et Juridica ajakiri 2024/Riigiõiguse aastaraamat 2024 http://www.juridica.ee/ http://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_riigi_iguse_aastaraamat_2025_tiitel 2025-06-06 16:17:20 http://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_riigi_iguse_aastaraamat_2025_impressum 2025-06-06 16:17:59 http://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_riigi_iguse_aastaraamat_2025_saateks <p>Hea lugeja!</p> <p>Seekordne Eesti Teaduste Akadeemia riigiõiguse sihtkapitali välja antav riigiõiguse aastaraamat on järjekorras viies. Võib öelda, et aastaraamat tähistab esimest minijuubelit. Allakirjutanutele tundub, et riigiõiguse aastaraamatud on Eesti juristide, riigitegelaste ja -ametnike, politoloogide ning ajaloolaste seas tuntuks saanud ja leidnud nende lugemislaual väärilise koha. Oleme seadnud eesmärgiks avaldada aastaraamatus tekste, mille kvaliteet ja aktuaalsus kõnetaksid lugejat tulevalgi aastal või isegi aastate pärast. Samal ajal püüame vähemalt mingil määral kajastada ka Eesti riigielu ja -õiguse aktuaalseid teemasid. Näiteks <strong>Kaie Proode, Anneli Soo, Paloma Krõõt Tupay, Andor Alandi ja Anna Viirmaa</strong> artikkel käsitleb Eesti ja USA väljaandmislepinguga seoses esile kerkinud põhiõigusi puudutavaid probleeme. <strong>Martin Triipan</strong> analüüsib kriitiliselt ja oma vandeadvokaadi kogemusest lähtudes põhiseaduslikkuse järelevalvet mõjutavaid menetlusküsimusi Eestis. <strong>Lehte Roots</strong> leiab oma artiklis, et Eesti Vabariik on olnud liiga tõrjuv mitmik- ja topeltkodakondsuse suhtes. Parimad riigiõiguslikud lahendused saavad alguse mõtestatud debattidest ja ka vastuväidetest domineerivale praktikale, mistõttu on meil hea meel edendada asjakohast riigiõiguslikku debatti, jäädes toimetajatena vaidlusalustes küsimustes erapooletuks.</p> <p>Tavakohaselt avaldame riigiõiguse aastaraamatutes nii originaal- kui ka tõlkeartikleid. Viimastega soovime Eesti riigiõiguslike debattide horisonti laiendada ja riigiõigusest huvitatud lugejat, kaasa arvatud iseendid – toimetajaid – harida ning ergutada sügavamalt ja võrdlevalt mõtlema. Eesti riigiõigus on maailmas ainulaadne, samamoodi nagu iga riigi riigiõigus. Muuhulgas selle tõiga mõtestamiseks ja väärtustamiseks riigiõiguse aastaraamatu formaat loodud saigi. Kuid meie laiemaks kultuuri- ja väärtusruumiks on õhtumaa ja Euroopa, mistõttu tuleb end kursis hoida ka teiste riikide juriidilise mõtte huvitavamate esindajate seisukohtadega riigiõiguse ja -teooria vallas. Seekord toovad külakosti <strong>Peter Bußjäger</strong>, kes analüüsib otsedemokraatiat ja rahva osaluse vorme Austrias, ning <strong>Matthias Klatt</strong>, kes esitab lahenduse probleemile, kuidas kohtud peaksid jõustama sotsiaalseid ja sotsiaalmajanduslikke õigusi (nn sooritusõiguste küsimus kohtutes). <strong>Martin Borowski</strong> õigusdogmaatiline uurimus põhiõiguste struktuurist annab oma mahult peaaegu monograafia mõõdu välja, olles oma sisu poolest tähelepanuväärne õigusteaduslik uurimus. Mahulistel kaalutlustel avaldame käesolevas aastaraamatus Borowski uurimuse esimese osa. Artikli teine osa ilmub järgmises aastaraamatus.