingu (ELL) ja Euroopa Liidu toimimise lepingu juurde lisatud Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklist 8. Euroopa Liidu Kohtu lahendeid lugedes ei jää märkamatuks lugematud viited Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikale ja EIÕK tekstile. Nimelt tuleneb ELL artiklist 6, et Euroopa Liidus on põhiõiguste allikaks Euroopa Liidu üldpõhimõtete ja harta kõrval ka EIÕK. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 52 lõige 3, mis käsitleb õiguste ja põhimõtete ulatust ja tõlgendamist, sätestab, et kuna hartas ette nähtud õigused vastavad EIÕK-s tagatud õigustele, on nende mõte ja ulatus samad, mis on ette nähtud EIÕK-s. Seega moodustavad Euroopa Liidu üldpõhimõtted, harta ja konventsioon tänase Euroopa Liidu põhiõiguste kaitse kolmainsuse. Nii Euroopa Liidu Kohus kui ka EIK on poliitilist väljendusvabadust korduvalt ka oma lahendites käsitlenud. Käesolevas artiklis tutvustatakse lugejatele uuemat poliitilise väljendusvabadusega seotud kohtupraktikat. 2019-04-14 00:37:39 Triinu Põdramägi http://www.juridica.ee/article.php?uri=2019_2_opositsioon_kui_demokraatia_kas_eesti_igusel_on_saksa_bundestag_ilt_ppida_ Üksnes demokraatlik riigikord tunneb ühe valitsuse rahumeelset üleminekut teiseks. Selle üheks eelduseks on, et vastasleeril ehk opositsioonil on reaalne šanss võimul olev jõud välja vahetada. Selleks vajalik demokraatlik vaidluskultuur väljendub valitsuse ja opositsiooni vahelises toimivas konkurentsis võimuloleku pärast. <br /><br /> Eesti Vabariigi põhiseadus annab Eesti demokraatlikus riigikorras Riigikogule keskse koha. Kuid iseäranis viimastel aastatel on avalik arvamus olnud Riigikogu tegeliku rolli suhtes kriitiline. Tasub tähele panna, et asjakohastes aruteludes ei eristata üldiselt valitsust toetavat parlamendi enamust ja sellele vastanduvat opositsiooni, vaid käsitletakse parlamendi institutsiooni kui tervikut. Ometi sõltub just opositsioonist, milliseks kujunevad parlamendis arutelud valitsuse esitatud seaduseelnõude üle ja kui tugevale parlamentaarsele kontrollile allutatakse täitevvõimu teostamine. Seetõttu võetakse käesolevas artiklis vaatluse alla parlamendiopositsiooni võimalused mõjutada parlamendi kui terviku funktsioonide täitmist. <br /><br />Artiklis keskendutakse opositsiooni käsitlusele Saksamaa Liitvabariigi õiguses kui võimalusele Eesti õiguse edasiarendamiseks. 2019-04-14 00:38:02 Paloma Krõõt Tupay http://www.juridica.ee/article.php?uri=2019_2_valija_tahte_moonutusteta_v_ljendamine_h_letamise_k_igus_ja_usalduse_tagamine_h_letusprotsedu Vabade, demokraatlike valimiste üheks eelduseks on see, et valijal on võimalik vabalt ja ilma moonutusteta väljendada oma tahet ning see kajastub korrektselt hääletamistulemustes. Valimiste korraldaja ülesanne on tagada, et see protsess toimub võimalikult tõrgeteta. Usaldust hääletamistulemuste vastu mõjutab aga otseselt ka valija aspektist keskse valimistoimingu – hääletamisakti – usaldusväärsus. Kui Interneti hääletamise puhul on valija tahte salvestamine ja arvestamine tagatud e hääletamise süsteemi poolt kontrollitavalt ja tõestatavalt, siis sama garantiid paberhääletamise puhul anda ei saa. <br /><br /> Artiklis vaadeldakse, kas kehtivate valimisseaduste järgi on võimalik valija tahte moonutusteta väljendamine valimistel spetsiifiliselt hääletamise käigus, samuti kuivõrd Riigikogu valimise seaduse §-s 1 sätestatud hääletamise salajasuse ja vabaduse garantiid realiseeruvad eri hääletamisviise kasutades. Põhiküsimus on, kas hääletamise korraldus just hääletamise (sh hääletamissedeli täitmise) aspektist ikkagi tagab maksimaalselt valija tahte arvestamise ja korrektsed hääletamistulemused ning kas oleks võimalik siinkohal tekkivaid probleeme ja kahtluseid valimiste usaldusväärsuse suhtes ka hajutada. 