et Juridica ajakiri 2019/4 http://www.juridica.ee/ Juridica Austatud lugeja! http://www.juridica.ee/article.php?uri=2019_4_austatud_lugeja_ Nagu paljud teisedki institutsioonid, nii sai ka advokatuur äsja 100 aastaseks. Juubeliüritusel peetud kõnes märkis Eesti Vabariigi president muuhulgas ära selle, kuivõrd tänuväärselt palju naisi on advokaatide hulgas. Tundsin end pisut puudutatuna – juba nii elementaarseks peab minu põlvkond naiste võrdsust meestega, et selle äranimetamine paneb kulmu kergitama.<br /><br /> Alles see oli, kui Eesti Vabariik sai esimese naissoost presidendi, Euroopa Komisjon tegi sama teoks sel suvel, eelduslikult lisandub peatselt Euroopa Keskpank. See on midagi palju enamat kui võrdsus. Cicero ütleb oma raamatus „Kohustustest“, et heade loomupäraste eeldustega vaim soostub kuuletuma vaid tublile mehele. Selline olevat vaim, kellele on omane tõe uurimine ja selgitamine, lihtsus ja otsekohesus ning auväärsuse poole püüdlemine. Kui meid valitseb just selline vaim, siis allutades end naise juhtimisele kõige kõrgemal tasemel, tunnistab ühiskond – tänapäeva parimaks meheks on naine. <br /><br /> Günger Grass küsib oma raamatus „Kammeljas“, et miks küll on nii, et feminism ei kujuta endast niivõrd naisena vabaks saamist, kui meheks saamist. Niisiis olukorras, kus meist kõigist on saanud „mehed“, kehtib aegade algusest tubli mehe kohta öeldu/kirjutatu tänapäeval ka naise suhtes. Olgem ainult suuremeelsed ja ärgem hakakem moraalifilosoofia kullavaramut kesksooliseks kirjutama. <br /><br /> Aga kas kehtib? Sest olgem ausad – naistest siiski mehi ei peaks tegema. Äkki on niisiis vastupidi, et tubli mehe väärtuste asemel hinnatakse tänapäeval midagi muud, midagi, millele naine oma olemuselt paremini vastab kui mees? Kas need uued väärtused on kõrgemad kui eelnevad, tubli mehe aegsed? <br /><br /> Käisin vaatamas R.A.A.A.M. teatri etendust „Juudit“. Kes seda Piibli-lugu ei teaks: vaenulikud väed piiravad linna, Juudit läheb vaenlase leeri ja tapab une pealt selle pealiku, naisest saab rahvuskangelane. Ja võrdluseks lugu Cicerolt. Kuningas Pyrrhos alustas sõda Rooma rahva vastu. Pyrrhose leerist saabus roomlaste laagrisse ülejooksik, kaasas pakkumine: tasu eest, niisama salaja, kui ta oli tulnud, läheb ta tagasi Pyrrhose juurde ja teeb talle mürgiga lõpu peale. Rooma väepealik lasi ülejooksiku Pyrrhose juurde tagasi viia ning see tegu pälvis senati heakskiidu. Niisiis väga põhimõtteline küsimus: kumb ühiskond oli oma väärtushinnangutes õigel teel? <br /><br /> Cicero vastus on siin ühene: „On ju asju, osalt nõnda räpaseid, osalt nõnda häbistavaid, et tark ei soostuks neid korda saatma ka isamaa päästmise nimel. […] [J]a riik ei soovigi, et neid tema pärast rakendatakse.