</p> <p>Eelmiste riigiõiguse aastaraamatute lugejad juba teavad, et toimetuskolleegium ei kohku tagasi ka vanemate tekstide tõlkimisest ja avaldamisest. Sedakorda avaldame haarava elukäiguga õigusteadlase ja politoloogi <strong>Karl Loewensteini</strong> käsitluse seadusandliku ja täidesaatva võimu tasakaalust, mille ta kirjutas enne Teise maailmasõja puhkemist. Artikli saatesõnas seob <strong>Hent Kalmo</strong> Loewensteini teksti ideestiku nii praeguse Eesti debattide kui ka sõdadevahelise Eesti Vabariigi konstitutsionalismi ajalooga. Loodame, et need tõlketekstid toetavad riigiõiguse ja selle erinevate käsitlusviiside õpetamist Eesti ülikoolides.</p> <p>Raamatuarvustuste rubriigis ilmub kaks arvustust. <strong>Rait Maruste</strong> kirjapandu käsitleb ajaloodissertatsiooni ja <strong>Vello Andres Pettai</strong> tutvustab kahte olulist teost. Loodetavasti ärgitavad need arvustused ka teoste endiga tutvust tegema või neid uuesti ja värske pilguga lugema, seda enam, et need käsitlevad põnevaid teemasid nagu Konstantin Pätsi autoritaarne kord Eestis ning Eesti Vabariigis pärast iseseisvuse taastamist ellu viidud õigusreformid, samuti Riigikohtu ajalugu, kus Rait Maruste on juba ise juristina uurimuse objektiks.</p> <p>Paraku tähistab käesolev aastaraamat allakirjutanutele ka inimlikult kurba hetke. Esimest korda peame aastaraamatu kokku panema ilma Uno Lõhmuseta, kes lahkus meie seast 7. augustil 2024. Võib liialdamata öelda, et ilma Uno Lõhmuseta poleks riigiõiguse aastaraamatut praegusel kujul olemas. Eesti Teaduste Akadeemia riigiõiguse sihtkapitali nõukoja asutajaesimehena oli Uno eestvedaja kõigis sihtkapitali ettevõtmistes, sealhulgas riigiõiguse aastaraamatud, olles toimetajate ringi koondajaks ja liitjaks. Seetõttu ilmub Uno Lõhmuse õpilase <strong>Madis Ernitsa</strong> järelehüüe oma õpetajale. Samuti taasavaldame <strong>Uno Lõhmuse</strong> artikli „Õigusriik, mis see on?“, mis ilmus 1988. aastal laulva revolutsiooni aegses populaarses päevalehes Edasi. Artikkel tuletab meile meelde, kust me tuleme ja milliste argumentidega seadis Eesti juristkond kahtluse alla Nõukogude Liidu õiguslik-poliitilise tegelikkuse ja ajaloo. Uno Lõhmuse artikkel ilmus enne 16. novembri 1988. aasta Eesti NSV suveräänsusdeklaratsiooni, mistõttu ei kajastu seal riigi- ja rahvusvahelis-õiguslikult võitnud lähenemine, mille kohaselt oli Eesti Vabariik aastail 1940–1991 õigusvastaselt okupeeritud, kuid riiklik järjepidevus säilis. (Päris niiviisi ei saanukski 1988. aasta oktoobri Edasis veel kirjutada.) On tähelepanuväärne, et Unot huvitas juba tol ajal see, mis talle edaspidigi huvi pakkus: riigiõiguslikud ja -filosoofilised aluspõhimõtted ning õigusriiklus. Lõpuks oligi õigusriigi realiseerimine võimalik ja realistlik taastatud oma riigis – Eesti Vabariigis.</p> <p>Omamoodi sümboolne on see, et just mind (st Lauri Mälksood) valiti seekordse aastaraamatu peatoimetajaks. Oleme Unoga mõlemad Abja gümnaasiumi (omaaegse Abja keskkooli) vilistlased. Uno lõpetas selle Viljandimaa kooli 1971. ja mina 1993. aastal ning meil oli isegi sama klassijuhataja – eesti keele ja kirjanduse õpetaja Paul Lehesmets. Abja kooli vilistlaste kokkutulekul 2023. aasta augustis tutvustasime koos Unoga seni ilmunud riigiõiguse aastaraamatuid. Unole paistis väga meeldivat seda üritust Abja-Paluojal teha – see andis tunnistust põlvkondadevahelisest koostööst ja järjepidevusest ning sellest, et meile kõigile on oluline see, kust me tuleme. Ring sai täis. Meil oli koos võimalik anda aru, millega me tegeleme ja mida maailma asjadest arvame. Sellest sündmusest kodukoolis, nii nagu üldse Unost inimese ja juristina, jääb helge mälestus.