et Juridica ajakiri 2018/5 http://www.juridica.ee/ Juridica Austatud lugeja! http://www.juridica.ee/article.php?uri=2018_5_austatud_lugeja_ Naisterahva üks olulisim oskus pidavat olema oskus oodata. Selles mõtteteras on nii ajaline mõõde – ära kiirusta! –, tegevuslik mõõde – alati ei pea olema aktiivne –, kui ka psühholoogiline mõõde – säilita rahu. Sageli näibki, et ootamisest kui sellisest olulisem on, kuidas oodatakse. <br /><br /> Tänapäeval enamik meist oodata ei oska, ei naised ega mehed. Me tahame saada kõike ja kohe. Ja kui ei saa, oleme närvilised. Nii olen minagi teatava kärsitusega tõdenud, et ehkki Juridicale laekub suurepäraseid artikleid, mis rohkem või vähem detailselt käsitlevad üht või teist juriidilist üksikprobleemi, siis üldiseid, süsteemi kui sellist analüüsivaid kaastöid pehmelt öeldes napib. Kuid neid on hakanud tulema. Selle ilmekas näide on Tartu Ülikooli professor Jüri Saare siinse numbri artikkel „Eesti kriminaalmenetluse juhtum“. <br /><br /> Võib ju arvata, et millestki üldisest kirjutada on väga lihtne. Juristidena on meil oma arvamus ja kui veel ei ole, siis me kujundame selle. Pealegi, nagu kirjutab Jüri Saar: demokraatia tingimustega harjunud inimesed on iseteadvad ja julged. Enesekiituse korras tuleb aga öelda, et oleme enamasti ka niipalju targad, et teada: üldised küsimused on sageli just need kõige keerulisemad, tihtipeale õigusfilosoofilised ja nõuavad süvenenumat uurimist. Ja nagu märgib Jüri Saar: selleks pole meil alati aega, võimalust ega võimekust. <br /><br /> Kui täpne olla, siis kirjutab Jüri Saar mineviku vormis: meil polnud. Silmas peab ta õigusreformide perioodi. Näib, et vaikselt hakkab kätte jõudma teistsugune aeg. Paratamatult me pidimegi süsteemi analüüsimisega ootama, teisiti lihtsalt ei saanud. Ja mitte ainult aja, võimaluse ja võimekuse puudumise tõttu, vaid ka seepärast, et kui reformimise ajal on süsteemil ideaali tähendus, siis alles mõne aja pärast saab süsteemist tegelikkus. Ideaal ja tegelikkus mitte ainult ei lange kokku, vaid neid ka analüüsitakse täiesti erinevalt. <br /><br /> Seadustega on see tore asi, et ehkki neist saab uus tegelikkus kohe pärast jõustumist, siis milliseks see tegelikkus kujuneb, selgub alles mõni aeg pärast seaduse rakendamist. Siin on sobilik viidata Iko Nõmme siinse numbri artiklile, kus öeldakse, et kui suurel Saksamaal saab seadusandja loota abstraktse normi sisu kujundamisele kohtupraktika poolt, siis meie väiksust arvestades võtab praktika kujunemine siin kordades rohkem aega – üks-kaks kohtulahendit ei ole veel praktika. Nii on meil ebaselguse periood kordades pikem. See omakorda tähendab, et ka siinse tegelikkuse analüüse peame olema valmis kaua ootama. <br /><br /> Kas eelneva, mitte eriti julgustava lõigu taustal võime öelda, et aeg süsteemi analüüsiks on käes? Ma usun, et paljudki vastavad eitavalt – ootame veel. Võib-olla ma eksin, aga on suurepäraseid õigusteadlasi, kelle jaoks üksikute õigusküsimuste analüüs ei paku enam pinget, kuid kes üldist laadi küsimuste kallale veel ei tihka minna. Aga ma näen siin ohtu. Kas ei ole mitte nii, et süsteemil saab sarvist haarata see, et tunneb läbi ja lõhki selle üksikkomponente? Siit edasi: kui kaotad üksiku vastu huvi, kaob sul peagi pädevus tegeleda üldisega. Pealegi võib olla süsteemset laadi probleeme, mille puhul oodata lihtsalt ei saa. <br /><br /> Jüri Saare artikli vaat et iga lõigu pealt annaks kirjutada toimetaja veeru. See on ühelt poolt tunnustus, teiselt poolt ilmne tõend sellest, kui haavatav on üks üldine käsitlus. Kaldun arvama, et need mõnedkümned aastad demokraatiat on vaid vähesed meist teinud nii julgeks, et enda mõtteid sellisel viisil avalikkuse ette tuua. Vaieldamatult on need aastad aga teinud meie vägagi võistlevaks. Ja jälle Jüri Saarele viidates: poolte võistlev positsioneerumine pärsib loovust probleemide lahendamisel. Niisiis – kui tahame tõepoolest leida lahendust, unustagem võistlus. 