Juridica

Hea lugeja!

Gaabriel Tavits — 2024-08-29 21:04:58

Sinu kätte on jõudnud järjekordne Juridica number. Käesolev number on pühendatud üliõpilaste kirjutatud magistritöödele. Igal aastal on Juridica välja andnud eraldi numbri üliõpilaste magistritööde teemal ning ka see aasta ei jää erandiks.

Me elame ühelt poolt keerulisel ajal. Maailma eri paigus on toimumas relvastatud konfliktid. Teisalt aga elame huvitaval ajal, sest on küllalt erinevaid probleeme, mis vajavad kas õiguslikku reguleerimist või kus tuleb analüüsida ning selgitada kehtiva normi sisu ja selle rakendamise praktikat.

Käesolev Juridica number sisaldab läbilõiget nendest õiguslikest probleemidest, mida on analüüsitud üliõpilaste magistritöödes. Magistritöö on esimene oluline teaduslik töö. Magistritöö arendab iseseisvat teaduskirjandusega töötamise oskust ning samuti üliõpilase seisukohtade teaduslikult põhjendatud esitamise oskust.

Siinses Juridica numbris esitatud kaastööd kajastavad ainult ühte osa nendest õiguslikest teemadest, mida üliõpilased on magistritöödes uurinud. Teemade ring on mitmetahuline. Käsitlemist leiavad autoriõiguse probleemid, äriühingu osaluse müügilepingu ning kapitaliühingu otsuste vaidlustamise probleemid, samuti detailplaneeringu olulised õiguslikud küsimused. Lisaks eespool öeldule on käsitletud selliseid karistusõiguse teemasid nagu kuriteo matkimine ja pikaajalisele kohtumisele tulnud külastajate õiguste kaitse. Samuti on oluline teema seotud äriühingu maksuresidentsusega, kui tegemist on kaugtööga.

Kaugtöö on üks neist paljudest teemadest, mis avaldab mõju nii maksuõiguslikult, sotsiaalkindlustusõigulikult kui ka tööõiguslikult. Nii tuleb kaugtöö puhul arvestada, et sotsiaalkindlustusmakse määratakse selle kaudu, kus on kaugtöö tegija tegelik harjumuspärane töökoht. Üksikisiku tulumaks määratakse isiku residentsuse kaudu. Mitteresidendist äriühing võib aga piiriülese kaugtöötaja tõttu silmitsi seista ärikasumi tulumaksuga maksustamise riskiga. Seega, kuigi kaugtöö ühelt poolt pakub paindlikku võimalust töö tegemiseks, siis kaugtööga seotud kõrvalharud (maksuõigus ja sotsiaalkindlustusõigus) vajavad erinevat lähenemist. Liiati tuleb kaugtöö puhul näiteks arvestada Euroopa Liidu ülese kokkuleppega, mis lubab kaugtöötajate sotsiaalse kindlustuse puhul teha erandeid üldisest töökoha põhimõttest.

Õiguslike probleemide ring on lai. Tuleb üsna selgelt tõdeda, et juristid ei tekita probleeme, vaid nad soovivad neid probleeme lahendada. Inimesed ise suudavad probleeme tekitada hulga rohkem, tegutsedes „iseenese tarkusest“. Kuigi üsna tihti soovitatakse kasutada „talupojamõistust“, siis õiguslike probleemide lahendamisel jääb sellest väheseks. Vaja on tunda õigusliku reguleerimise loogikat, tausta, miks mingisugune õiguslik regulatsioon kehtestati, samuti juba olemasolevat kohtupraktikat, mis aitab konkreetset õiguslikku probleemi lahendada.

Hea meel on tõdeda, et huvi juuraõpingute vastu püsib jätkuvalt suur. Vajadus nende inimeste järele, kellel on väga head õigusalased teadmised ja oskused, ei ole kuhugi kadunud. Juridica käesolevas numbris avaldatud artiklid näitavad veenvalt, et meie tudengitel on väga hea argumenteerimisoskus ning oskus töötada erinevate kirjandusallikatega. Iga õiguslik seisukoht peab olema argumenteeritud, kinnitatud kas kohtupraktikaga või teadusuuringutega. Ainuüksi lausest „Aga mina ju arvan nii“ ei piisa mingisuguse õigusliku normi adekvaatseks rakendamiseks või õigusliku probleemi lahendamiseks.