</p> <p>Head lugemist!</p> <p>Peatoimetaja Lauri Mälksoo,<br/> toimetajad Madis Ernits, Heiki Loot,<br/> Marju Luts-Sootak ja Aaro Mõttus</p> 2025-06-06 16:20:13 http://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_riigi_iguse_aastaraamat_2025_autorid <strong>Andor Aland</strong> on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna magistrant. <br/> <strong>Martin Borowski</strong> on õigusteaduse doktor ning Heidelbergi ülikooli avaliku õiguse, konstitutsiooniteooria ja õigusfilosoofia korraline professor. <br/> <strong>Peter Bußjäger</strong> on Innsbrucki ülikooli avaliku õiguse, riigi- ja haldusteooria osakonna professor; Innsbrucki föderalismi instituudi juht ning Liechtensteini esindaja Veneetsia komisjonis. <br/> <strong>Madis Ernits</strong> on õigusteaduse doktor, Tartu Ringkonnakohtu kohtunik ning Tallinna Ülikooli avaliku õiguse ja õigusteooria külalisprofessor. <br/> <strong>Hent Kalmo</strong> on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna külalislektor ja Vabariigi Presidendi õigusnõunik. <br/> <strong>Matthias Klatt</strong> on õigusteaduse doktor ning Grazi ülikooli õigusfilosoofia, õigussotsioloogia ja õiguspoliitika professor. <br/> <strong>Karl Loewenstein</strong> (1891–1973) oli saksa õigusteadlane; õigusteaduse doktor; üks 20. sajandi silmapaistvamaid riigiõigusteadlasi. <br/> <strong>Uno Lõhmus</strong> (1952–2024) oli õigusteaduse doktor, endine Riigikohtu esimees, Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Euroopa Kohtu kohtunik. <br/> <strong>Rait Maruste</strong> on õigusteaduse doktor, endine Riigikohtu esimees ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik. <br/> <strong>Vello Andres Pettai</strong> on politoloogia doktor ja Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi külalisprofessor. <br/> <strong>Kaie Proode</strong> on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna doktorant ja Euroopa Liidu karistusõiguse nooremlektor. <br/> <strong>Lehte Roots</strong> on õigusteaduse doktor ja Tallinna Ülikooli Euroopa Liidu õiguse külalisprofessor. <br/> <strong>Anneli Soo</strong> on õigusteaduse doktor ja Tartu Ülikooli karistusõiguse kaasprofessor. <br/> <strong>Martin Triipan</strong> on vandeadvokaat ja Ellex Raidla advokaadibüroo partner. <br/> <strong>Paloma Krõõt Tupay</strong> on õigusteaduse doktor ja Tartu Ülikooli riigiõiguse kaasprofessor. <br/> <strong>Marge-Reet Usk</strong> on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna doktorant ja avaliku õiguse nooremteadur. <br/> <strong>Ann Viirmaa</strong> on Riigikohtu tsiviilkolleegiumi konsultant ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonna magistrant. <br/> 2025-06-06 16:22:30 http://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_riigi_iguse_aastaraamat_2025_v_ljan_utava_isiku_p_hi_iguste_kaitse_eesti_ja_ameerika_hendriikid Artiklis keskendutakse küsimusele, kas Eesti isikute Ameerika Ühendriikidele (USA) väljaandmise õiguslik raamistik, mille moodustavad väljaandmislepingu ja kriminaalmenetluse seadustiku asjakohased sätted, tagab väljaantava isiku põhiõiguste kaitse