“ Justkui selle elav tõestus oli Tammsaare Juudit, kes ise mõistis enda alatiseks hukka. Petuulia vanemad arvasid teisiti. Cicero oleks öelnud: häda neile ja nende rahvale ehk teisisõnu: küsimus väärtustest ei ole teoreetiline, see on nii praktiline kui üldse võimalik. Meie tänased väärtused määravad mitte ainult meie tänase, kui ka homse päeva. See on küsimus, kes me oleme ja mis meist saab. <br /><br /> Niisiis ei ole küsimus selles, kas juht on mees või naine, vaid küsimus on, milliseid väärtusi ta kannab. Mulle, nagu paljudele teistelegi, sümpatiseerivad tubli mehe väärtused: ausus, õiglus, heatahtlikkus, väärikus. Kui naine on suuteline neid kandma – mitte üksnes sõnades, vaid ka tegudes –, siis on ta mu enda poole võitnud ja ma suudan talle järgneda. Kui ei, siis on seda raske teha. <br /><br /> PS: mult on korra küsitud ametlikku arvamust ühe inimese sobivuse kohta teatud kõrgesse riigiametisse. Ühegi nimetatud väärtuse kohta ei küsitud ühtegi küsimust. 2019-07-22 09:16:01 Katrin Prükk Uus isikuandmete kaitse seadus ja isikuandmed teaduses: kolm näidet probleemsest õigusloomest http://www.juridica.ee/article.php?uri=2019_4_uus_isikuandmete_kaitse_seadus_ja_isikuandmed_teaduses_kolm_n_idet_probleemsest_igusloomest 2019. aasta alguses jõustunud isikuandmete kaitse seadus (IKS) on pealtnäha piiratud mõjualaga õigusakt, kuivõrd üle Euroopa 25. mail 2018 rakendunud andmekaitse üldmäärus oli mõeldud andmekaitseõigust Euroopa Liidu liikmesriikides üheselt reguleerima. Ometigi on üldmääruses mitu olulist andmekaitsenüanssi jäetud liikmesriikide otsustada. Seetõttu on ka Eesti uuel IKS-l jätkuvalt arvestatav roll andmekaitseküsimuste reguleerimises. <br/><br/> Üheks oluliseks valdkonnaks, mille nüansid on jäetud riigisisese õiguse lahendada, on isikuandmete kasutamine teadustöös. Käesolevas artiklis antakse ülevaade isikuandmete kasutamise reeglitest teaduses uue IKS järgi. Selleks analüüsib autor isikuandmete teaduses kasutamise kolme nüanssi uues IKS s: (a) andmetöötluse eesmärkide kindlaksmääramine informeeritud nõusolekus; (b) kaitsemeetmed isikuandmete kasutamise korral teaduses ilma isiku nõusolekuta; (c) loamenetluse kohustuse veeretamine riigi ehk Andmekaitse Inspektsiooni kaelast vabatahtlikkuse alusel toimivatele eetikakomiteedele. 2019-07-22 09:17:00 Kärt Pormeister Haldusjärelevalvest läbi riikliku järelevalve prisma http://www.juridica.ee/article.php?uri=2019_4_haldusj_relevalvest_l_bi_riikliku_j_relevalve_prisma Pealtnäha on riiklik järelevalve ja haldusjärelevalve üsna erineva reguleerimiseseme ja asendiga õigusinstituudid. Riikliku järelevalve mõistet on korrakaitseseaduse § 2 lõikes 4 sisustatud kui korrakaitseorgani tegevust eesmärgiga ennetada ohtu avalikule korrale, selgitada välja ohtusid ja neid tõrjuda, samuti kõrvaldada korrarikkumisi. Haldusjärelevalve on Vabariigi Valitsuse seaduse § 751 lõike 1 kohaselt ühe haldusorgani kontroll teise haldusorgani tegevuse õiguspärasuse ja seaduses sätestatud juhul ka otstarbekuse üle. Riiklik järelevalve on haldusorganite (korrakaitseorganite) tegevus haldusväliste isikute tegevuse kontrollimisel. Haldusjärelevalve on <i>per definitionem </i>haldussisene kontroll. Kuigi mõlema järelevalve teostamist reguleerib haldusõigus, kuulub riikliku järelevalve õigus korrakaitseõiguse osana õigussüstemaatiliselt haldusõiguse eriosasse, haldusjärelevalve on aga osaks haldusõiguse üldosasse kuuluvast halduskorraldusõigusest. Ometi saab haldusjärelevalve kujunemisloosse ja sisusse süvenemisel peagi selgeks, et sel on olulisi seoseid korrakaitseõiguse ja riikliku järelevalve menetlusega. <br/><br/> Käesolev artikkel