et Juridica ajakiri 2019/7 http://www.juridica.ee/ Juridica Austatud lugeja! http://www.juridica.ee/article.php?uri=2019_7_austatud_lugeja_ <p align="justify">Viisin auto teenindusse. Suurepärane masin, aga 2005. aasta väljalase ja läbisõit tänaseks 416 000 km. Olen juba mõnda aega midagi asemele otsinud, ka teeninduse meestega võimalikke variante arutanud, aga tunnistan: loiult olen otsinud – auto ju liigub ja kenasti. Nüüd siis oli teenindusega kokku lepitud, et teevad ära suvises pakkumises kirja pandud tööd ja veel niipalju, et auto läbiks ülevaatuse.</p> <p align="justify">Päeva teises pooles helistati. Kinnitati, et kokkulepitud tööd on kenasti tehtud ja arve teele pandud. Kuid … ülevaatuse läbimiseks tuleb veel nii mõndagi teha. Jõudsin koju ja mind ootas eeldatud arve 1000 eurot ning NB! pakkumine veel 1700 peale. </p> <p align="justify">Aga paremaks alles läheb. Teeninduse mehed teatasid, et on valmis auto ära ostma NB! 1000 euro eest. Inimene, keda sõbraks pean, trumpas nad üle, pakkus NB! 1200. Mitmed tuttavad soovitasid, et NB! keriksin kilometraaži tagasi ja paneksin alles seejärel auto müüki. NB! ei kerinud, aga müügiportaali panin kuulutuse üles. Telefon oli tulipunane, seni kõrgeim pakkumine on olnud NB! 4000 eurot. Tuli ka sõnum NB!: „Kas kauba sisse kuulub ka KatrinJ“</p> <p align="justify">Ei hakka siinkohal tegema õiguslikku analüüsi töövõtulepingust, lepingueelsetest võlasuhetest, müügilepingust, heast usust, mõistlikkuse põhimõttest, pettusest, kelmusest, seksuaalsest ahistamisest. Ei kirjutanud ma seda <i>road-movie</i>’t seepärast. Jätsin ka nimed ja aadressid välja, sest ka laulu sisse ei taha ma siinkohal kedagi panna. Ei tule rääkima ka sellest, et vaat kus leidub pätte: sellest on möödas 20 aastat, kui minu tollasel autol keriti kuue pudeli õlle eest 100 000 kilomeetrit tagasi, tõsi – mõistus tuli pähe ja auto läks lõpuks vanarauaks. Kirjutan, et rääkida kääridest, kui mitte öelda kuristikust tegeliku elu ja kehtiva õiguse vahel.</p> <p align="justify">Sinisilm, kas sa seda siis ei teadnud? Teadsin. Me kõik teame. Ja just see on paneb mõtlema.</p> <p align="justify">Seadus ja moraal pole ilmselt kunagi ühte jalga käinud. Need, kellele ei meeldinud ilkumine JOKK üle, rõhutasid: ei peagi käima. Kui miski on juriidiliselt korrektne, ei tähenda veel, et see miski peaks olema ühiskonnas aktsepteeritud. Kohtumõistmine ja hukkamõistmine on erinevad asjad ja peavadki olema. Sest juriidiline reegel kehtestab kõigest nõuetekohase miinimumi. Tubli mehe latt on tublisti kõrgemal.</p> <p align="justify">Aga kas saab olla ka vastupidi: kas ühiskonnas aktsepteeritu võib olla juriidiliselt etteheidetav? Saab, ajaloost on väga palju näiteid, kuidas isevalitsejad on oma alamaid seaduse abil tsiviliseerinud. Meil ka on Euroopa kenad kultuursed seadused, teevad vaikselt ja visalt oma tööd. See tähendab, et mõni metsarahva esindaja lüüakse vahel teiste hirmutamiseks risti ja nõrganärvilised reageerivad. Äkki polegi enamat vaja? Närvide nõrkus on tänapäeval üpris levinud, nõrganärvilised omakorda sünnitavad nõrganärvilisi jne, jne. Ühesõnaga: aeg teeb oma töö. Tõsi, on ka julgeid. Need jäävad lootma oma hea õnne peale ja sageli julgetel seda ka on. Selle paratamatusega tuleb leppida.