Juridica

Austatud lugeja!

Indrek Grauberg — 2026-06-05 20:19:30

Austatud lugeja!

Tehisintellekt on jõudnud meie kõigi igapäevaellu, niisamuti ka õigusesse. Tehisintellekti abil võib koostada dokumente, teha kokkuvõtteid, analüüsida lepinguid ning selgitada keerukaid õiguslikke mõisteid. See võib muuta ka õiguse kättesaadavamaks ja juristide töö tõhusamaks.

Samas õiguse mõju ei saa hinnata ainult kiiruse ja mugavuse järgi. Nn kiire õigus võib meid kiiresti viia ebaõigluseni. Õigus ei ole pelgalt tehniline süsteem. Selle keskmes on inimene, tema vastutus ja õigused. Õigusel on oma struktuur ja loogiline ülesehitus. Ilma selleta muutuks selle kohaldamine ettearvamatuks. Ometi ei ole õigus masin, mis võtab sisendina vastu faktid, seob need õigusnormidega ja väljastab automatiseeritult õigusliku tagajärje. Isegi näiliselt selge õigusnorm vajab tõlgendamist, sest inimelu ei mahu alati õiguslikesse raamidesse. Elulised asjaolud võivad olla ebaselged ja õiguslikud tagajärjed suure mõjuga. Seetõttu ei saa õiguslikku arutlust taandada arvutuslikuks protsessiks.

Tehnoloogia võib inimeste käitumist palju suunata ja muuta. Digiplatvormid ja infosüsteemid otsustavad, mida lubada ja millised tegevused blokeerida. Programmikood võib toimida justkui normina, kuid tehniline süsteem võib reegleid jõustada, ilma et need oleksid legitiimsed. Õigusnorm peab olema mõistetav, vaidlustatav ja põhjendatav. Tarkvara aga võib vastupidi olla jäik või tavakasutajale arusaamatu.

Tehnoloogia peab teenima õigust, mitte märkamatult õigust asendama. Tehisintellekt võib aidata leida allikaid, märgata seoseid ja hinnata riske, kuid lõplik vastutus peab jääma inimesele. Kui automatiseeritud süsteem mõjutab isiku õigusi või kohustusi, peab inimesel olema tegelik võimalus süsteemi poolt tehtud otsuseid mõista ja vaidlustada. Inimesepoolne järelvalve ei tohi olla vormitäide, vaid see peab olema võimeline ka süsteemipoolseid järeldusi tagasi lükkama. Tehnoloogiline teadlikkus peab tugevdama õiguslikku otsustusvõimet, mitte seda asendama.

Tehisintellektil puudub inimlik teadvus, moraal ja väärtushinnangud. Õigussubjektsus ei ole üksnes võime töödelda teavet. See on ka seotud õigustuse, vastutuse ja süüga. Kui algoritm põhjustab kahju, ei peaks vastutus kaduma masina taha. Vastutus tuleb suunata inimestele ja institutsioonidele, kes süsteeme loovad ja kontrollivad. Jurist peab oskama tehnoloogiat kasutada, kuid mõistma ka selle piire.

Põhiküsimus ei ole enam, kas tehisintellekti õiguses kasutada, vaid millistel tingimustel seda teha. Olulisemad siin on läbipaistvus, vaidlustatavus, inimesepoolne järelevalve ja põhiõiguste austamine. Juristide ülesanne ei ole tehnoloogilist arengut peatada, vaid seda suunata.

Õiguse tulevik ei saa olla maailm, kus masinad asendavad inimese otsustusvõime. See on maailm, kus inimene kasutab tehnoloogiat oma eesmärkidest lähtuvalt, jättes vastutuse ja lõppastme otsustamisõiguse endale.

Indrek Grauberg

Kas tehisarule tuleks anda õigussubjektsus?