käsitleb haldusjärelevalve mõistet, sisu ja probleeme, seades teljeks selle kokkupuutepunktid riikliku järelevalve menetlusega ja lahknevused sellest. Artikkel ei taotle igakülgse pildi loomist Eesti nüüdisaegse haldusjärelevalve olemusest, sellest puudub ka sügavam võrdlus teiste riikide analoogiliste õigusinstituutidega. Vastupidi sellele rõhutab autor, et (jällegi sarnaselt riikliku järelevalvega) on ka haldusjärelevalve mõiste väga lai ning hõlmab mitut väga spetsiifilist erivaldkonda (nt kohaliku omavalitsuse üksuste üle teostatav haldusjärelevalve või eraõiguslikule juriidilisele isikule või füüsilisele isikule üle antud haldusülesannete täitmise järelevalve), mis vääriksid eraldi käsitlemist. 2019-07-22 09:17:41 Mait Laaring Riigihankedirektiivide piirmääradest väiksema maksumusega riigihanked Euroopa Liidu õiguses http://www.juridica.ee/article.php?uri=2019_4_riigihankedirektiivide_piirm_radest_v_iksema_maksumusega_riigihanked_euroopa_liidu_iguses Juba paar aastakümmet on riigihangetega kokku puutunud juristidele tekitanud peamurdmist Euroopa Liidu riigihankeõiguse n-ö hall ala. Jutt on riigihangetest, millele riigihankedirektiivid ei laiene, vaid mille suhtes tuleb Euroopa Liidu esmase õigusena vahetult kohaldada Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELTL). Euroopa Liidu riigihankeõiguse viimase reformi eesmärgiks seati mh tõmmata Euroopa Liidu riigihankeõiguse ebaselget ehk halli ala koomale, seda kontsessioonilepingute puhul. Kontsessioonidirektiiviga 2014/23/EL allutati direktiivi eeskirjadele teenuste kontsessioonilepingute sõlmimine, mille maksumus ületab ettenähtud piirmäära. Varem tuli teenuste kontsessioonide andmisel lähtuda üksnes ELTL alusvabadustest ja neist Euroopa Kohtu poolt tuletatud riigihangete üldpõhimõtetest, kui kontsessioonileping pakkus piiriülest huvi. <br/><br/> ELTL alusvabaduste ja neist tuletatud riigihangete üldpõhimõtete tõlgendamisel on tundnud liikmesriigid ja hankijad puudust õigusselgusest ja -kindlusest, mida kinnitab Euroopa Kohtu arvukas praktika. Ent kas kontsessioonidirektiiv lahendas kõnealuse probleemi? Paraku mitte: küsimus kohalduva õiguse kohta jääb endiselt üles riigihankedirektiivides sätestatud piirmääradest väiksema maksumusega riigihangete, sh kontsessioonide puhul, aga ka sotsiaal- ja eriteenuste riigihangete puhul, millele direktiivid kohalduvad vaid osaliselt. Siinses artiklis tuuakse esile pidepunktid, aga ka ohukohad, millega tuleb riigihankedirektiivide piirmääradest väiksema maksumusega riigihangete korraldamisel, aga ka reguleerimisel arvestada. 2019-07-22 09:18:09 Tiina Kuusmann Eesti õigusabilepingute peamised kohaldamisprobleemid ning nende ületamise võimalused http://www.juridica.ee/article.php?uri=2019_4_eesti_igusabilepingute_peamised_kohaldamisprobleemid_ning_nende_letamise_v_imalused Eesti kohtutes on ühed sagedamini kohalduvateks rahvusvahelise eraõiguse instrumentideks Venemaa Föderatsiooni ja Ukrainaga sõlmitud nn õigusabilepingud. Need lepingud konkureerivad riigisiseste seaduste, pärast Euroopa Liiduga liitumist Eesti suhtes kehtima hakanud Euroopa Liidu rahvusvahelise eraõiguse määruste ning rea rahvusvaheliste lepingutega, mille