Juridica

Armas lugeja!

Mari Ann Simovart — 2025-10-21 11:46:10

Kas õiguslik tõlge või poliitiline kompromiss? Sisetehingu ja hankijate koostöö regulatsiooni ülevõtmine

Pilleriin Peedosk — 2025-10-21 11:51:03

Direktiivi 2014/24/EL (edaspidi: hankedirektiiv) artikkel 12 sätestab erandi, millal võib hankija teha tehinguid juriidiliste isikutega, kes on hankijaga seotud, teisisõnu sisetehinguid hankedirektiivis sätestatud reeglistikku järgimata. Erandina võivad hankijad teha ka omavahel teatud tingimustel koostööd selliselt, et koostöö formuleeritakse samuti riigihankereegleid järgimata. Kuigi hankedirektiiv sätestab sisetehingu ja hankijatevahelise koostöö erandi kasutamise alused, on Euroopa Liidu liikmesriikidele jäetud direktiiviga ulatuslik otsustusruum sätete kohaldamiseks vastavalt oma kohalikule siseriiklikule õigussüsteemile ja institutsioonilistele eripäradele. Käesolev artikkel uurib direktiivi artikli 12 siseriiklikku õigusesse ülevõtmise õiguslikke ja praktilisi murekohti, keskenduses harmoneerimise põhimõtetele. Artiklis analüüsitakse erinevaid seadusandlikke lähenemisi ja nende mõju sisetehingu ning hankijatevahelise koostöö reeglite kohaldumisele. Eelkõige keskendutakse (a) nn kopeerimise (ingl copy-out) meetodile ehk olukordadele, kus liikmesriigid on otsustanud direktiivi sõna-sõnalt üle võtta, ning (b) nn rätsepalahendustele, millega on liikmesriigid otsustanud kehtestada siseriiklikus regulatsioonis täiendavaid tingimusi või piiranguid. Eraldi pööratakse tähelepanu sisetehingute ja hankijatevahelise koostöö kontekstis sellisele tihti esinevale fenomenile nagu ülereguleerimine (ingl gold-plating) ehk olukordadele, kus siseriiklik õigus läheb kaugemale sellest, mida Euroopa Liidu seadusandja on nõudnud.

Avalik-õiguslike konkursside paralleelmaailm

Mario Sõrm, Carri Ginter, Mari Ann Simovart — 2025-10-21 12:00:32

Seda, et on olemas riigihankeõigus, teavad paljud. Seda, et selle kõrval eksisteerib veel täiesti eraldi avalik-õiguslike konkursside maailm, ei pruugi paljud teada, kuigi riigivaraseadus ja kohalike omavalitsuste sarnased aktid ei ole kahtlemata asjatundjatele üllatuseks. Ometi leidub avaliku ressursi maailmas konkursside korraldamise kohustus, mida selgesõnaliselt seadusest välja ei loe. See teine maailm on Eesti õiguses vähemalt paarkümmend aastat eksisteerinud. Nimelt, pea 20 aastat tagasi sõnastas Riigikohus suundumuse, mida võiks nimetada avaliku ressursi kasutuse andmisega seotud kohase menetluse kohustuseks. Pealkirjas mainitud „konkurssi“ all peavadki autorid silmas selliseid kohaseid menetlusi. Õiguskirjanduses ei ole see paralleelne maailm peaaegu üldse tähelepanu saanud, teisisõnu ei ole varasemalt sellele teemale süsteemselt lähenetud. Küsimusi, mida lahendada, on aga hulgaliselt. Mis on üldse avalik ressurss? Kas igasuguse avaliku ressursi kasutusse andmine eeldab konkurssi või mingit muud kohast menetlust või on sellest erandeid? Millest üldse konkursi (kohase menetluse) kohustus tuleneb ja mis eesmärki teenib? Millised on kohase menetluse miinimumnõuded? Millises suhtes on sellega näiteks vara kasutusse andmine otsustuskorras või riigihangetest tuntud sisetehing? Artiklis otsitakse neile küsimustele vastuseid.