Olavi-Jüri Luik, Kadi Saluste, Mats Volberg — 2026-06-05 20:29:54

Tehisaru areng on viimastel aastatel olnud erakordselt eksponentsiaalne. Juba täna eksisteerivad aga juhtumid, kus tehisarupõhised süsteemid on inimestele kahju tekitanud. Autorite arvates on õiguslikult keeruline teha tehisaru tootjale või kasutajale õiguslikke etteheiteid (nt vastutuse osas) olukorras, kus inimene enam ise ei mõista (täielikult) tehisaru toimimist ega juhi seda. Väita, et tehisaru jääb selle juures tooteks, mille eest vastutab tootja või kasutaja, tekitab meie õigussüsteemi lünki (nt läbi vääramatu jõu kontseptsiooni). Nii ei saa autorite arvates piirduda küsimusega, kes vastutab tehisaru tekitatud tagajärgede eest, vaid tuleb küsida, kas ja millal tuleks tehisaru tegevusele omistada iseseisev õiguslik tähendus. Artiklis analüüsitakse tehisarule õigussubjektsuse andmise poolt- ja vastuargumente. Aga mitte ainult. Kui tehisarule omistada isiku staatus, siis milline see staatus peaks olema? Meile tuttav õigussüsteem, mis jagab isikud füüsilisteks ja juriidilisteks, võib seista silmitsi uue väljakutsega, sest tehisaru ei sobi iseenesest kumbagi kategooriasse. Seega tekib veel täiendav küsimus: kas meie tsiviilõiguse süsteem vajaks reformi ning füüsilise ja juriidilise isiku kõrvale tuleks luua sui generis kolmas isikuliik – elektrooniline isik – või on eelkirjeldatud probleemid lahendatavad muul viisil?

Keelemudelitest praktikas: vastuste asjakohasus, usaldusväärsus ja kasutaja kontrollikoormus

Simone Eelmaa — 2026-06-05 20:38:45

Maailmas on arvukalt näiteid kohtuasjadest, kus menetlusdokumentides on tuginetud tehisaru loodud olematutele kohtulahenditele või väljamõeldud tsitaatidele. Ka Eestis on kohus vähemalt ühel korral tuvastanud, et advokaat on kohtudokumendis kasutanud olematuid lahendeid ja tehisaru loodud kirjeldusi. Sellistesse olukordadesse sattumise hind võib olla kõrge nii kliendile kui ka juristile endale. Seetõttu tasub lähtuda eeldusest, et ka ladus, veenev ja terminoloogiliselt korrektne vastus võib olla sisuliselt vale ning vajab enne õiguslikus argumentatsioonis kasutamist alati iseseisvat kontrolli. Käesoleva artikli eesmärk on välja selgitada, kuidas saada keelemudelite abil kohtupraktika otsimise näitel usaldusväärsemaid ja asjakohasemaid tulemusi, samuti selgitada neid tehnilisi ja metodoloogilisi aspekte, mida tasub keelemudelite kasutamisel arvesse võtta. Eelkõige keskendutakse keelemudelite olemusele, nn hallutsinatsioonide probleemile, treeningandmete piirangutele, kontekstiakna tähendusele ning kasutaja rollile mudeli väljundi kvaliteedi kujundamisel. Empiirilises osas võrreldakse kahte laialt kasutatavat keelemudelit kohtupraktika otsimise ülesandes. Katsetused viidi läbi 2026. aasta jaanuaris. Artikli lõpus on toodud praktilised soovitused.

Krüpteeritud suhtlusele ligipääs. Mõtisklusi kohustusliku ja süsteemse eelkontrolli kehtestamise põhjendatusest

Mariann Avi-Allas, Krista Juhanson, Vahur Verte — 2026-06-05 20:42:34

Viimastel aastatel on Euroopa Liidu digipoliitikas teravalt tõusetunud küsimus, kuidas kaitsta lapsi internetikeskkonnas viisil, mis ei kahjustaks eraelu puutumatust ega krüpteeritud side toimimist. 2022. aasta kevadel esitas Euroopa Komisjon määruse eelnõu laste seksuaalse kuritarvitamise ennetamise ja tõkestamise kohta (ingl Child Sexual Abuse Regulation, CSAR), mis viis senise arutelu esmakordselt selgelt õigusloome tasandile. Kuigi Euroopa Liit on ka varem käsitlenud krüpteerimist andmekaitse ja sidepidamise konfidentsiaalsuse kontekstis, ei ole seni loodud õigusraamistikku, mis kohustaks teenuseosutajaid analüüsima kasutajate seadmetes talletatud sisu või tagama krüpteeritud andmetele süsteemse juurdepääsu. CSAR-i eelnõu raames tõstatati esmakordselt võimalus kehtestada eraõiguslikele teenuseosutajatele kohustus analüüsida ka krüpteeritud suhtluse sisu, et tuvastada laste seksuaalse kuritarvitamise materjali. Käesolevas artiklis analüüsitakse krüpteeritud suhtlusele ligipääsu tehnilisi ja õiguslikke mudeleid Euroopa Liidu ja Eesti õiguse kontekstis ning hinnatakse nende kooskõla põhiõiguste kaitsega.