ulatuses, mis on Eestile tulenevalt kehtivast õigusest kohustuslik. Artiklis jõutakse järeldusele, et väljaandmismenetluse regulatsioonist ei nähtu piisava selgusega, millises riigisiseses menetlusstaadiumis ja kas üldse süüdistatavad väljaandmismenetluses oma põhiõiguste maksmapanemist saavad nõuda. Seega esinevad Eesti ja USA vahelise väljaandmise õiguslikus raamistikus olulised puudused, mis võivad viia selleni, et tagamata jäävad nende isikute põhiõigused, kelle väljaandmist USA Eestilt taotleb. </br> <p><strong>Märksõnad:</strong> põhiõigused, Eesti ja Ameerika Ühendriikide vaheline väljaandmisleping, väljaandmismenetlus, kriminaalmenetlus, Euroopa Liidu õiguse kohaldamisala</p> 2025-06-06 16:27:55 Kaie Proode, Anneli Soo, Paloma Krõõt Tupay, Andor Aland, Ann Viirmaa http://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_riigi_iguse_aastaraamat_2025_menetlusosalise_t_helepanekuid_p_hiseaduslikkuse_j_relevalve_kohta Artiklis käsitletakse põhiseaduslikkuse järelevalvet mõjutavaid menetlusküsimusi. Autor toob esile, et esmaselt peab põhiseaduslikkuse ja isikute põhiõiguste kaitse tagama tsiviil-, kriminaal- ja halduskohtumenetlustes. Seetõttu on põhiseaduslikkuse järelevalve tõhusust puudutavas diskussioonis oluline pöörata tähelepanu õiguskaitsevahenditele, mida põhiseadusvastasuse korral saaks kasutada alates esimese astme kohtust. Samuti on vaatluse all Riigikohtu poolt rakendatav asjassepuutuvuse doktriin ja selle mõju kohtute tehtavale põhiseaduslikkuse järelevalvele. Artiklis uuritakse ilmnenud kitsaskohti ja nende parandamise võimalusi. </br> <p><strong>Märksõnad:</strong> põhiseaduslikkuse järelevalve, lünkadeta õiguskaitse, õiguskaitsevahendid, asjassepuutuvus, individuaalkaebus</p> 2025-06-06 16:56:28 Martin Triipan http://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_riigi_iguse_aastaraamat_2025_mitmik-_ja_topeltkodakondsus_eesti_vabariigi_p_hiseaduse_ja_euroop Mitmik- ja topeltkodakondsuse küsimus ning põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse, mis peaksid seda tehniliselt reguleerima, vastuolu selles küsimuses, on olnud Eesti Vabariigis juba aastaid arutluste keskmes ja aktuaalne teema. Artikkel analüüsib mitmik- ja topeltkodakondsuse õigusselgust Eesti Vabariigis. Artikli peamine uurimisküsimus on, kuidas mõjutavad kodakondsuse seadus ja Eesti Vabariigi põhiseadus mitmik- ja topeltkodakondsust. Tuginedes Eesti Vabariigi topeltkodakondsuse õiguslike aspektide analüüsile, tehakse ettepanek muuta norme teiste Euroopa Liidu riikide näitel, et kõrvaldada kodakondsuse seaduse ja põhiseaduse vastuolu ning tuua asjasse rohkem õigusselgust. Artikkel arutleb ka Eesti kodakondsuse laiendamise võimaluste üle, lähtudes Euroopa Liidu kodakondsuse praktikast, ning analüüsib naaberriikide topeltkodakondsuse praktikat ja sarnaste poliitikate rakendamise võimalusi Eestis. <br/> <p><strong>Märksõnad:</strong> Euroopa Liidu kodakondsus, mitmikkodakondsus, topeltkodakondsus, põhiseadus, kodakondsuse seadus</p> 2025-06-06 17:02:35 Lehte Roots http://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_riigi_iguse_aastaraamat_2025_otsedemokraatia_ja_rahva_osaluse_vormid_austria_f_deraalriigis Artikkel käsitleb esmalt otsedemokraatia vorme Austrias: (siduvaid) rahvahääletusi ning rahvaküsitlusi ja -algatusi. Otsedemokraatia