Eesti Vabariik pärast taasiseseisvumist kas iseseisvalt või Euroopa Liidu kaudu sõlminud on. Nii kolmandate riikidega sõlmitud õigusabilepingud ühelt poolt kui ülejäänud Eesti rahvusvahelise eraõiguse instrumendid teiselt poolt reguleerivad pea kõiki rahvusvahelise eraõiguse valdkondi – neis on reeglid nii rahvusvahelise kohtualluvuse kontrollimiseks, kohalduva õiguse määramiseks, täitedokumentide tunnustamiseks, täidetavaks tunnistamiseks ja täitmiseks kui ka kohtute ja muude ametiasutuste koostöö jaoks tsiviilasjade lahendamisel. Need kaks gruppi õigusakte sisaldavad rahvusvahelise eraõiguse küsimuste lahendamiseks sageli erinevaid reegleid ning tihti võivad sellised reeglid olla üksteisega vastuolus. Käesolevas artiklis selgitatakse, millised vastuolud esinevad kolmandate riikidega sõlmitud õigusabilepingute ja neile ajaliselt järgnenud muude rahvusvahelise eraõiguse aktide vahel ning millised on kohtute ja seadusandja võimalused selliste vastuolude ületamiseks. 2019-07-22 09:18:35 Maarja Torga Lühidalt, konkreetselt ja selgelt tsiviilasja kohtulahendi resolutsiooni sõnastamisest http://www.juridica.ee/article.php?uri=2019_4_l_hidalt_konkreetselt_ja_selgelt_tsiviilasja_kohtulahendi_resolutsiooni_s_nastamisest Tsiviilkohtumenetluse peamine eesmärk on kohtu ette toodud eraõigusliku vaidluse lahendamine. Selle tulemusena tehtav sisuline kohtulahend on hagimenetluses otsus ja hagita asjas määrus. Lahendus avaldub kohtu seisukohas vaidluse eseme kohta ja kohtulikus käsutuses, mis võetakse kokku menetlust lõpetava sisulise kohtulahendi resolutsioonis. Lisaks lõpplahendile teeb kohus menetluse juhtimisel kirjalikke ja suulisi määrusi, mis kõik sisaldavad kohtu otsustust menetlusosalise taotluse kohta või menetluslikku korraldust. Neid võib nimetada menetluslikeks määrusteks. Kirjeldatud otsustused ja korraldused moodustavad menetlusliku määruse resolutsiooni.<br/><br/> Mida ja kuidas kirjutada tsiviilasja kohtulahendi resolutsiooni, et see täidaks oma ülesannet – lahendada kohtuasi või menetluslik olukord arusaadavalt ja täidetavalt? Artiklis koondatakse mõtteid ja soovitusi, mis võivad osutuda kasulikuks tsiviilasja lahendamisel ja korraldamisel koostatava kohtulahendi resolutsiooni sõnastamisel. Eelkõige analüüsitakse artiklis resolutsiooni sõnastamise üldisi aspekte: kuidas viidata isikutele, esemetele, dokumentidele ja märkida kuupäevi. 2019-07-22 09:24:25 Mati Maksing Soodustuskelmuse koosseis ning kohtueelses menetluses kohaldatud elukohast lahkumise keelu vaidlustamine. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas 1-15-11032 http://www.juridica.ee/article.php?uri=2019_4_soodustuskelmuse_koosseis_ning_kohtueelses_menetluses_kohaldatud_elukohast_lahkumise_keelu_va Käesolevas artiklis antakse ülevaade olulisematest seisukohtadest Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. mai 2019. a otsuses asjas 1-15-11032. Vaatluse all olev kohtuotsus on oluline eelkõige põhjusel, et kriminaalkolleegium muutis selles enda varasemat soodustuskelmuse koosseisu puudutavat seisukohta. Menetlusõiguse poole pealt tuli kolleegiumil aga vastata küsimusele, millistes menetlusetappides on kohtueelses menetluses kohaldatud elukohast lahkumise keelu määrust võimalik vaidlustada. 