2018-07-19 20:09:51 Katrin Prükk Eesti kriminaalmenetluse juhtum http://www.juridica.ee/article.php?uri=2018_5_eesti_kriminaalmenetluse_juhtum Pärast iseseisvuse taastamist avanes Eestil võimalus ise uuesti välja arendada oma karistusõigus ja kriminaalmenetlusõigus. Karistusõiguse reform toimus mastaapselt 2002. aastal karistusseadustiku kehtima hakkamisega. Varasemat kriminaalmenetluse süsteemi põhjalikult muutev kord kehtestati 2004. aastal koos kriminaalmenetluse seadustiku kehtima hakkamisega. Eestis praegu toimivat kriminaalmenetluse reeglistikku võib määratleda kui hübriidset ehk segasüsteemi, kus kohtueelsel uurimisel kehtib inkvisitsiooniline mudel ja kohtumenetluse etapis hakkab kehtima võistleva menetluse reeglistik. <br/><br/> Koos kardinaalsete vormiliste muutustega muutus tõe positsioon meie kriminaalmenetlusõiguses. Siinmail kaotas tõde oma legitimeeriva tähenduse paljuski meie kriminaalmenetluse hübriidseks kujunemise tõttu, kusjuures üha suuremat rolli hakkas mängima just kohtumenetluse võistlevus, kus öeldakse tõe kokkuleppelisus üsna otse välja. Pole raske näha, et võistlev menetlus omab postmodernistliku tõe kui kokkuleppelise, suhtelise, paljususe käsitlusega oluliselt suuremat ühisosa kui mittevõistlev. <br/><br/> Võib-olla oleme tõe kui kriminaalmenetluse eesmärgi mahakandmisega liialt kiirustanud ja regulaarselt kerkivaid praktilisi probleeme polegi lihtne ilma tõde taas aukohale panemata lahendada. Ühtegi kriminaalmenetlusele omistatud eesmärki, olgu selleks õigusrahu, millest räägivad Mandri-Euroopa õpetlased, või konflikti lahendamine, mida rõhutavad Anglo-Ameerika juristid, ei saa saavutada, kui kohtulahend ei põhine tõeotsingul. Menetlus peab sisaldama ausameelset, siirast pingutust teha kindlaks, mis tegelikult juhtus. Ka sotsiaalse rahu edukas taastamine õiguse abil eeldab, et vajalikud faktid on usutavalt tõendatud. 2018-07-19 20:10:39 Jüri Saar Teekaardidirektiivid kahtlustatavate ja süüdistatavate õiguste tagajana kriminaalmenetluses. Teekond direktiivideni ning direktiivid 2010/64/EL ja 2012/13/EL http://www.juridica.ee/article.php?uri=2018_5_teekaardidirektiivid_kahtlustatavate_ja_s_distatavate_iguste_tagajana_kriminaalmenetluses_tee Euroopa Liidule Lissaboni lepinguga antud pädevus kriminaalmenetlusõiguse valdkonnas on nüüdseks päädinud kuue nn teekaardidirektiivi vastuvõtmisega kahtlustatavate ja süüdistatavate õiguste kohta kriminaalmenetluses. Kriminaalõigusega kokku puutuva Eesti juristkonna jaoks tähendab see olulist paradigmamuutust. Riigisisese menetlusõiguse tõlgendamisel tuleb edaspidi, direktiivide ülevõtmise tähtaja saabumise järel arvestada paralleelselt nii Strasbourgi standardite kui ka direktiividega, pidades silmas võimalust, et Euroopa Liidu standard on täpsem või suisa arendab edasi Strasbourgi standardit. Kui tekib direktiivi tõlgendamise küsimus, ei pea ootama (ega tohigi oodata) menetluse lõppu, et siis saada <i>ex post </i>hinnang menetluse kooskõlale direktiiviga, vaid kasutada tuleb Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise võimalust. Vaieldamatult nõuab uus olukord aga seda, et kõik osalised on teadlikud Euroopa Liidu poolt teekaardidirektiividega kehtestatud standarditest ning omavad ülevaadet olulisematest võimalikest küsitavustest nende tõlgendamisel. Käesoleva artikli eesmärk ongi mõlemad nimetatud aspektid katta, võttes arvesse nii õiguskirjanduses toodud seisukohti kui ka vähest Euroopa Kohtu praktikat selles valdkonnas. Artiklisarja alustab kirjeldus sellest, kuidas Euroopa Liidus teekaardidirektiivideni jõuti, mille järel analüüsitakse direktiivi 2010/64/EL õiguse kohta suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses ning direktiivi 2012/13/EL, milles käsitletakse õigust saada kriminaalmenetluses teavet. 