2019-04-14 00:38:28 Arne Koitmäe http://www.juridica.ee/article.php?uri=2019_2_eesti_parteis_steemi_areng_ja_institutsionaliseerumine Kui vaadata parteisüsteemide stabiliseerumise klassikalisi näitajaid nagu valimistulemuste voolavus või süsteemi killustatus ning kui mõelda ka institutsionaalsele kontekstile ja poliitilisele maastikule, on kerge jõuda järelduseni, et kahe aastakümne jooksul on Eesti parteisüsteem järjepidevalt ja märkimisväärselt stabiliseerunud. <br /><br /> Käesoleva artikli eesmärk on anda ülevaade Eesti parteisüsteemi arengust nii stabiliseerumise tavapäraste kui ka mõnede uuenduslike indikaatorite abil. Artikkel annab lühikese ülevaate parteisüsteemi toimimise kontekstist, erakondade arvust süsteemis ning süsteemi fragmenteeritusest, erakondade poliitilisest profiilist ning valimistulemuste muutumisest. Põgusalt, kuid süstemaatiliselt on vaadatud kui mitte kõiki, siis paljusid eri indikaatoreid, mille kaudu võiks süsteemi stabiliseerumist hinnata. Viimaks on keskendutud ka erakondade omavahelistele suhetele valitsuste moodustamisel ning sellele, kuidas selline pilt võib süsteemi arengu kohta anda tunnistust politoloogiliselt mõnevõrra uudsest perspektiivist. Kõige selle põhjal on võimalik saada põgus, kuid mitmekülgne ülevaade Eesti parteimaastikust 2019. aasta Riigikogu valimiste järel, mis on ka hea alus, vaatamaks olevikust natuke edasi. 2019-04-14 00:39:03 Martin Mölder http://www.juridica.ee/article.php?uri=2019_2_lapse_perest_eraldamisel_last_esindavate_spetsialistide_professionaalne_suutlikus_uuringu_lev 1. veebruarist 2017 kuni 31. jaanuarini 2019 toimus rahvusvaheline kaheaastane IDEA projekt „Laste esindajate professionaalse suutlikkuse tõstmine“. Projekt viidi Euroopa Komisjoni rahastuse toel läbi viies Euroopa Liidu liikmesriigis: Iirimaal, Soomes, Rootsis, Ungaris ja Eestis. IDEA projekti tegevused jagunesid kahte ossa: esmalt viidi läbi uuring, mille raames koguti informatsiooni teisel etapil läbiviidavateks koolitusteks. <br /><br /> Käesolevas artiklis tutvustatava uuringu eesmärk oli saada vastuseid küsimustele, kui heaks hindavad lapse perest eraldamise menetluses osalevad spetsialistid (kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialistid ja kohtus last esindavad advokaadid) oma ettevalmistust selleks tööks ning kuidas mõistavad lastekaitsetöötajad ja advokaadid lapsesõbralikkust ja lapse õiguste kaitset juriidilistes protsessides, sealhulgas lapse perest eraldamise menetluses. <br /><br /> Käesolev artikkel annab ülevaate Eestis läbi viidud uuringust, keskendudes lapse osalemisõiguse tagamisele laste esindajate perspektiivist. Analüüsi tulemuste esitlus on jagatud kolme suuremasse blokki: esmalt antakse ülevaade osalejate õigusalastest ja menetluslikest teadmistest, teiseks vaadeldakse osalejate vahelist koostööd ja usaldust ning kolmandaks tegeldakse enesehoolduse küsimustega. 2019-04-14 00:39:30 Katre Luhamaa, Judit Strömpl, Merle Linno, Rein Murakas http://www.juridica.ee/article.php?uri=2019_2_justiitsministeeriumi_era-_ja_avaliku_iguse_ning_igusloomealaste_teadust_de_konkurss_2018_201 Artikkel saadaval ainult pdf formaadis. 2019-04-14 00:39:49