2019-07-22 09:24:48 Kersti Heide Professor Eerik-Juhan Truuväli (07.03.1938‒25.06.2019), õiguskantsleri institutsiooni ehitaja ja põhiseaduse hoidja http://www.juridica.ee/article.php?uri=2019_4_professor_eerik-juhan_truuv_li_07_03_1938_25_06_2019_iguskantsleri_institutsiooni_ehitaja_ja_ <p>Eerik-Juhan Truuväli oli õigusteadlase, õpetaja, õiguskantsleri ja inimesena vaieldamatu autoriteet. Jätkemgi ta just nõnda igaveseks meelde: sirge, kindel, kõlava hääle ja selge jutuga, erakordselt süsteemne ja sõltumatu mõtleja, vaimukas, omade seas lõbus ja vahva.</p> <p>Saatesõna teosele „Põhiseaduse teel“ <sup>*1</sup> lõpeb Eerik-Juhan Truuväljale nii omase erudeeritud huumoriga, milles julgustatakse keeruliste tekstide lugejat: „Kui ei tule kohe hästi välja, siis võib uuesti proovida, või mis teatud juhtudel kindlam – ajada süü koostaja võimetusele. Viimase võimalusega peab iga autor alati arvestama ja selles arvestuses reeglina ei eksita.“ </p> <p>Eesti riigiõiguse kullafondi jäävad professor Truuvälja seisukohad Eesti iseseisvuse taastamise aegu ja hiljem õiguskantslerina, intervjuud, artiklid, kõned Riigikogus. Neist vaatab vastu südametunnistusega tõsine riigimees, põhiseaduse vankumatu kaitsja, alati õigusriigi ja õigluse eest väljas.</p> <p>Taasiseseisvumise järel õiguskantsleriks nimetatud E.-J. Truuväljata arvatavasti ei oleks tänapäevast tugevat ja sõltumatut õiguskantsleri institutsiooni. Erines ju 1992. aasta põhiseaduses ette nähtud õiguskantsler oluliselt 1938. aastal tööd alustanud õiguskantslerist, aga ka ametivendadest Soomes ja Rootsis. Riigiõiguse ajaloo hea tundmine ja sisukas koostöö põhjanaabritega oli ametkonna ülesehitamisel kindlasti abiks, ent uudsetest valikutest polnud pääsu.</p> <p>Okupatsioonieelse õiguskantsleri Anton Palvadre tööülesanne oli hinnata täitevvõimu tegevuse seaduslikkust. Halduskohtud olid küll tollalgi olemas, ent nagu öeldi Rahvuskogu esimese koja koosolekul 8. juunil 1937 kavandatavaid sätteid selgitades: „Meil on aga selliseid juhtumeid, kus kodanikud ei pöördu õigeaegselt vastavate asutiste poole oma õiguste jalule seadmiseks ja pärast nurisevad, ning teiseks, kus kodanikud üldse kohtusse ei saa pöörduda; kuid see ei tähenda veel, et administratiivasutised oleksid seadusepäraselt talitanud. Selleks, et riigivõim käiks seaduslikku teed ja voolaks seaduslikkuse kanalite kaudu, on nüüd ette nähtud eriline ametikandja Õiguskantsleri nimetuse all. See instituut on seda enam põhjendatud, et riigipeale võimaldatakse seaduslikkuse järelevalve. Kui riigipea paneks vastavad põhiseaduses tähendatud ülesanded mõnele vähemale ametnikule, siis vaevalt riigipea seda ülesannet, õiguslikku järelevalvet, tarviliselt täita saaks. Sel viisil Õiguskantsler peab olema riigipeale kaaslaseks Eesti õigusliku korra süvendamise ja säilitamise ülesande teostamisel.