Paraku tuleb tõdeda, et rõõm ja mure käivad käsikäes. See on elu pardaoks. Käesolevast numbrist leiab lugeja ka järelehüüde silmapaistavale õppejõule ja teadlasele Uno Lõhmusele.

Ostja teadmine müügilepingu tingimustele mittevastavusest ‒ äriühingu osaluse müüja vastutust välistav asjaolu

Karina-Anette Kiristaja — 2024-08-29 21:05:14

Äriühingu osaluse müügitehingute üheks keskseks probleemiks on müüja ja ostja vaheline teabe asümmeetria. Müüjal äriühingu osanikuna on eelduslikult võimalik saada võõrandatava osaluse taga oleva äriühingu (edaspidi sihtühing) omaduste kohta palju rohkem infot kui ostjal, kes on reeglina sihtühinguväline isik ja kelle käsutuses on esialgu vaid avalikest allikatest leitav info. Teabe asümmeetria vähendamiseks jagab müüja osaluse võõrandamise tehingut ette valmistades ostjale sihtühingu kohta ulatuslikult avalikult kättesaamatut informatsiooni kõikvõimalike sihtühingu omaduste ja aspektide kohta. Kuivõrd teavet on palju, kaasneb sellega paratamatult võimalus, et osa infot jääb ostjale avalikustamata või ostja ei pööra hooletusest või tahtlikult talle edastatud infole tähelepanu. Sellisel juhul tõusetub küsimus, millistel juhtudel saab ostjat pidada osaluse lepingutingimustele mittevastavusest teadlikuks.

Ostja puudusest teadmise mõju müüja vastutusele reguleerib keskse normina võlaõigusseaduse (VÕS) § 218 lõige 4, mille järgi ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Ostja teadmist või teadma pidamist saab jaatada eelkõige kahel juhul: siis, kui ostja on lepingueseme enne tehingut üle vaadanud, või juhul, kui müüja on ostjale lepingutingimustele mittevastavusest teatanud. Sellest tulenevalt on asjakohane selgitada välja, millistel tingimustel välistavad osaluse lepingueelne ülevaatamine või puudusest teavitamine müüja vastutuse lepingueseme lepingutingimustele mittevastavuse eest.

Artikli peamiseks eesmärgiks on analüüsida, kas VÕS § 218 lõige 4 tagab müüja vastutuse efektiivse välistamise olukorras, kus ostja lepingu sõlmimisel osaluse lepingutingimustele mittevastavusest teadis või pidi teadma. Lisaks analüüsib autor, kuidas mõjutavad ostjapoolne ülevaatamine ja müüjapoolne teavitamine müüja vastutust lepingueseme lepingutingimustele mittevastavuse puhul. Artikli viimases peatükis arutleb autor võimaluse üle ostja teadmisega seonduvaid vastutusriske lepinguliste kokkulepetega jaotada ning juhib tähelepanu aspektidele, millega tuleb vastutuskokkulepete kehtivuse hindamisel arvestada, kui müügilepingu esemeks on äriühingu osalus.

Kapitaliühingu otsuste kehtetuks tunnistamine vastuolu tõttu lojaalsuspõhimõttega

Ketlin Õunap — 2024-08-29 21:05:27

Riigikohus on sedastanud, et äriühingu otsust ei ole võimalik kehtetuks tunnistada vastuolu tõttu hea usu põhimõttega, sest see põhimõte on liialt üldine. Kehtetuks tunnistada on võimalik vaid selliseid otsuseid, mille vastuvõtmisel on hääleõigust kuritarvitatud ning sellega on täidetud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 1 teise lause koosseis. Artikli autor selle Riigikohtu seisukohaga ei nõustu ja leiab, et lähtuda tuleb Saksa õiguses välja kujunenud põhimõtetest. Seda seisukohta kinnitab ka hilisem Riigikohtu praktika, kus on leitud, et osanikul või aktsionäril võib olla hea usu põhimõttest tulenev hääletamiskohustus. Saksa õiguses jaatatakse hea usu põhimõttele tuginemise võimalust nii õiguskirjanduses kui ka kohtupraktikas. Täpsemalt on Saksa õiguses välja kujunenud ulatuslik lojaalsuskohustus ühingu ja teiste aktsionäride või osanike suhtes, mis võimaldab otsuseid selle rikkumisel kehtetuks tunnistada.