Riigihangete roll innovatsiooni ja avaandmete poliitika edendamisel

Gerli Helene Gritsenko, Aleksei Kelli — 2025-10-21 12:11:21

Artikkel keskendub sellele, kuidas riigihanked võivad toimida innovatsiooni katalüsaatorina, keskendudes konkreetsemalt avaandmete taaskasutamise edendamisele. Autorid on seisukohal, et riigihanked ei kujuta endast üksnes olulist kanalit nõudluspõhise innovatsiooni stimuleerimiseks, vaid ka strateegilist poliitikainstrumenti, mis on võimeline edendama avaandmete poliitika eesmärke. Üldised poliitikasoovitused soovitavad sageli Euroopa Liidu liikmesriikidel jätta intellektuaalse omandi õigused töövõtjatele, et soodustada innovatsiooni. Käesoleva artikli autorid on teistsugusel seisukohal. Autorid väidavad, et avalik-õiguslike asutuste strateegiline intellektuaalse omandi õiguste omandamine riigihanke kaudu olla vajalik, et tagada andmetele juurdepääs ja nende taaskasutatavus. Artikkel tugineb Euroopa Liidu õigus- ja poliitikadokumentide analüüsile. Uurimise keskmes on riigihangete ja avaandmete direktiivid, mille rolli innovatsiooni edendamisel ning avaliku sektori teabe valitsemisel käsitletakse koos asjakohaste Euroopa Liidu strateegiliste dokumentide ja komisjoni suunistega, et selgitada innovatsioonile suunatud hangete ja avaandmete strateegiate rakendamist. Lisaks tugineb artikkel teaduskirjanduse analüüsile riigihankeõiguse, intellektuaalomandi õiguse, innovatsioonipoliitika ja avatud andmete valdkonnas.

Aktuaalsed õigusküsimused Eesti ja Leedu kaitse- ja julgeolekuhangetes

Mari Ann Simovart, Deividas Soloveicik, Triin Väljaots — 2025-10-21 12:15:10

Ajaloolise kogemuse ja geopoliitilise asukoha tõttu on nii Eestil kui ka Leedul olnud põhjust olla riikliku julgeoleku küsimustes valvas, kuigi praktikas ei ole kaitsevõime arendamine alati olnud järjepidev ega veatu. Viimastel aastatel on rahvusvaheline julgeolekuolukord teinud läbi väga ulatuslikke ja kiireid muutusi, mille tulemusena on Euroopa asunud oma kaitsevõimet oluliselt tugevdama. Seega on äärmiselt aktuaalne küsimus, kas kehtiv riigihankeid reguleeriv normistik on piisavalt paindlik ja tõhus, et võimaldada riigikaitseks vajalike hangete kiiret ja tulemuslikku läbiviimist, ning millised on selle rakendamisega seotud väljakutsed. Üheks keskseks teemaks on riigihankeõiguslike erandite kasutamine, mis võimaldaks kaitsevaldkonna hangetes tegutseda kiiremini ja paindlikumalt. Teema avamiseks tutvustatakse artiklis kaitsehangete eripärast õigusliku tausta ning analüüsitakse õiguslikke küsimusi, mis autorite hinnangul on Eesti kaitse- ja julgeolekuhangetes probleemseks osutunud. Kuna Eestiga sarnases geopoliitilises olukorras ning sama Euroopa Liidu õigusraamistiku alusel tegutsev Leedu on mõnedes küsimustes valinud Eestist erinevad juriidilised lahendused, tutvustatakse võrdlusmomendi loomiseks ka neid. Kaalutakse seadusandlike uuenduste vajalikkust ning antakse soovitusi õiguslike kitsaskohtade lahendamiseks kehtivate õigusnormide valguses. Keerulises julgeolekuolukorras on nii Eesti kui ka Leedu seadnud üheks prioriteediks kodumaise kaitsetööstuse arendamise, mistõttu tutvustatakse artiklis Leedu eriomast õigusraamistikku, mis loodi viimastel aastatel nimelt kaitsetööstuse arengu toetamiseks.