“ <sup>*2</sup> Vähe on teada, et tollal oli õiguskantsleril võimalik esitada täitevvõimu asutuse vastu protest halduskohtule. Okupatsioonieelne õiguskantsler sarnanes seega enim ombudsmaniga, evides ka täitevvõimusisese järelevalveorgani jooni. </p> <p>Ombudsmani ülesandeid 1992. aasta põhiseadus ette ei näinud, ent ka ei välistanud neid. Euroopa Liiduga ühinemise eel lisati õiguskantslerile hea halduse tava järgimise valvuri ehk ombudsmani roll. Rahvusvaheliselt saab õiguskantsleri olemust kõige tabavamalt kirjeldada võrdluse kaudu Soome ja Rootsiga. Neil on õiguskantsler ja ombudsman eraldi, Eestis aga liidetud ühte ametkonda. See on loogiline ja väikeriigile mõistlik valik.</p> <p>Unustuse hõlma ei tohi lasta vajuda õiguskantsler Truuvälja panust Eesti iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse hoidmisel. Vaatamata kriitikale ja rünnakutele vaidlustas õiguskantsler 1993. aasta suvel Narva Linnavolikogu ja Sillamäe volikogu otsused korraldada referendum rahvuslik-territoriaalse autonoomia loomiseks. Tollal veel Tartu Raekojas istungeid pidanud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium nõustus õiguskantsleriga <sup>*3</sup> ja üks kriis oli jälle lahendatud. </p> <p>Vaheda sõnaga, sõltumatu ja mõjukas õiguskantsler Truuväli polnud ametiajal sugugi kõikide ametnike, poliitikute ega juristidest kolleegide lemmik. Et ta põhiseadusvastaste plaanide tõkestaja ja paljastajana mõnelegi jalgu jäi, kinnitavad katsed õiguskantsleri institutsiooni nõrgestada. Neist annavad head aimu põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjoni koosolekute protokollid aastatest 1996–1998. Iseäranis tuline mõttevahetus puhkes komisjoni koosolekul 14.–15. novembril 1997. Õiguskantsleri põhiseaduslike institutsioonide tasakaaluvalemis tähtsusetuks „nutumüüriks“ muutmise ajendina püüti kasutada Euroopa Liiduga ühinemise eel Eestile esitatud nõuet sisse seada ombudsmani amet. Mõistagi ei olnud selle nõude täitmisel ja E.-J. Truuvälja tiibade kärpimise katsel vähimatki loogilist seost.</p> <p>Vastuseks ettepanekule taandada õiguskantsler üksnes „pehmeks“ ombudsmaniks, võtta ära Riigikohtusse pöördumise õigus ning osalemis- ja sõnaõigus Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse istungitel, vastas Truuväli rangelt (mäletan praegugi ta ilmet ja hääletooni neil koosolekutel): „Kui Põhiseaduse Assamblee otsustas, et temast tehakse õiguskantsler, mitte ombudsman, siis teie praegu püüate hobusest teha lehma. Niisuguse loogikaga väljatulemine on täiesti hämmastav. […] Te olete lähtunud oma ettekujutusest, mitte realiteedist.“ <sup>*4</sup> Dr Heinrich Schneider lisas elukogenud õigusteadlase vaate, mis võtab kenasti kokku komisjoni enamuse seisukoha: „Tundub nii, et seaduslikkuse kindlustamise seisukohalt õiguskantsleri instituut on täitnud oma koha. Minu seisukoht on selline, et ei tahaks täiendada ja lõhkuda korralikult töötanud süsteemi.“ </p> <p>Koosoleku lõpus esitatud seisukoht viitab prof Truuvälja osavale navigatsioonile nii teaduse õilsa sildi taha peidetud poliitikas kui ka rahvusvahelisel areenil: „See nn. teine lõik, mida ombudsmani funktsiooniks loetakse, see on ka õiguskantsleri ametkonnas olemas. 