Nii Eesti kui ka Saksa õiguses on ette nähtud eraldi õiguslik alus otsuse kehtetuks tunnistamiseks olukorras, kus juriidilise isiku liige kasutas oma hääleõigust otsuse tegemisel selleks, et omandada kellegi arvel ebaausaid eeliseid. Eesti õiguses on aga Riigikohtu hinnangul hääleõiguse kuritarvitamise säte piisavaks õiguskaitsevahendiks lojaalsuskohustusi rikkuvate otsuste kõrvaldamiseks. Autori arvates ei taga viidatud õiguskaitsevahend siiski täielikku õiguskaitset vähemusosanikele või -aktsionäridele, sest sellel alusel ei ole võimalik vaidlustada selliseid otsuseid, kus lojaalsuskohustuse rikkumine väljendub muul viisil kui otsuse poolt hääletamine või selgete eeliste omandamine.

Mitteresidendi Eestis viibiv kaugtöötaja. Kas alus püsiva tegevuskoha tekkimiseks?

Kerstin Tang — 2024-08-29 21:05:42

Artikli eesmärk on analüüsida, kas ja millistel tingimustel saavad Eestis töötavad kaugtöötajad põhjustada mitteresidendist äriühingule topeltmaksustamise vältimise lepingute tähenduses püsiva tegevuskoha, mille kaudu teenitud ärikasum kuuluks Eestis tulumaksuga maksustamisele.

Autori hinnangul saab mitteresidendil tekkida Eestis püsiv tegevuskoht nii OECD mudellepingu artikli 5 lõike 1 kui ka lõike 5 valguses, kui Eesti kodukontoris töötab tema kaugtöötaja. Seejuures ei lähe normide tõlgendus vastuollu püsiva tegevuskoha sisu ja eesmärgiga – anda äritulu maksustamisõigus riigile, kellega välismaisel ettevõttel eksisteerib piisav majanduslik side ja kus ta loob oma äritegevusega väärtust.

Mitteresidendil tekiks mudellepingu artikli 5 lõikest 1 tulenevalt Eestis püsiv tegevuskoht juhul, kui kaugtöötaja kodukontor on ettevõtte käsutuses, seda kasutatakse piisava aja jooksul pidevalt ja regulaarselt ning kaugtöötaja töö on seotud ettevõtte peamise äritegevusega. Ettevõtte käsutusse kuuluks kodukontor juhul, kui ettevõte omab selle üle piisavat mõju, mis võiks väljenduda kas otseses või kaudses kodus töötamise nõudes. Määrav on, et kaugtöötaja tegevus seostub ettevõtte mõne tuumikfunktsiooniga nagu müügitegevus, uurimis- ja arendustegevus või ärijuhtimine.

Alternatiivselt võib mitteresidendil tekkida Eestis püsiv tegevuskoht ka mudellepingu artikli 5 lõike 5 alusel, kui kaugtöötajat saab lugeda mitteresidendi sõltuvaks esindajaks. Kaugtöötajal peab selleks olema ka lepingute sõlmimise volitus, kuid piisab, kui lepingu peamised tingimused lepitakse teise poolega kokku just Eestis. Kaugtöötaja peaks niisiis tegutsema kui mitteresidendi müügijõud Eestis, kes otsib aktiivselt kliente, räägib läbi lepingutingimusi ja kasutab oma müügioskusi, et neid veenda ettevõtte teenuse või toote kasuks otsustama.

Kas ja missugustel tingimustel on võimalik autoriõigusega kaitstud teost generatiivse tehisintellekti puhul õiguspäraselt kasutada?