</p> <p align="justify">Milles siis on probleem? Aga selles, et meil on juba mõnda aega oma riik, omad seadused, omad inimesed. Kas hirmuvalitsemisel peaks selles süsteemis olema kohta? Hirmutades kasvatad orja, meie aga tahame olla vabad inimesed. </p> <p align="justify">Loo moraal? Et tegelik elu on Metsik Lääs, tühistatagu ka seadused? Ei, aga kääre koomale tuleks tõmmata küll. Seda tuleb teha mõlemalt poolt: nii parema moraalikasvatusega kui ka regulatsioonilatti kohendades. Praegu on inimese kasvatamine pandud seaduse õlule. Ta ei ole selleks sobiv atribuut. Kas saab ka juriidilist latikõrgust muutmata? Kahtlen selles. Kui latt on kohe kõrge, siis enamik lööb käega ja üleüldine vene rulett seadusega jätkub.</p> 2019-10-26 16:15:20 Katrin Prükk Sõnavabaduse ja teiste õiguste vahel tasakaalu leidmine Interneti-ajastul ja mitmekultuurilises ühiskonnas. Euroopa Inimõiguste Kohtu suundumused http://www.juridica.ee/article.php?uri=2019_7_s_navabaduse_ja_teiste_iguste_vahel_tasakaalu_leidmine_interneti-ajastul_ja_mitmekultuurilise Sõnavabadus on avatud ja kaasava demokraatliku ühiskonna üks alusväärtusi, mis on Euroopas kaitstud nii riikide põhiseadustega kui ka erinevate rahvusvaheliste lepingutega, millega need riigid on ühinenud. Mitmekultuurilises ühiskonnas puudutab ühe inimese poolt sõnavabaduse kasutamine aga aina enam teiste inimeste erinevaid õigusi nagu õigus era- ja perekonnaelu austamisele ning mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadus. Samal ajal võimaldab Internet, mis küll annab igaühele lihtsa võimaluse väljendusvabaduse teostamiseks ja oma sõnumi levitamiseks, teisalt levida väga kiiresti ja ulatuslikult ka sellisel teabel ja mõtetel, mis võivad olla väärad, solvavad või lausa vihkamisele või vägivallale üles kutsuvad.<br /><br /> Käesolevas artiklis tuuakse lugejani Euroopa Inimõiguste Kohtu viimaste aastate sõnavabadusega seotud kohtupraktika. Artikli piiratud mahtu arvestades on tehtud järgmine valik. Enne eri õiguste kaalumist käsitletakse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 10 tagatud sõnavabaduse kaitseala edasi arendavaid tõlgendusi ning meenutatakse samas, millal sõnavabadus ei kehti, ehk olukordi, kus tuleb kohaldada konventsiooni artiklit 17, mis keelab õiguste kuritarvitamise. Seejärel kajastatakse Euroopa Inimõiguste Kohtu olulisemaid uuemaid lahendeid asjades, kus kohus on kaalunud sõnavabadust ning õigust era- ja perekonnaelu austamisele Interneti-keskkonnas avaldatuga seoses ning sõna-, mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadust multikultuurses ühiskonnas. 