20 inimest 38-st tegeleb selle asjaga. […] Julgen öelda, et 5–7 aasta pärast õigusloome tase paraneb, aga ta läheb keerukamaks ja segasemaks, kvalifikatsiooni on rohkem vaja. Aga seda, et 5–7 aasta pärast ombudsmani poole pöördumiste arv väheneb, seda ei ole ükski ombudsman, keda mina tunnen, k.a Söderman, tõendanud. Vastupidi, Euroopa Liitu minnes koormus järsult kasvab, inimesed hakkavad elama kahes õigusruumis […]. Olen kokku leppinud Södermaniga, Euroopa ombudsmaniga, et me töötame läbi võimalikud mudelid Eesti ombudsmani osas. Ka tema on praegu seisukohal, et see võiks olla eraldi või mis sa ei võiks seda oma tiiva all ette valmistada. Ta on soovitanud mulle ka professor Koskineni, kes oli kaua aega Soome parlamendi „apuoikeusasiamees“ ja praegu on Södermani üks põhinõunikke, just ombudsmani mudelite koordineerimise küsimuses. […] Me ei saa kopeerida Soomet, Rootsit, Taanit, seda on öelnud ka Söderman, tuleb leida oma mudel, ombudsmanil on rahvuslik iseärasus, rahvuslik koloriit ja kultuur. Sellest tulenevalt olen nõus seda rolli enda ametkonna peale võtma, kuigi jagan kõiki neid hirme uputamise osas jm.“</p> <p>Taasiseseisvumisjärgse nelja õiguskantsleri kogemus näitab, et väidetavaid probleeme, mille lahendusena nähti õiguskantsleri nõrgestamist, tegelikkuses ei ole. Samuti ei realiseerunud riskid, mida õiguskantslerile ombudsmani ülesande lisamisel peljati. Inimese kaebusest ametniku tegevuse peale võib kooruda normikontroll ja põhiseaduslikkuse järelevalve asi Riigikohtus. Normide vaidlustamise jm Eesti õiguskantslerile omaste tööriistade andmine ka „pehmetele“ ombudsmanidele on praegu levinud suund, nõnda osutus E.-J. Truuväli ettenägelikuks ja ehk isegi teerajajaks. Kummalisel kombel ulatub hulk eelarvamusi, varjatud tagamõtteid, otsitud argumente ja vanu isiklikke võitlusi praegusessegi välja. Eerik oli elupäevade lõpuni mõtte ja nõuandega praegusteski lahingutes kaasas, juhatades vahel kasulikele riigiõigusajaloolistele radadele. Olen talle selle eest ka isiklikult väga tänulik.</p> <p>Just professor Truuväli pani aluse põhiseaduse ajas muutuva sisu terviklikule teaduslikule käsitlusele, tuues põhiseadust teaduskommentaarides lahti seletama eri põlvkonnad ja eri mõtteviiside kandjad. 1934. aasta muudatuste järel ilmunud 1920. aasta põhiseaduse kommentaaridega väljaanne <sup>*5</sup> ei küündinud veel tervikliku teadusliku analüüsi mõõtu, ent oli meile eeskujuks. Selle eessõnas osutatud küsimused – kas esitada eri seisukohti, kas tsiteerida eri autoreid, kas kritiseerida põhiseadust – olid peatoimetaja Truuvälja juhtimisel juba esimeste nõupidamiste teemaks ja on toimetuskolleegiumis arutusel tänini. Oleme teaduslikule, kriitilisele, eri vaateid esitavale erapooletule käsitlusviisile siiani truuks jäänud <sup>*6</sup> ja seda pole kavas ka muuta. Professor Truuväli oli 2002. ja 2008. aasta väljaannete toimetuskolleegiumi juht ning pärast aktiivsest koduvälisest tegevusest taandumist mõttega kaasas 2012. ja 2017. aasta väljaande juures. Pikad ja sisukad telefonikõned kinnitasid, et tal oli oma töö jätkamise ja ka uuenduste üle hea meel. </p> <p>Hea õpetaja ja eelkäija vaimset pärandit on palju. „Õigust, mis on õiglusest kaugele läinud, on raske selle juurde tagasi tuua“, ütles ta. „Põhiseadus on juriidiline, poliitiline, eetiline ja kultuuriline dokument, see on universaalne koodeks. Põhiseadus on alati see, mille alusel seaduse tühimikke täidetakse. […] Ent milles seisneb universaalse koodeksi tähtsus? Mäletate, raamatus „Alice imedemaal“ juhtus nii, et pärast seda, kui kass oli lahkunud, jäi tema naeratus. Umbes nii on meil“ <sup>*7</sup> , selgitas ta ajakirjanikele riigi kohustust teenida oma kodanikke nende õigusi austaval moel. Tänapäevaselt kõlab seegi: „Seadus on vasak ja jõud parem käsi. Seadusi viiakse jõuga ellu. Kui jõud on nõrk, hakkab ta kaebama, et pole seadusi.