vormide praktiline tähtsus liidu ja liidumaa tasandil ei suuda aga selle mitmekesisusega kuigi hästi sammu pidada. Mahajäämuse põhjused peituvad otsedemokraatia traditsiooni puudumises ja rahva väheses teadlikkuses, millele lisandub konstitutsioonikohtu piirav praktika. Lisaks analüüsitakse artiklis teisi rahva kaasamise võimalusi, mida kasutatakse sageli ja mis võimaldavad Austrias elavatel inimestel poliitilises protsessis osaleda. <p><strong>Märksõnad:</strong> rahva osalusvormid, otsedemokraatia, föderalism, rahvaküsitlus, rahvaalgatus, rahvahääletus</p> 2025-06-06 17:07:02 Peter Bußjäger http://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_riigi_iguse_aastaraamat_2025_sooritus_igused_kes_otsustab_nende_le_kaalutud_kohtulik_kontroll_j Sooritusõigused (<em>positive rights</em>), mis panevad riigile kohustuse teha teatud tegusid, pälvivad sageli kriitikat, sest nendega käib kaasas kohtuliku kontrollitavuse probleem (<em>justiciability problem</em>). Sooritusõiguste ulatuse ja sisu üle otsustavad kohtud, mitte demokraatlikult valitud seadusandja. Järgnevas artiklis väidan, et sooritusõiguste kohta esitatud demokraatiapõhine vastuväide on ekslik. Kohtulikku kontrolli saab teha ja seadusandjat austada erineval määral. Seega on võimalik jõuda tasakaalustatud, kohtuliku kontrolli seletuseni, mille puhul ei esine liigsest ega ka liiga vähesest kontrollist tulenevaid probleeme. Seadusandja ja kohtute pädevuste konflikti saab lahendada kaalumise teel, mille üksikasjad esitatakse selles artiklis. Kaalutud kohtuliku kontrolli mudelit (<em>the model of judicial review in balance</em>) selgitatakse lisaks kohtuasjade analüüsi kaudu, kus vaidluse all oli inimväärne elatusmiinimum. Artiklis esitatakse delikaatne ja paindlik lahendus probleemile, kuidas kohtud peaksid jõustama sotsiaalseid ja sotsiaalmajanduslikke õigusi.</p> <p><strong>Märksõnad:</strong> sooritusõigused, kaalutud kohtulik kontroll, pädevuste kaalumine</p> 2025-06-06 17:10:20 Matthias Klatt http://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_riigi_iguse_aastaraamat_2025_eess_na_eestikeelsele_t_lkele 2025-06-06 17:13:23 Martin Borowski http://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_riigi_iguse_aastaraamat_2025_p_hi_iguste_struktuur_1_osa_p_hi_iguste_struktuuri_ldk_simused Artikkel annab ülevaate põhiõiguste struktuuri üldküsimustest. Esimene jagu on pühendatud põhiõiguse mõistele. Siduvaid ja mittesiduvaid norme käsitlev teine jagu puudutab küsimust, kas põhiõigused kui pelgalt programmlaused kujutavad endast vähemalt osaliselt üksnes õiguslikult mittesiduvaid norme. Kolmandas jaos selgitatakse välja, kas põhiõigused on subjektiivsed õigused. Põhiõiguste struktuurile on keskse tähtsusega printsiibiteooriast lähtuv reeglite ja printsiipide eristamine, mida uuritakse neljandas jaos. Sellest võib järeldada, et põhiõigused on piiratavad õigused riive-piiri-skeemi fundamentaalse struktuurimudeli tähenduses, mis vastandub mittepiiratavate õiguste preformatsioonimudelile. Nende mudelitega tegeldakse viiendas jaos. Sellele järgneb erinevate olemuslikku sisu käsitlevate teooriate struktuurne uurimus. Esimese osa lõpetavad mõned märkused põhiõiguste tõlgendamise kohta, mis on osa põhiseaduse tõlgendamisest.