2018-07-19 20:11:00 Anneli Soo Üldkorralduse ja määruse vahetegu http://www.juridica.ee/article.php?uri=2018_5_ldkorralduse_ja_m_ruse_vahetegu Seitsmekümnendatel aastatel peeti Saksamaal märkimisväärseid mõttevahetusi liiklusmärkide määratlemise üle. Baieri kõrgeim halduskohus soovis omal ajal käsitada Saksa liikluseeskirjas ettenähtud ja nende alusel välja antud liiklusmärke määrustena, mille tagajärg oleks olnud, et halduskohtumenetluse seadustiku (<i>Verwaltungsgerichtsordnung</i>, VwGO) § 42 lõige 1 oleks välistanud liiklusmärkide vaidlustamise halduskohtus. Saksa liiduhalduskohus otsustas teisiti ja liigitas liiklusmärgid üldkorralduste vormis haldusaktideks (haldusmenetluse seaduse (<i>Verwaltungsverfahrensgesetz</i>, VwVfG) § 35 teine lause). Selle tulemus on, et täna on Saksamaal kõikidel liikluses osalejatel võimalik liiklusmärke tühistamiskaebusega vaidlustada. <br/><br/> Muidu valitseb üldkorraldusega seoses Saksamaal pigem vaikus; uuemal ajal on ilmunud ainult üksikuid teaduslikke käsitlusi, mis üldkorralduse probleemidega tegelevad. Praktikas tekitab üldkorralduse ja määruse piiritlemine Saksamaal raskusi ainult eriliste juhtumite korral. Põhjuseks on eelkõige Saksa põhiseadusõiguses välja arenenud määruse mõiste selged formaalsed piirjooned; üldkorralduse piirjooned on seevastu endiselt ähmased, vaatamata selle legaaldefinitsioonile haldusmenetluse seadustes (VwVfG § 35 ja liidumaade vastavad regulatsioonid) ja mõningatele teadusalastele jõupingutustele. <br/><br/> Artiklis käsitatakse neid piirjooni, samuti heidetakse mõttearenduse alguses pilk problemaatika ajaloolisele arengule. 2018-07-19 20:11:17 Ulrich Ramsauer Krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamine ja sellega seonduvad praktilised tähelepanekud http://www.juridica.ee/article.php?uri=2018_5_krediidiasutuse_tegevusloa_kehtetuks_tunnistamine_ja_sellega_seonduvad_praktilised_t_helepane Euroopa Keskpank tegi Finantsinspektsiooni ettepanekul 26. märtsil 2018 otsuse, millega tunnistas kehtetuks Versobank AS (likvideerimisel) krediidiasutuse tegevusloa. Panga tegevusluba tunnistati kehtetuks seaduse nõuete oluliste ja pikaaegsete rikkumiste tõttu eelkõige rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas. Otsusele järgnes 27. märtsil 2018 Harju Maakohtu määrus, millega kohus otsustas muuhulgas rahuldada Finantsinspektsiooni avalduse Versobanki sundlõpetamiseks, likvideerimismenetluse korraldamiseks ja likvideerijate määramiseks. <br/><br/> Viimane Eesti krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamine enne 26. märtsi 2018. a toimus 7. aprillil 1999, kui umbes pooleaastase moratooriumi järel tunnistati kehtetuks AS ERA Pank tegevusluba. <br/><br/> Vahepealse aja jooksul on oluliselt muutunud õiguskeskkond. Isegi niivõrd palju, et krediidiasutuse tegevusluba ei tunnista enam kehtetuks Eesti haldusorgan – Finantsinspektsioon –, vaid Saksamaal Frankfurdis paiknev Euroopa Keskpank. Ka kehtetuks tunnistamise otsuse kohtualluvus ei ole Eestis ja oma õigusi saab kohtulikult kaitsta vaid Euroopa Liidu Kohtus. Viidatud olustik peegeldab üheselt Eesti finantssektori Euroopaga integreerituse astet ning kohalikku õigus- ja otsustusvabadust. <br/><br/> Artikkel annab praktilisel kogemusel põhineva ülevaate krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise raamistikust ning jagab erialaseid subjektiivseid tähelepanekuid kogu protsessi kohta. 