2019-10-26 16:14:36 Maris Kuurberg Veel kord diplomi kehtetuks tunnistamisest plagiaadi tõttu http://www.juridica.ee/article.php?uri=2019_7_veel_kord_diplomi_kehtetuks_tunnistamisest_plagiaadi_t_ttu Käesoleva artikli näol on tegemist repliigiga Alexander Loti artiklile „Vilistlase diplomi kehtetuks tunnistamine plagiaadi tõttu“ (Juridica 2019/3, lk 180‒188). <br /><br /> Autori arvates ei tulene Vabariigi Valitsuse määruse nr 76 „Diplomi ja akadeemilise õiendi statuut ja vormid“ nüüdseks kehtetust § 2 lõikest 2 volitusnormi plagiaadi abil saadud diplomi kehtetuks tunnistamiseks. Volitusnorm sellise diplomi kehtetuks tunnistamiseks tuleneb haldusmenetluse seadusest. Diplom, mis on saadud plagiaadiks osutunud lõputöö eest, on õigusvastane haldusakt. Seega on selle kehtetuks tunnistamise volitusnorm haldusmenetluse seaduse § 66 lõige 1 koosmõjus sama seaduse § 67 lõigetega 1 ja 4. 2019-10-26 16:15:40 Andra Laurand Ettevõtja kõrvaldamine riigihankest turu-uuringus osalemise tõttu http://www.juridica.ee/article.php?uri=2019_7_ettev_tja_k_rvaldamine_riigihankest_turu-uuringus_osalemise_t_ttu Hankijal nagu tavapäraselgi ostjal on vabadus otsustada, millist teenust või asja ta vajab ja hankida soovib. Selleks näevad kaks Euroopa Liidu riigihankeid käsitlevat direktiivi selge sõnaga ette turu-uuringu korraldamise võimaluse ning sama sätestab riigihangete seaduse (RHS) § 10 kõigi riigihangete tarbeks. <br /><br /> Turu-uuringu positiivseks tagajärjeks on võimalus konsulteerida asjaomase valdkonna ekspertide ja ettevõtjatega ning kasutada saadud teavet riigihanke paremaks kavandamiseks ja korraldamiseks. Samas peab hankija turu-uuringut korraldades arvestama, et RHS § 10 lõigetest 2–4, § 95 lõike 4 punktist 7 ja § s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest tulenevad ka teatavad kohustused, tagamaks konkurentsimoonutuste ärahoidmine, ettevõtjate võrdne kohtlemine ning riigihanke läbipaistvus. Ka ettevõtja jaoks toob turu-uuringus osalemine kaasa positiivset, näiteks võimaluse pakkuda hankijale mittesiduvalt oma lahendusi. Teisalt aga võimaldab RHS § 95 lõike 4 punkt 7 kõrvaldada turu-uuringus osalenud ettevõtja riigihankest. See võib pärssida ettevõtjate soovi turu-uuringust osa võtta, mistõttu ei ole välistatud, et RHS § 95 lõike 4 punkti 7 alusel kõrvaldamise liiga range praktika viib ettevõtjate loobumiseni turu-uuringutes osalemisest. <br /><br /> Artiklis analüüsitakse RHS § 95 lõike 4 punkt 7 eesmärki ja sisu, vaadeldakse konkurentsieeliseid neutraliseerivad meetmed ning käsitletakse hankija kaalutlusi ja ettevõtja õigusi, samuti kõrvaldamise ajalisi piire ja heastamisvõimalust. 2019-10-26 16:15:59 Mari Ann Simovart, Dmitri Koroljov Brüsseli II <i>bis</i> (uuesti sõnastatud) määrus (EL 2019/1111):uued ühtlustatud reeglid rahvusvaheliste abielu- ja vanemliku vastutuse vaidluste lahendamiseks http://www.juridica.ee/article.php?uri=2019_7_br_sseli_ii_i_bis_i_uuesti_s_nastatud_m_rus_el_2019_1111_uued_htlustatud_reeglid_rahvusvaheli Artikli eesmärgiks on Eesti lugejale selgitada peagi kehtima hakkava Brüsseli II <i>bis</i> (uuesti sõnastatud) määruse (EL) 2019/1111 uuendusi võrreldes seni kehtiva Brüsseli II <i>bis</i> määrusega (EÜ) 2201/2003. Mõlemad määrused reguleerivad vanemliku vastutuse ja abieluasjade lahendamist Euroopa Liidu kohtutes – kohtualluvuse kontrollimist ja sellistes asjades tehtud lahendite liikumist Euroopa Liidus. Artiklis antakse ka ülevaade senisest Euroopa Kohtu ja Riigikohtu praktikast Brüsseli II määruste kohta, mis on ülekantav uue määruse tõlgendamisele. 