“ <sup>*8</sup> Kohaliku omavalitsuse olemuse ja iseotsustusõiguse ning üldse riigiõiguse asjade arutamist jätkas Eerik-Juhan Truuväli klubis Polis. Üht-teist ta mõtteist kogukondliku omavalitsusmudeli, linnade ja valdade ajaloo ning tuleviku asjus jõudis ka raamatukaante vahele. <sup>*9</sup> Vahetuid mälestusi on mitme põlve juristidel ja õiguskantsleri ametkonnal tundide kaupa vesta. Meenutagem ta tabavaid ütlemisi ja ühiseid vahvaid juhtumisi, nalja ja kirglikku mõttevahetust, kindlat kätt raskete olukordade lahendamisel. Inimene elab edasi neis, kelle hingekeeli ta on puudutanud, keda vaimustanud, õigele teele juhatanud, selgelt mõtlema ja head halvast eristama õpetanud. Meil oli au. </p> <p> </p> <p> </p> <p>Endine õiguskantsler ja Tartu Ülikooli professor Eerik-Juhan Truuväli saadeti viimsele teele 2. juulil 2019 Kaarli kirikust ja ta puhkab Metsakalmistu mändide all.</p> <p> </p> <h4>Märkused:</h4> <h5> <sup>*1</sup> E.-J. Truuväli. Põhiseaduse teel. Tallinn: Kirjastus Ilo 2008, lk 16.</h5> <h5> <sup>*2</sup> Ülevaade õiguskantsleri tegevusest 1938. ja 1939. kalendriaasta kohta. Tallinn 1940.</h5> <h5> <sup>*3</sup> RKPJKo 11.08.1993, III-4/1-2/93; RKPJKo 06.09.1993, III-4/1-3/93.</h5> <h5> <sup>*4</sup> See ja järgnevad tsitaadid pärinevad põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjoni 14.–15. novembri 1997. aasta istungi protokollist, selle teema arutelu ja tsitaatide asukohad lk 49–56.</h5> <h5> <sup>*5</sup> Eesti Vabariigi põhiseadus. Seletustega ja tähestikulise sisujuhiga varustanud Joh. Kaiv ja J. Klesment. Tallinn: Autorite Kirjastus 1934.</h5> <h5> <sup>*6</sup> Üksikasjalikumalt on põhiseaduse teaduskommentaaride koostamise aluseid ja igakordseid uuendusi kirjeldatud iga väljaande eessõnas.</h5> <h5> <sup>*7</sup> T. Põld. Õiguskantsler tunnistab vabadust, õiglust ja õigust. – Rahva Hääl 24.09.1993, lk 2.</h5> <h5> <sup>*8</sup> Samas.</h5> <h5> <sup>*9</sup> E.-J. Truuväli. Õiguslikust regulatsioonist kohaliku omavalitsuse valdkonnas. – Eesti kohalik omavalitsus ja liidud – taastamine ning areng 1989–2017. Tallinn: EMOL ja POLIS MTÜ 2017, lk 21–35. Samast kogumikust (lk 171–195) leiab ka E.-J. Truuvälja, S. Mäeltsemehe, S. Lääne, K. Meruski ja V. Olle ühistöös 2006. aastal kirjutatud artikli „Euroopa kohaliku omavalitsuse harta ning selle mõju Eesti kohaliku omavalitsuse õigusruumile ja toimimisele“.</h5> 2019-07-22 09:25:27 Ülle Madise Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss http://www.juridica.ee/article.php?uri=2019_4_li_pilaste_teadust_de_riiklik_konkurss Artikkel saadaval ainult pdf formaadis. 2019-07-22 09:26:10 Eesti õiguse 100 aastat http://www.juridica.ee/article.php?uri=2019_4_eesti_iguse_100_aastat Artikkel saadaval ainult pdf formaadis. 2019-07-22 09:26:39