Hegle Pärna — 2024-08-29 21:06:05

Generatiivne tehisintellekt (edaspidi ka mudel) võimaldab lihtsustatult öeldes vähese vaevaga luua erinevaid pilte, tekste ja muud loomesisu. Taoline võimalus on aga tekkinud seetõttu, et mudeleid on arendatud miljardite internetis leiduvate materjalide abil. Autoriõigusega kaitstud teoste kasutamisel mudeli treening- ja sisendandmetena võidakse kasutada autorile kuuluvaid ainuõigusi, mis võib endast kujutada autoriõiguste rikkumist autoriõiguse seaduse (AutÕS) tähenduses. AutÕS-s on kehtestatud mitmed vaba kasutuse erandid, mille järgi on autori varalisi õigusi võimalik teatud juhtudel piirata. Need AutÕS-s sätestatud vaba kasutamise erandid võimaldavad välistada autoriõiguse rikkumise. Juba mõnda aega on puudunud aga selgus, kas ja kuidas kehtiv õigusraamistik tehisintellekti treening- ja sisendandmete kasutamisele kohaldub.

Euroopa Komisjon esitas 2021. aastal ka ettepaneku Euroopa Liidu harmoniseeritud tehisintellekti käsitleva õigusakti loomiseks (tehisintellekti määrus). Tehisintellekti määruse üheks laiemaks eesmärgiks on luua stiimul, mis aitaks kaasa õiguste omajate ning tehisintellekti arendajate õiguste ja huvide kaitsele, sh treeningandmete õiguspärasele kasutamisele, kuid nii, et säiliks innovatsiooni soosiv keskkond. 13. märtsil 2024 võttis Euroopa Parlament Euroopa Komisjoni esitatud tehisintellekti määruse ettepaneku vastu. Euroopa Liidu Nõukogu kiitis omakorda selle 21. mail 2024 heaks.

Käesolevas artiklis käsitletakse seda, kas ja millistel tingimustel on autoriõigusega kaitstud teose kasutamine generatiivse tehisintellekti treening- ja sisendandmetena õiguspärane. Selle käigus selgitatakse muuhulgas, kas tehisintellekti määruses olevad autoriõigusi käsitlevad sätted aitavad autoriõigusega kaitstud teose õiguspärasele kasutamisele generatiivses tehisintellektis kaasa.

Detailplaneeringust huvitatud isiku kohustus rahastada sotsiaalse taristu rajamist

Brita Kärt Vähejaus — 2024-08-29 21:06:22

Ehitusseaduse vastuvõtmisega võeti esimest korda Eestis vastu seaduse säte, millega kehtestati õiguslik alus selleks, et sotsiaalse taristu rajamise ja/või rahastamise ülesande võib kohalik omavalitsus anda üle ka detailplaneeringust huvitatud isikule. Praeguses planeerimisseaduses (PlanS) sätestab selle põhimõtte § 131 lõige 1. PlanS § 131 lõige 2 lõi aga esmakordselt aluse selleks, et sotsiaalse taristu väljaehitamise või väljaehitamisega seotud kulude täieliku või osalise kandmise kohustuse huvitatud isikule üleandmiseks sõlmitakse kohaliku omavalitsuse ja huvitatud isiku vahel haldusleping. PlanS § 131 lõiget 2 on hiljem täiendatud, et see hõlmaks lisaks detailplaneeringualal paiknevale sotsiaalsele taristule ka detailplaneeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalikku ning sellega funktsionaalselt seotud sotsiaalset taristut. PlanS § 131 lõige 2 näeb ette kahe erineva sisuga halduslepingu sõlmimise võimaluse: esiteks võib kohalik omavalitsus anda huvitatud isikule üle sotsiaalse taristu väljaehitamise kohustuse või teiseks alternatiivselt väljaehitamisega seotud kulude täielikult või osaliselt kandmise kohustuse.

Käesolevas artiklis on keskendutud PlanS § 131 lõike 2 teisele alternatiivile ning analüüsitud on selliste halduslepingute regulatsiooni, millega antakse huvitatud isikule üle sotsiaalse taristu väljaehitamisega seotud kulude kandmise kohustus ehk sotsiaalse taristu rahastamise kohustus.