Kas Midase puudutus? Teose ja esituse puutumatuse õiguse piiritlemisest

Alex Luik, Daniel Moppel — 2026-06-06 10:41:49

Autoriõiguse üks keskseid ja väga keerukaid ülesandeid on eri huvide vahel tasakaalu leidmine. Ühelt poolt tagab autoriõigus autoritele, esitajatele ja tootjatele ainuõigused teose, esituse või muu õiguste objekti üle, motiveerides neid end loominguliselt väljendama, kultuuri rikastama, ainuõiguseid teostades sissetulekut teenima. Teiselt poolt tuleb nende õiguste tagamisel arvestada, et üldsusel võivad olla põhjendatud huvid teoste kasutamiseks, ajendatuna näiteks sõnavabadusest, privaatsuse kaitsest või asja omaniku õigustest. Üks olulisi autori ainuõiguseid, mida Berni konventsioonis tunnustati juba 1928. aastal, on õigus teose puutumatusele. Seegi autori ainuõigus võib põrkuda teiste isikute huvidega teose kasutamiseks. Artiklis lahatakse teose puutumatuse õiguse kaitseala kehtivas õiguses, tuues kõrvale võrdlusriikide käsitlusi. Nii piiritletakse artiklis laiemalt teose puutumatuse õiguse reguleerimise mudeleid ning kõrvutatakse neid autoriõiguse seaduses sätestatuga, tuvastamaks ühtlasi iga sellise mudeli tugevusi ja nõrkusi. Kuigi artikli põhiliseks uurimisesemeks ei ole varalised õigused ega autori ja teose tellija vahelised õigussuhted, on mõningate isiklike ja varaliste õiguste kokkupuutepunktide tõttu põgusalt käsitletud ka teose töötlemise õiguse aspekte.

Kas Eestis on vaja erandliku koondumiskontrolli ehk call-in’i õigust?

Natalia Mäekivi — 2026-06-06 10:47:22

Justiits- ja Digiministeerium on ette valmistanud konkurentsiseaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse, mille keskmes on koondumiste kontrolli ühise käibekünnise tõstmine. See tähendab, et riiklik kontroll väheneks, jättes väiksemad koondumised tähelepanuta. Samas võivad innovatsiooni vaatest kiiresti arenevatel turgudel ka alla õigusaktides sätestatud käibemäärade jäävad koondumised olla vaba ja moonutamata konkurentsi vaatest olulise tähendusega. Eelkõige kujutavad endast riski häviomandamised (ingl killer acquisitions) ehk tehingud, millega suurettevõtja omandab väikse innovatiivse ettevõtja eesmärgiga panna viimase innovatiivsed projektid kinni, kõrvaldades see väike ettevõtja kui potentsiaalset konkurenti turult ära. Selliste koondumiste kontroll all hoidmiseks on mõned riigid lisaks traditsioonilisele käibelävenditel põhinevale koondumiste kontrolli regulatsioonile kehtestanud erandliku koondumiskontrolli (ingl call-in) õiguse. Sisuliselt annab see täiendav regulatsioon riigile võimaluse kontrollida ka alla seaduses sätestatud käibemäärade jäävaid koondumisi olukorras, kus on alust eeldada, et mõni selline koondumine võib siiski kahjustada konkurentsi asjaomasel kaubaturul. Väljatöötamiskavatsus sellise õiguse Eestis kehtestamise võimalust ei käsitle. Artiklis käsitletakse erandliku koondumiskontrolli õiguse olemust koondumiste kontrolli regulatsiooni kontekstis ja analüüsitakse, kas sellise õiguse kehtestamine on majanduslikult põhjendatud. Artikli eesmärk on näidata, et erandliku koondumiskontrolli õigus võib olla ka Eesti majanduse ja õiguskorra jaoks vajalik ja sobiv lahendus ning et see teema väärib igal juhul ühiskondlikku arutelu, mis päädiks sobivate õiguspoliitiliste otsuste tegemisega.

Korteriomanike kaasomandis oleval maal sõidukite parkimisest tulenevad leppetrahvinõuded