</p> <p><strong>Märksõnad:</strong> põhiõiguse mõiste, põhiõigussäte ja põhiõigusnorm, inimõigused, rahvusvahelised ja supranatsionaalsed põhiõigused, siduvad ja mittesiduvad normid, põhiõigused kui subjektiivsed õigused, reeglid ja printsiibid, põhiõigused kui piiratavad ja mittepiiratavad õigused, siseteooria ja välisteooria, riive-piiri-skeem, preformatsioonimudel, põhiõiguste kujundamine, põhiõiguste olemuslik tuum, põhiõiguste tõlgendamine</p> 2025-06-06 17:22:47 Martin Borowski http://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_riigi_iguse_aastaraamat_2025_t_nap_evane_riiklus_ja_v_imude_tasakaalu_idee Artiklis näidatakse, kuidas Karl Loewensteini käsitlus seadusandliku ja täidesaatva võimu tasakaalust heidab valgust tänapäevastele aruteludele parlamentarismi mandumise üle. Eesti riigiõiguslikku ajalugu on tavapäraselt kirjeldatud riigivõimude tasakaalu otsinguna. Ka praeguseid riigireformi kavasid on esitatud niisuguses võtmes. Karl Loewenstein ärgitab aga küsima, kas täitevvõimu osakaalu suurenemine pole nüüdisaegse riikluse juures paratamatu. Sel juhul ei nõua riigivõimude tasakaalu saavutamine mitte mingi oletatava kuldaja ennistamist, vaid pigem uut laadi kontrollivormide loomist. <p><strong>Märksõnad:</strong> võimude lahusus, demokraatia, parlamentarism, riigireform, Karl Loewenstein, Eesti Vabariik</p> 2025-06-06 17:29:32 Hent Kalmo http://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_riigi_iguse_aastaraamat_2025_seadusandliku_ja_t_idesaatva_v_imu_tasakaal_v_rdlev_riigi_iguslik_ 2025-06-06 17:33:12 Karl Loewenstein http://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_riigi_iguse_aastaraamat_2025_arvustus_peeter_kenkmanni_doktorit_le_autoritaarre_iimi_areng_eest 2025-06-06 17:37:37 Rait Maruste http://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_riigi_iguse_aastaraamat_2025_arvutus_karin_sein_merike_ristikivi_koost_igusriigi_taastamine_ees 2025-06-06 17:40:57 Vello Andres Pettai http://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_riigi_iguse_aastaraamat_2025_uno_l_hmus_igusteadlane_advokaat_kohtunik_teen_itaja 2025-06-06 17:47:30 Madis Ernits http://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_riigi_iguse_aastaraamat_2025_igusriik_mis_see_on_ Pärast Teise maailmasõja lõppu jätkusid hoolimata rahvusvahelistest inimõiguste deklaratsioonidest NSV Liidus deporteerimised, tapmised ja kultuuriväärtuste hävitamine. Stalini surma järel likvideeriti kohtuväline karistuste mõistmine ja lõppesid ka massideporteerimised, kuid põhijoontes säilis senine poliitiline süsteem ja isikuvaenulik ideoloogia Nõukogude Liidus kuni selle viimaste aastateni. Sestap tuli 1988. aastal Eestis hakata n-ö uuesti looma õigusriiki – riiki, kus valitseks seaduslikkus, kehtiksid inim- ja kodanikuõigused ning rakenduks võimude lahususe põhimõte. <p><strong>Märksõnad:</strong> stalinism, stalinlik terror, stalinlikud repressioonid, õigusriik, seaduslikkus, inim- ja kodanikuõigused, võimude lahusus</p> 2025-06-06 17:51:10 Uno Lõhmus http://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_riigi_iguse_aastaraamat_2025_p_hiseaduse_assamblee_allikakogu 2025-06-06 17:54:30 Marge-Reet Usk http://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_riigi_iguse_aastaraamat_2025_eesti_teaduste_akadeemia_riigi_iguse_sihtkapital_2024_aastal 2025-06-06 17:57:25