Kuriteo matkimise kasutamine riigivastaste süütegude ennetamisel. Välisriikide praktika ja võimalused Eestile

Sandra Võsaste — 2024-08-29 21:06:42

Et Eesti oleks jätkuvalt kaitstud, tuleb vaenulikku riigi vastu suunatud tegevust ennetada. Vaenuliku luuretegevuse ennetamine ja tõkestamine on Kaitsepolitsei (KAPO) ülesanne juba seadusest tulenevalt, lisaks on KAPO toonitanud vajadust just ennetusega tegeleda oma aastaraamatutes. Samuti on ennetus Eesti kriminaalpoliitika oluline põhisuund, millest lähtub ka KAPO oma töö korraldamisel. Riigivastaste süütegude koosseisudega kaitstava õigushüve, Eesti julgeoleku kaalukust arvesse võttes on ennetusele keskendumise vajadus samuti ilmne.

Kui julgeolekuasutuste töö põhisuunaks on ennetus, peavad olema ennetusele suunatud ka kasutusel olevad seadusest tulenevad tööriistad. Üks võimalik vahend, mida on riikliku julgeoleku ohtude ennetamisel ja nendega võitlemisel läbi ajaloo kasutatud, on Eesti seadusandluse kontekstis defineeritav kui ennetav kuriteo matkimine. Nii analüüsibki käesolev artikkel, kas ja kuidas oleks võimalik kuriteo matkimist ära kasutada riigivastaste süütegude ennetamiseks Eestis. Artikli fookuses on välisriikide, konkreetsemalt Saksamaa ja USA näited.

Pikaajalisele kokkusaamisele tulnud külastajate lahtiriietumisega läbiotsimine

Mirjam Rehi — 2024-08-29 21:07:00

Keelatud esemete leidmine ja vangla territooriumile sattumise vältimine teenib erinevaid eesmärke. Läbiotsimise tegemata jätmine võib kaasa tuua ebaseaduslike esemete vanglasse toimetamise sagenemise. Väljastpoolt vanglat toodud keelatud esemete hulga suurenemine on seejuures kompleksne probleem, mis ei piirdu lihtsalt sellega, et mõni kinnipeetav valdab näiteks mobiiltelefoni või uimasteid. Keelatud esemete jõudmine vangla territooriumile toob kaasa ebaseaduslike esemetega kauplemise, kus haavatavad inimesed sunnitakse võlgade tõttu vanglas kuritegusid toime panema või põhjustab maksmata jätmine füüsilist vägivalda. Sellel vägivallal on negatiivne mõju kinnipeetavate turvatundele ja see soodustab vangla subkultuuri levikut. Samuti vähendab see vangla võimalikku rehabiliteerivat mõju. Vägivald võib liikuda ka väljapoole vangla müüre, tuues kaasa vanglakaristusjärgseid konflikte ning kuritegevuse suurenemise kogukonnas. Külastajate läbiotsimine ei teeni aga vaid vangla turvalisuse huve. Valitav meede peab aitama tagada ka külastajate õigusi ja mitte asetama neid haavatavasse positsiooni.

Artikli eesmärgiks on heita valgust külastajate läbiotsimisega kaasnevatele erinevatele tahkudele ja vanglakülastust reguleerivate õigusaktide kaasajastamisvajadusele.

In memoriam. Uno Lõhmus 30. oktoober 1952 – 7. august 2024

Raul Narits — 2024-08-29 21:08:08

1971. aasta sügis oli 53 noorele inimesele ainulaadne, sest siis sai nende jaoks alguse viie aasta pikkune stuudium Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Tartusse saabujaid oli kõikjalt Eestist. Kursuse kohta esimesel õppeaastal poeemi „Reede hommik“kirjutanud Einar pani sinna kirja ka Unot läbi heatahtliku huumoriprisma iseloomustavad read: „Abjast pärit Uno Lõhmus nuusutamas Edu lõhnu, sest ei söönud eile õhtul.“ Miks jäi Unol neljapäevane õhtusöök söömata, sellest poeem ei räägi. Võib-olla oli põhjuseks see, et neljapäeviti lõppes õppetöö õhtul kell 22.00 ja söökla Edu oli selleks ajaks uksed sulgenud. Õhtusöök polnud Uno jaoks mingi põhjus õppetöölt puudumiseks. Uno oli tulnud ülikooli õppima. Stuudiumi lõppedes 1976. aastal on ta ise kirjutanud, et „võrdlemisi head õppetulemused andsid mulle võimaluse pääseda nende üksikute lõpetajate hulka, kes said suunamise advokatuuri“.