2019-10-26 16:16:59 Maarja Torga Finantssektori karistused järelevalvaja pilgu läbi http://www.juridica.ee/article.php?uri=2019_7_finantssektori_karistused_j_relevalvaja_pilgu_l_bi Finantsjärelevalveasutuse käsutuses on tugevad haldusmeetmed kogu krediidiasutuse ja selle tegevuse korraldamiseks. Mida täna Eesti finantssektori karistuste puhul ei ole, on karistusmääradega kooskõlas olevate haldustrahvide rakendamise võimalus. Selle asemel on aastaid olnud sunniraha määramise võimalus – mille eesmärk ei ole reageerida vahetult rikkumisele, vaid sundida täitma haldusorgani ettekirjutust. Lisaks on võimalus määrata väärteokaristus, mille trahvimäärad on aastaid olnud alla nõutavate sanktsioonimäärade ja mille rakendamine on finantssektoris olnud pigem keerukas. Seda põhjusel, et väärteokaristus ei ole haldusõiguslik meede (küll aga on väärteo koosseisuga kaitstav õigushüve seotud riigi haldustegevusega), vaid kuulub karistusõiguse valdkonda ja toob sellega kaasa valdkonna menetluslikke eripärasid. <br /><br /> Autor toob välja mõningad sellised asjaolud tänases väärteomenetluse raamis, mis ei võimalda asuda seisukohale, et finantsjärelevalve subjektide väärteo vormis karistamine oleks täielikus kooskõlas tõhusa, proportsionaalse ja hoiatava halduskaristuse eesmärkidega. 2019-10-26 16:17:15 Siim Tammer Direktiiv (EL) 2018/1673 rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil http://www.juridica.ee/article.php?uri=2019_7_direktiiv_el_2018_1673_rahapesu_vastu_v_itlemise_kohta_kriminaal_iguse_abil 23. oktoobril 2018 võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu direktiivi (EL) 2018/1673, mis käsitleb rahapesu vastu võitlemist kriminaalõiguse abil. Direktiiv harmoneerib rahapesukuriteo mõiste ning selle eest kohaldatavad karistused Euroopa Liidu liikmesriikides, minnes senisest rahvusvahelisest õigusest mitmes aspektis kaugemale. Direktiiv tuleb Eesti õigusesse üle võtta 2020. aasta 3. detsembriks. Kuigi direktiiv järgib suures osas juba varem rahvusvahelistes õigusaktides sätestatut, võib sellel siiski olla suur mõju karistusseadustiku § s 394 sätestatud rahapesukuriteo sisustamisele ning Eesti kohtute pädevusele selle tõlgendamisel. <br /><br /> Artiklis antakse ülevaade direktiivi sisust ning selle suhtest Eesti riigisisese õigusega. Autor leiab, et Eesti õigus on direktiiviga enamjaolt kooskõlas, kuid Riigikohtu tõlgendused, mis piiravad rahapesukoosseisu ebamõistlikult laia kohaldamisala, võivad tulevikus tingida Euroopa Liidu Kohtult eelotsuse küsimist. 2019-10-26 16:18:01 Markus Kärner Kuritegelikku ühendusse kuulumine (ja kuritegeliku ühenduse organiseerimine). Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. veebruari 2019. a otsus asjas 1-16-6452 http://www.juridica.ee/article.php?uri=2019_7_kuritegelikku_hendusse_kuulumine_ja_kuritegeliku_henduse_organiseerimine_riigikohtu_kriminaal Analüüsitavas lahendis toonitas Riigikohus kuritegeliku ühenduse kui erilise ohupotentsiaaliga kuritegeliku koosluse spetsiifilisust ja ühtlasi märgatavat vajadust ühenduse karistusõiguslikku mõistet oluliselt kitsendada ning seda küllaltki rangelt piiritleda. <br /><br /> Autorid analüüsivad Riigikohtu otsust ja kuritegeliku ühenduse koosseisu üldisemalt. 2019-10-26 16:18:48 Anneli Soo, Mario Truu Werner Krawietz (1933–2019) http://www.juridica.ee/article.php?uri=2019_7_werner_krawietz_1933_2019_ <p align="justify"><img src="images/2019_07/2019_07_Werner_Krawietz.jpg"></p> <p align="justify">Tartu Ülikooli õigusteaduskond mälestab <i>Prof.</i> <i>Dr. Dr. Dr. h.c. mult.</i> Werner Krawietzi, kes lahkus meie hulgast 85-aastasena 27. augustil 2019. </p> <p align="justify">W. Krawietz sündis 1933. aastal Beuthenis (Bytom). Pärast abituuriumit Alam-Saksis Quakenbrückis õppis ta aastatel 1954–1957 õigusteadust, filosoofiat ja sotsioloogiat Münsteris, Freiburgis ja Grazis. Pärast esimest riigieksamit õigusteaduses Oberlandesgericht Hammi juures lõpetas ta rahvamajanduse eksamiga Grazi Ülikooli. 1960. aastal promoveerus ta Grazis kui <i>Dr. rer. pol</i>. Pärast teist riigieksamit 1963. aastal Münsteris promoveerus ta sealsamas 1965. aastal ka kui <i>Dr. iur</i>. Aastatel 1964–1966 töötas W. Krawietz Münsteri Ülikooli rektori isikliku referendina, 1966–1974 teadusassistendina avaliku õiguse ja poliitika instituudi juures. Õigusteaduskond habiliteeris ta 1974. aastal (<i>venia legendi</i> avalikus õiguses, õiguse teoorias ja õiguse sotsioloogias) ning nimetas samal aastal üldise õiguse teooria, õiguse filosoofia ja avaliku õiguse professoriks. 1979. aastal nimetati W. Krawietz korraliseks professoriks ja ta võttis enda õlgadele õiguse teooria, õigus- ja sotsiaalfilosoofia õppetooli juhtimise. Selles ametis oli ta tuntud saksa õpetlase Helmut Schelsky järglaseks. 1980. aastal sai temast mõneks aastaks Münsteri Ülikooli õigusteaduskonna dekaan, 1982. aastast alates juhtis ta ka Münsteri Ülikooli ruumiplaneerimise keskinstituuti. Pärast emeriteerumist 1999. aastal jätkas ta aktiivset teadus- ja teaduskorralduslikku tegevust mitmete projektidega, sealhulgas rahvusvahelistega. </p> <p align="justify">W. Krawietzi uurimistöö ja õpetus tõid talle erakordselt suure tuntuse ning lõid soodsa pinnase paljude rahvusvaheliste sidemete loomiseks ja teadusvahetuseks. Ta nimetati juba 1982. aastal <i>Professeur à la Faculté européenne des Sciences du Foncier</i>’ks Strasbourgis. 1990. aastal andis Helsingi Ülikool talle audoktori tiitli. 1997. aastal tegi sama Eötvös-Loràndi Ülikool Budapestis. Teadaolevalt on W. Krawietz ainus sakslasest Soome Teaduste Akadeemia täisliige. Samuti on ta täisliige Venemaa Teaduste Akadeemias, kes lisaks andis talle 1998. aastal audoktori tiitli. W. Krawietz tegutses aastaid ajakirja „Rechtstheorie. Zeitschrift für Logik und Juristische Methodenlehre, Allgemeine Rechts- und Staatslehre, Kommunikations-, Normen- und Handlungstheorie, Soziologie und Philosophie des Rechts“ väljaandjana ja tegevtoimetajana. Samuti oli ta aastaid tegev Rahvusvahelise Õigus- ja Sotsiaalfilosoofia Ühingu eestseisuses.