Tambet Tampuu — 2026-06-06 10:51:05

Paljud korteriühistud on sõlminud lepingud korteriomandite kaasomandi esemeks oleval maal mootorsõidukite parkimise korraldamiseks (nn parkimise korraldamise leping). Selliste lepingute raames on korteriühistutele teenuse osutajad ehk parklaoperaatorid esitanud leppetrahvinõudeid korteriomanike ja teiste isikute vastu, kes on parklaoperaatoriga väidetavalt sõlminud enda juhitud sõiduki parkimiseks lepingu (nn parkimisleping) ning on oma sõiduki parkinud korteriomanike kaasomandis oleval maal parkimislepingu tingimusi rikkudes. Kohtud on lahendanud arvukalt parklaoperaatorite hagisid selliste leppetrahvinõuete rahuldamiseks. Leppetrahvinõuete esitamise tavaliseks põhjuseks on olnud see, et sõidukijuhid ei olnud parkides paigutanud sõiduki juurde nähtavale kohale parkimisõigust tõendavat dokumenti (parkimiskaarti). Käesolevas artiklis analüüsitakse korteriomanike kaasomandis oleva maa kasutamiseks sõlmitud parkimislepingute rikkumisest tulenevaid leppetrahvinõudeid eelkõige kohtuasjas 2-22-100795 tehtud Riigikohtu 21. veebruaril 2024 määruse, kuid ka muu kohtupraktika valguses.

Kui kaua ja mis alusel võib avaldada maksehäireid? Kommentaar Riigikohtu lahendile asjas 3-23-1409

Karin Sein — 2026-06-06 10:53:38

Jaanuari lõpus tegi Riigikohus märgilise tähendusega lahendi, kus selgitas mitmeid vaidlusi põhjustanud õiguslikke küsimusi, mis seonduvad maksehäirete avaldamisega maksehäireregistrites. Nii lahkas Riigikohus maksehäire avaldamise kui isikuandmete töötlemise õiguslikku alust; sedastas, et aegunud nõudeid ei tohi üldreeglina maksehäirena kajastada, ning diskuteeris ka selle üle, kas kehtiva isikuandmete kaitse seaduse § 10 ikka on Euroopa Liidu õigusega, täpsemalt isikuandmete kaitse üldmäärusega (IKÜM) kooskõlas. Ka andmesubjekti vastuväite esitamine IKÜM artikli 21 alusel ning sellega seonduvad andmetöötleja kohustused said põhjalikult lahti kirjutatud. Lisaks leiab lahendist ka põhimõttelise seisukoha automatiseeritud otsuste (IKÜM art 22) tegemise kohta Eesti õiguse kontekstis, mille tähendus on oluliselt laiem kui pelgalt maksehäireregistrite tegevusega seonduv. Artiklis kommenteeritakse nimetatud kohtulahendit.

In memoriam. Ants Kull

Villu Kõve — 2026-06-06 10:54:47

39. õigusteadlaste päevad: Õigusriik digiajastul

2026-06-06 10:58:23

Artikkel saadaval ainult pdf formaadis.

Triinu Rennu doktoritöö kaitsmine 9. juunil 2026

2026-06-06 11:01:12

9. juunil 2026 kell 14.00 kaitseb Triinu Rennu õigusteaduse erialal doktoritööd „Maakorraldusõigus kui riigi maapoliitika vahend maaõiguslike suhete korrastamisel ja maakasutuse moderniseerimisel Eesti Vabariigis (1918–1940)“ („Land Consolidation Law as an Instrument of State Land Policy in the Regulation of Land Relations and the Modernisation of Land Use in the Republic of Estonia (1918–1940)“).

Doktoritöö juhendaja on professor Marju Luts-Sootak (Tartu Ülikool).
Oponendid on PhD Paris Pin Yu Chen (Birminghami Ülikool) ja dr. iur. Priidu Pärna.
Kaitsmine toimub TÜ peahoone Senati saalis (Ülikooli 18 ruum 204, Tartu).

Kaitsmine on jälgitav ka Zoomis. Rohkem infot leiab: https://oigus.ut.ee/et/uritus/triinu-rennu-kaitseb-doktoritood-maakorraldusoigus-kui-riigi-maapoliitika-vahend

Maret Kruusi doktoritöö kaitsmine 18. juunil 2026

2026-06-06 11:03:47

18. juunil 2026 kell 14.00 kaitseb Maret Kruus õigusteaduse erialal doktoritööd „Balancing the Freedom of Scientific Research and Privacy in Health Data Research: Public Interest, Legal Bases, and Objection and Opt- Out Rights” („Teadusuuringute vabaduse ja privaatsuse tasakaalustamine terviseandmetega tehtavates teadusuuringutes: avalik huvi, õiguslikud alused ning vastuväidete esitamise ja loobumise õigused“).

Doktoritöö juhendaja on professor Karin Sein (Tartu Ülikool).
Oponent on kaasprofessor Santa Slokenberga (Uppsala Ülikool).
Kaitsmine toimub Iuridicumis (Näituse 20 aud 203, Tartu).

Rohkem infot leiab: https://oigus.ut.ee/et/uritus/maret-kruus-kaitseb- doktoritood-balancing-freedom-scientific-research-and-privacy-health