Dünaamiline hankesüsteem kui riigihanke vahend: õiguslikud võimalused ja praktiline reaalsus

Merily Rool — 2025-10-21 12:20:16

Riigihangete seaduse (RHS) § 2 lõike 1 kohaselt on seaduse eesmärk tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi tõhus ärakasutamine riigihangetes. Seega on lisaks hankedirektiivist tulenevatele eesmärkidele riigihangete seaduse peamiseks sihiks riiklike vahendite otstarbekas ja säästlik kasutamine. Samuti võetakse kõrvaleesmärkidena riigihangete planeerimisel ja läbiviimisel arvesse sotsiaalseid kaalutlusi, innovatsiooni ning keskkonnasõbralike lahenduste rakendamist (RHS § 2 lõige 2). Riigihanked liiguvad üha enam lihtsustamise suunas. Üks peamisi lihtsustamismeetmeid on riigihanke vahendite kasutamine, millest üks – dünaamiline hankesüsteem – on käesoleva artikli fookuses. RHS § 32 lõike 1 kohaselt on dünaamiline hankesüsteem elektrooniline hankelepingute sõlmimise menetlus, millega kvalifitseerimise tingimustele vastavad ettevõtjad võivad süsteemiga liituda igal ajal selle kehtivusperioodi jooksul ning hankija võib sõlmida hankelepinguid süsteemiga liitunud pakkujatega RHS § 35 alusel kehtestatud reeglite järgi. Artikli eesmärk on kaardistada dünaamilise hankesüsteemi olemus ja selle kasutamise praegune ulatus, analüüsida olulisemaid õiguslikke probleeme ning avada nende sisu. Dünaamilise hankesüsteemi kohta on seni vähe õiguskirjandust ning veel vähem kohtupraktikat, mis aitaks mõista selle riigihanke vahendi õiguspärast kasutamist. Artiklis käsitletakse lisaks dünaamilise hankesüsteemi teoreetilistele aluspõhimõtetele ka kahte peamist õiguslikku küsimust. Esiteks, mida on lubatud dünaamilise hankesüsteemi kaudu soetada, s.t kuidas määratleda, mis on üldkasutatav asi, teenus või ehitustöö. Teiseks, kui täpselt peab olema määratletud hankelepingute tehniline kirjeldus dünaamilise hankesüsteemi loomisel ehk kuivõrd täpselt tuleb süsteemi alguses määrata tulevaste hangete tehnilised tingimused.

Tüüptingimuste direktiivi kohaldamine hankelepingutele

Carri Ginter, Mari Kelve-Liivsoo — 2025-10-21 12:23:47

Riigihankeõigus ja tüüptingimuste reeglid on mõlemad juurtega Euroopa Liidu õiguses. Eesti on tüüptingimuste reegleid laiendanud ka majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingutele, mida Euroopa Liidu õigus ei nõua. Kohtupraktikas on leitud, et tüüptingimuste reeglistik kohaldub ka hankelepingutele. See avab rea probleeme riigihankeõiguse reeglite kontekstis ja võib, valesti kasutatuna, tuua kaasa kohustuste tasakaalu lubamatu muutmise. Samas on kehtiva hankelepingu oluline muutmine riigihangete üldpõhimõtete ja normidega keelatud. Seega tingib tüüptingimuste regulatsiooni kohaldamine hankelepingutele, vähemalt teoreetiliselt, normikonflikti võlaõiguse ja hankeõiguse vahel: „ebaõiglaste“ tingimuste lepingust kõrvaldamine võib viia hankelepingu olulise muutmiseni ja selliselt võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtete rikkumiseni. Tüüptingimuste direktiivi kohaldamisala laiendamine hankelepingutele ei tohiks ideaalis kaasa tuua normikonflikti võlaõiguse ja riigihankeõiguse vahel. Autorite arvates on seadust võimalik rakendada kooskõlas hankedirektiividest tuleneva hankelepingu olulise muutmise keeluga. Sellise kaalumishetke tekkimisel oleks viga vaadata hankelepingut pelgalt tsiviilõiguslikuna ja unustada sealjuures olulise muutmise keeld, mis avalikust õigusest lepinguga kaasa tuleb.