</p> <p align="justify">W. Krawietzi teadustegevus on olnud väga viljakas. Ainuüksi monograafiaid või nende osasid on tema sulest ilmunud enam kui 40, lisaks sadu ja sadu teadusartikleid. W. Krawietzi üheks esimeseks suurt tähelepanu pälvinud monograafiaks oli 1984. aastal ilmunud „Recht als Regelsystem. Darmstadt: Wissenschaftliche Buchgesellschaft“. Juba enne seda olid tema sulest ilmunud näiteks„Argumentation und Hermeneutik in der Jurisprudenz“(Berlin: Duncker ja Humblot 1979) ning„Theorie und Technik der Begriffsjurisprudenz. Darmstadt“(Wissenschaftliche Buchgesellschaft 1976).Arvukatest artiklitest juhiksin tähelepanu W. Krawietzi kirjutatud artiklile „Recht und Rationalität in der modernen Systemtheorie“, mis ilmus eesti soost õigusteadlase Ilmar Tammelo mälestuskogumikus „Objektivierung des Rechtsdenkens. Gedächtnisschrift für Ilmar Tammelo“(Berlin 1984). Kolleegidele ei jäänud W. Krawietzi talent õigusteaduses märkamata ja tema 60. sünnipäevaks ilmus juubelikogumik „Rechtsnorm und Rechtswirklichkeit“ (1993). W. Krawietzi teaduslikust erakordsusest annavad märku ka kaks järgmist <i>Festschrift</i>’i, mis ilmusid professori 70. ja 80. sünnipäevaks: „Theorie des Rechts und der Gesellschaft“ (2003) ja „Positivität, Normativität und Institutionalität des Rechts“ (2013). Õigupoolest jäi W. Krawietzi jaoks pelgalt õiguse positiivsusega seotud uurimistöö alati liiga piiratuks. Seepärast käsitlevad tema teadustööd valdavalt õiguse normatiivsuse, positiivsuse ja faktilisuse kompleksseid seoseid ja suhteid. Veel aastapäevad tagasi toimus Münsteris W. Krawietzi 85. sünnipäeva puhuks korraldatud kollokvium mitmetasandilise lähenemise kohta õiguses ja õigusteaduses, millest oli ka käesolevate mälestussõnade kirjutajal au osa võtta.</p> <p align="justify">W. Krawietz lähtus alati oma mahukas ja laiapiirilises <i>oeuvre</i>’is õigusnormide ja õigusmõistete seostest ühiskondliku tegelikkusega, mis tähendas tema jaoks küsimist sotsiaalsete ja struktuursete eelduste ja riiklikult organiseeritud õigussüsteemide funktsioonide kohta.</p> <p align="justify">W. Krawietzi sidemed ja koostöö Tartu Ülikooli õigusteaduskonnaga said alguse vahetult pärast Eesti taasiseseisvumist. Ilmselt esimesena oli õigusteaduskonna kolleegidest võimalus W. Krawietziga kohtuda siinkirjutajal 1992. aasta sügisel, kui Tartu Ülikooli delegatsioon külastas Münsteri Ülikooli. Juba aasta pärast oli mul võimalus kuulata professori loenguid, kui olin pikemat aega ennast täiendamas Münsteri Ülikoolis. Pole vaja lisada, et tema loengud jätsid unustamatu elamuse. Peatselt külastas W. Krawietz ka Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. Kuigi Münsteri Ülikoolile pühendatud Eesti-Saksa akadeemiline nädal Academica toimus alles 2010. aastal, külastas W. Krawietz Tartut juba 2007. aasta akadeemilise nädala puhul ning kohtus nii meie tudengite kui ka õppejõududega. 