Viie tudengiaasta sisse mahtus nii mõndagi. Ka õpingutevälist. Meenub, et ühel teaduskonnaõhtul, mille taidlusprogrammi pani kokku meie kursus, mängis Uno vanataati Lõuna-Eestist, kes saatis poja õppima Tartusse õigusteaduskonda sõnadega: „Õpi iks ahukaadiks pojakene – rahval om raha küll.“ Ehk mõtles Uno toona ka ise advokaadiameti peale. Näiteks ettekandesse juhtimise erikursuse raames teemal, kuidas ettekandjana kuulajaid võita, põimis ta osavalt kõik kuulajate püüdmise nipid alates üllatamisest ja lõpetades ehmatamisega. Töömehetee algaski Unol stažöörina Tartu õigusnõuandlas ja viis teda kohtunikuametisse kuni Euroopa kohtuteni. Nii kõrgetel akadeemilist õigusharidust nõudvatel ametikohtadel pole olnud mitte ükski Uno kursusekaaslane. Ka õigusteadlase pisikust polnud Uno vaba. 1985. aastal kaitses ta kandidaadiväitekirja ja õpetas aastaid õigusteaduskonnas. Juhtimistalent ja erialane kapatsiteet viis ta aastatel 1998–2004 Eesti Vabariigi Riigikohtu esimehe ametisse.

Uno ärasaatmisele tuli ülikooli aulasse enamik kursusekaaslastest, kellel oli selleks võimalus. Oleme kursus, kes korraldab kokkutulekuid päris korrapäraselt. Viimane nendest toimus 3. augustil. Uno on meie kokkusaamistel alati olnud. Tõsi, sellel viimasel enam mitte. Rääkisime seal Unostki, lootes tema paranemisele. Saatus oli palju karmim ja 14. augustil meenutasime Unot kursusekaaslastega Tartu raeplatsil istudes kui meie hulgast lahkunud sõpra, stuudiumikaaslast, eeskuju pakkuvat inimest.

Häid sõnu saaks Uno kohta öelda palju. Kursusekaaslaste arvates tuleks rõhutada tema inimlikkust, eesmärgikindlust ja süsteemse lähenemise oskust. Inimlikkuse hulka kuulusid muuhulgas Uno eriline austus oma ema vastu, vanemate abistamine heinatööl ja kartulivõtul; eesmärgikindluse hulka näiteks kiiruse nautimine sõidul mootorrattaga, mida ta hoidis Vana Tiigi ühiselamu hoovis, kust väljapääsemiseks tuli mõnigi kord värava kallal ülemäärast jõudu kasutada; süsteemse lähenemise hulka oskus jaotada ennast administratiivsete ülesannete täitmise ja erialaseid teadmisi vajava vahel, millest viimaste hulka kuulus arvukate teadustööde koostamise kõrval põhiseaduse kommentaaride minu hinnangul kõige kvaliteetsemate osade kirjutamine. Inimesena, teadlasena, kohtunikuna oli Uno õiguse eest seisja. Justiitsministeerium pidas teda sellisena meeles 2022. aastal ja andis Unole üle sellekohase mälestuseseme – miniatuurse lõvi – märkimisväärse panuse eest Eesti kui õigusriigi püsimisse ja arendamisse. 2018. aastal ilmus Eesti mõtteloo sarjas kirjastuselt Ilmamaa Uno tööde kogumik „Õigusriik ja inimese õigused“. Kui Unol oli ise võimalus kogumikule tiitel valida, siis tegi ta parima valiku, mis iseloomustab Uno opus vitae’dkõige paremini. Kursus tunneb Uno üle uhkust!

Kaotasime suurepärase kursusekaaslase. Haavad parandab aeg, aga Uno kaotust pole võimalik korvata. Meelde jäi veel midagi, mille tahaks välja öelda. Ühe mitte väga ammuse presidendivalimiste kampaania aegu olevat olnud Eesti presidendiks kandideerimise ettepanek Unol käeulatuses. Usun, et nii see oligi. Uno oleks ka selle ametiga vääriliselt hakkama saanud.

Kursusevanem Raul Narits

Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss

2024-08-29 21:08:19

Juuraveebi sooduspakett

2024-08-29 21:08:43