Kui konkurentsiõigus ja riigihankeõigus kohtuvad

Mario Sõrm, Gerli Helene Gritsenko — 2025-10-21 12:27:55

Konkurentsiõigus ja riigihankeõigus teenivad Euroopa Liidu õiguse kontekstis sarnaseid eesmärke. Käesolev artikkel ei ole akadeemiline sissevaade sellesse, kas ja kuidas on Euroopa Liidu riigihankeõigus ja konkurentsiõigus teineteist ja liikmesriike ideoloogiliselt mõjutanud, vaid keskendub konkurentsiõiguse praktilistele väljunditele riigihangete korraldamisel. Ehk tegelikult sellele, milliste konkurentsiõigusest võrsuvate kohustuste ja riskidega peavad hankijad riigihangete korraldamisel ja pakkujad nendes osalemisel arvestama. Teisisõnu keskendutakse artiklis järgmistele küsimustele: (a) kas ja millal on ühispakkumused konkurentsiõiguslikult keelatud; (b) kas ja kuidas piirab konkurentsiõigus või riigihankeõigus omavahel seotud ettevõtjatel samas riigihankes osalemist; (c) kuidas toimub pakkumiselt kõrvaldamine konkurentsi kahjustava kokkuleppe tõttu; (d) millised kohustused on hankijal turgu valitseva seisundi kuritarvituste ennetamisel, kui näiteks võimaliku monopoolse ettevõtja pakkumuse maksumus on kahtlaselt madal. Autorid ei käsitle artiklis mõningaid klassikalisemaid konkurentsiõiguse ja riigihankeõiguse kokkupuutepunkte nagu näiteks pakkumismahhinatsioonid (ingl bid-rigging).

Hinna muutmine hankelepingus: lepingu-, riigiabi- ja riigihankeõiguslikud aspektid. Kommentaar Riigikohtu otsusele haldusasjas 3-21-958

Triin Kaurov, Vitali Šipilov — 2025-10-21 12:31:15

Riigihankelepingute täitmisel tekivad praktikas lepingutingimuste keerukuse tõttu tihti tõlgendamisprobleemid. Lisaks võib tekkida vajadus lepingu muutmiseks, millele eelneb sageli samuti lepingu tõlgendamine. Kehtiva hankelepingu muutmine tingib võimaluse, et muudatusi võidakse käsitada lubamatu riigiabina. Kommentaaris käsitlevad autorid võimalust muuta avaliku liiniveo teenindamise lepingu (edaspidi: liiniveolepingu) täitmise ajal vedajale makstava tasu (tariifi) suurust. Kuna avaliku liiniveo hinna komponendid on pidevas muutumises, näevad suured ühistranspordisektori hankijad liiniveolepingus tihti ette indekseerimismehhanismi, mis tavaliselt sisaldab ka liinikilomeetri maksumuse piirmäära. Praktikas kasutatakse 10‒15 erinevat indeksit. Pikaajalise liiniveolepingu puhul võib indeksi rakendamine mõjutada ulatuslikult poolte õiguste ja kohustuste vahekorda. Millised on tellija kaalutlusõiguse piirid, kui muudetakse avatud hankemenetluse tulemusena sõlmitud liiniveolepingu täitjale makstava tasu suurust? Kuidas peaksid liiniveolepingu täitmisel jagunema kuluriskid, kui liiniveolepingu indeks või selles sisalduv piirmäär viib olukorrani, kus liinikilomeetri tasu alandatakse oluliselt suuremal määral, kui on vähenenud vedaja kulud? Neile küsimustele pidi Riigikohus andma vastuse 24. jaanuaril 2024 haldusasjas 3-21-958 tehtud otsuses.

Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus asjades UAB Profarma ja UAB Bona Diagnosis vs. Leedu. Ehk kuidas inimõiguste kohus leidis endas riigihankeõiguse soone

Paloma Krõõt Tupay, Elit-Marlene Agu — 2025-10-21 12:35:29

Õiguspraktikas annab koroonapandeemia endiselt tunda. Ülemaailmsele haiguspuhangule järgnenud kohtuvaidluste esemeks on tavaliselt hiiglaslikud rahasummad, mida riik oli kriisiolukorras valmis elanikkonna kaitseks mõeldud maskide, vaktsiinide jm kaitsemeetmete kasutusele võtmiseks välja andma. Ka käesolevas artiklis tutvustatud Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 7. jaanuari 2025. a otsus asjades 46264/22 ja 50184/22 (UAB Profarma ja UAB Bona Diagnosis vs. Leedu) asetub koroonapandeemiaaegsete riigihangete ja nendest tekkinud vaidluste laiemasse konteksti. Seni õigusteadlaste poolt vähe tähelepanu pälvinud otsusele tasub heita täpsem pilk selle laiema tähenduse tõttu majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingutele. Kuigi otsus käsitleb Leedu riigisiseseid riigihankeõiguse norme, on tegemist õigusvaldkonnaga, mis on reguleeritud ka Euroopa Liidu õiguse tasandil. Samuti annab EIK-i otsus märku inimõiguste kohtu seisukohast ettevõtlusvabaduse ja lepinguvabaduse võimalike piirangute kohta: Leedu apellatsioonikohtu hinnangul ei saa majandustegevuses osalevate lepingupoolte hinnakujundamise vabadus jätta arvestamata ettevõtja sotsiaalset vastutust oma omandi ehk vara eest. Sisuliselt peab vara omandamine olema kooskõlas ühiskonna huvidega. EIK-i otsus kinnitab, et selline (küll riigisisene) kohustus võib ettevõtjale laieneda juba tulevase omandi soetamise hetkel ehk võlaõigusliku lepingu sõlmimisel, mistõttu võib ka selline olukord jääda Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (ulatuslikku) kohaldamisalasse.

„Riigihankeõigus 2025: teha ise või sisse osta? Aktuaalseid probleeme"

2025-10-21 12:39:08

6. novembril 2025 toimub Tallinnas rahvusvaheline riigihankeõiguse konverents teemal

„Riigihankeõigus 2025: teha ise või sisse osta? Aktuaalseid probleeme“
(Public procurement law 2025: to make or buy? Current issues).

Esinejate hulgas on EL riikide ja Eesti õigusteadlased, Rahandusministeeriumi esindajad ja praktikud.

Aastatel 2022.–2025. aastal oli Tartu Ülikooli õigusteaduskonna riigihankeõiguse töörühma fookuses küsimus eranditest hankekohustusele, sh nn sisetehingu ja halduskoostöö erandid ja nende rakendamisega seonduvad õiguslikud raskused.*

Konverentsil tutvustame selle uurimisprojekti tulemusi, st riigihankeõiguses lubatud erandite kohaldamist ning hankimise asemel vajalike soetuste tegemist n-ö hankija siseselt või koostöös teiste hankijatega. Samuti käsitlevad ettekanded muid aktuaalseid küsimusi hankeasjades, uusimat kohtu- ja VAKO praktikat ning 2014. aasta direktiivide ülevaatamise käiku. Koostajad tutvustavad uut RHS kommenteeritud väljaande uut trükki.

Konverentsi töökeelteks on eesti ja inglise keeled.

Konverents toimub Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja koolitusfirma Addenda koostöös.

Rohkem infot ja registreerimine https://www.addenda.ee/rh-konverents2025

https://oigus.ut.ee/et/uudis/konverents-riigihankeoigus-2025-teha-ise-voi-osta-sisse-aktuaalseid-probleeme-6-novembril

* Uurimisprojekti rahastab Eesti Teadusagentuur (PRG1449)