16. septembril 2007 hommikul pidas professor loengu õigusteaduskonna tudengitele keemiahoone üliõpilasi tulvil ringauditooriumis ja õhtupoolikul vahetas mõtteid õppejõududega. W. Krawietz oli Tartu Ülikooli õigusteadusliku ajakirja „Juridica International. Law Review of the University of Tartu“ toimetuskolleegiumi üks välisliikmetest. Suuresti tema initsiatiivil ja kaaskorraldamisel on Tartus toimunud kaks rahvusvahelist teaduskonverentsi „Gesetzgebung und Rechtspolitik“(2000) ja „Multiple Modernität, Globalisierung der Rechtordnung und Kommunikationsstruktur der Rechtssysteme“(2007).Mõlema konverentsi teadustulemused – mis on aga suuresti seotud just Eesti õigusteadusega – on avaldatud ajakirja „Rechtstheorie“erinumbrites (31. Band, 2000, Heft 3/4; 38. Band, 2007, Heft 2/3). Erinumbrite toimetamise käigus oli harukordne võimalus teha W. Krawietziga koostööd professori töökabinetis tema kodus Münsteris. Meelde on sööbinud professori teaduslik haare, eksaktne probleeminägemine, samas harukordne heasoovlikkus nii käsitletava teadusprobleemi kui ka selle probleemi käsitleja enda suhtes. Tahaks veel kord tänada professor W. Krawietzi nende tunnustavate sõnade eest, mida ta mõlema erinumbri eessõnas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja seal tehtava teadustöö kohta kirjutanud on. W. Krawietzi jõulisel toetusel loodi Rahvusvahelise Õigus- ja Sotsiaalfilosoofia Ühingu kongressil 1997. aastal New Yorgis selle ühingu Eesti sektsioon. W. Krawietz on abivalmis kolleegina aidanud õigusteadlaseks kujuneda ja saada mitmel Tartu Ülikooli õigusteaduse doktorandil, olles nende oponendiks doktoritöö kaitsmisel. Viimane selline kaitsmine, kus W. Krawietz ka isiklikult osales, toimus käesoleva aasta 10. juunil. Jutt on L. Reisbergi doktoritööst „Semiotic model for the interpretation of undefined legal concepts and filling legal gaps“. Õnnelikul kombel oli doktorandil isiklikult võimalus doktoritöö koostamise käigus kohtuda Münsteris hilisema oponendi W. Krawietzi endaga.</p> <p align="justify">Tartu Ülikool nimetas Werner Krawietzi 2008. aastal silmapaistvate teadusaavutuste ja olulise panuse eest Eesti õigusteadusliku mõtte kättesaadavaks tegemisse rahvusvahelise auditooriumi ees Tartu Ülikooli audoktoriks.</p> <p align="justify">Professor W. Krawietzi saatis arvukatel reisidel alati tema abikaasa Katrin Krawietz. Ta oli Eestis professori kaaslaseks ka juunikuus. Enne tagasisõitu Tallinnast imekaunisse Münsterisse jõudsime temaga külastada suvist Tallinna ümbrust ja see oli ilus. Meie kaastunne kuulub ka K. Krawietzile.</p> <p align="justify">Õigusteadus on kaotanud silmapaistva teadlase, Tartu Ülikooli õigusteaduskond suure sõbra. Me jääme W. Krawietzi mäletama tõelise tänutundega. W. Krawietz saadeti viimsele teekonnale Münsteris omaste seltsis.</p> 2019-10-26 16:19:06 Raul Narits Juridica International.2020 http://www.juridica.ee/article.php?uri=2019_7_juridica_international_2020 Artikkel saadaval ainult pdf formaadis. 2019-10-26 21:34:40