2018-07-19 20:11:34 Siim Tammer Riigivara otsustuskorras hoonestusõigusega koormamine ettevõtluskeskkonna arendamiseks. Kas riigivara selline valitsemisviis on läbipaistev? http://www.juridica.ee/article.php?uri=2018_5_riigivara_otsustuskorras_hoonestus_igusega_koormamine_ettev_tluskeskkonna_arendamiseks_kas_ri Riigivara kasutamiseks andmine, iseäranis menetluskord selle otsustuskorras hoonestusõigusega koormamiseks, on viimaste aastate jooksul muutunud üha aktuaalsemaks seoses tuuleparkide arendamisega riigimaadel. Kuivõrd vastavasisulised õigusvaidlused on sagenenud, küsitakse siinses artiklis, kas riigile kuuluvatele kinnisasjadele hoonestusõiguse otsustuskorras seadmine ikka toimub läbipaistvas ja konkurentsile avatud haldusmenetluses, lähtudes ühtlasi riigivaraseaduses sätestatud põhimõtetest valitseda riigivara eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult, maksimeerida tulu ja vältida võimalikku kahju tehingute tegemisel riigivaraga. <br/><br/> Artiklis analüüsitakse nii olemasolevat kui ka plaanitavat regulatsiooni riigivara otsustuskorras hoonestusõigusega koormamisel. Näidete abil Aidu ja Tootsi tuuleparkide kaasustest tuuakse välja praeguse haldusmenetluse kitsaskohad ja saadud õppetunnid. Riigivara otsustuskorras hoonestusõigusega koormamise olemasolevat ja plaanitavat regulatsiooni ettevõtluskeskkonna arendamiseks Eesti majandusarengule oluliste investeeringute tegemiseks kõrvutatakse ehitustööde kontsessiooni instituudiga. Autor jõuab järelduseni, et riigihankeõiguse standardeid saaks ja tuleks rakendada ka riigivara hoonestusõigusega koormamise menetluses, et tagada riigivara kasutamiseks andmine läbipaistvalt, avatud konkurentsis ja riigile tulusaimal moel. 2018-07-19 20:11:53 Silver Jakobson Deliktilise vastutuse aluseks oleva objektiivse hoolsusstandardi täpsustamise vajadus ja võimalused Euroopa mudelseaduste eeskujul http://www.juridica.ee/article.php?uri=2018_5_deliktilise_vastutuse_aluseks_oleva_objektiivse_hoolsusstandardi_t_psustamise_vajadus_ja_v_im Euroopa deliktiõiguse üle diskuteeritakse mitmel tasandil, mis tähendab, et sellise fenomeni eksisteerimises ei ole põhjust kahelda. Kontseptsioon iseenesest ei ole aga rangelt piiritletud ja seetõttu on „Euroopa deliktiõigusest“ saanud termin mitme erineva mõiste tähistamiseks. <br/><br/> Artikli eesmärk on kutsuda kaasa mõtlema riigisisese deliktiõiguse edasiarendamise võimaluse üle, võttes aluseks Euroopa mudelseadustes välja pakutud eeskuju. Väita, et meil täna kehtiv deliktiõigus on lõplikult välja kujunenud ning puudub põhjus otsida võimalusi senist regulatsiooni täiustada, ei julgeks ilmselt keegi. Artikkel keskendub deliktilise vastutuse aluseks oleva seadusesse kirjapandud objektiivse hoolsusstandardi edasiarendamise võimalustele, mis on regulatsiooni ebapiisavuse all ehk enim kannatav deliktiõiguse osa. <br/><br/> Pidades silmas Eestis kehtiva reformitud tsiviilõiguse lühikest ajalugu ja riigi väiksusest tingitud kohtupraktika nappust, tundub küsimus, kas täna kehtiv seaduse regulatsioon on piisav, et olukordi, kus objektiivne hoolsusstandard nõuab kindlat liiki käitumist, ära tunda ja selle rikkumisel põhinevat deliktilist vastutust tajuda, eriti aktuaalsena. Õiguse allikate kindlaksmääramine on õigussüsteemi jaoks oluline, selleks et teada, mille poole peab pöörduma, et õigust leida. 2018-07-19 20:12:12 Iko Nõmm Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss http://www.juridica.ee/article.php?uri=2018_5_li_pilaste_teadust_de_riiklik_konkurss Artikkel saadaval ainult pdf formaadis. 2018-07-19 20:12:33 Tartu Ülikooli rektori karika golfiturniir http://www.juridica.ee/article.php?uri=2018_5_tartu_likooli_rektori_karika_golfiturniir Artikkel saadaval ainult pdf formaadis. 2018-07-19 20:38:38