Juridica

Austatud lugeja!

Katrin Prükk — 2023-04-30 00:01:05

Seekordne Juridica on kokku pandud Tartus, 6.–7. oktoobril 2022 toimunud 37. õigusteadlaste päevade ettekannete ja arutelude pinnalt. Nii on teemad lugejale tuttavad, kuid nagu Peeter Roosma on märkinud, sealne on siinse, oluliselt laiendatud ja süvendatud käsitluse seemneks. Kes tahab võrrelda, siis päevade videosalvestised on leitavad Tartu Ülikooli Televisioonis [Link].

Nagu kirjutavad Priidu Pärna, Merike Ristikivi ja Laura Vassar siinses numbris, toimusid esimesed õigusteadlaste päevad 19.–20. aprillini 1922, lihavõttenädalal, Tartu Ülikooli aulas. Päevade korraldamise algataja Karl Ferdinand Karlsoni avaettekande „Õigusteadlaste päeva otstarve ja korraldus“ kohaselt nõuab „õigusteadlaste pingeline töö iseseisva riigi ülesehitamisel […] pidevat omavahelist mõttevahetust“^*1 ning nii olevat „õigusteadlaste päevade otstarve kõiki neid, kes tegevad õigusteaduse või õigustegeluse alal, koondada ja korraldada selleks, et nende teadmisi ning vilumust ära kasutada meie seadusandluse ja seadusi käsitavate asutuste töö suhtes“^*2 . Ajatud sõnad.

Priidu Pärna, Merike Ristikivi ja Laura Vassar kirjutavad ka, et tollased õigusteadlaste päevad olid akadeemilisemad kui tänapäeval. Osalesid tõeliselt asjahuvilised, ettekandeid oli vähem, kuid need oli põhjalikult referaatidena ette valmistatud ja pärast arutelu võeti vastu ka päevade seisukohad (teesid). See on see, mida täna püüab teha Juridica: pakkuda ettekandjatele ja tõelistele asjahuvilistele võimalust akadeemiliseks foorumiks.Ja saatuse iroonia tõttu on tulemus vaat et sama: kui esimestel õigusteadlaste päevadel oli kaheksa ettekannet, siis täna toome lugeja ette seitse artiklit. Tõe huvides olgu täpsustatud, et 37. õigusteadlaste päevade nn karistusõiguse seeme kandis vilja möödunud aasta lõpus (Juridica 2022/9–10).

Aga päevade seisukohad? Õigusteadlased on Karlsoni arvates õigusriigis riiklik element par exellence õiglase õiguse kindlustamisel.^*3 Kas meid täna sellisena nähakse? Kas me ise ennast sellisena näeme? Või oleme pigem taandunud/taandatud nõuandjateks, kes luhtumise korral vastutust ei võta, vaid näitame näpuga otsustaja peale? Teener jääb alati teenriks, isegi kui ta on suurvisiir.

Jurist ongi teener, küsimus on vaid isandas. Selleks ei peaks olema ei ülemus ega klient, vajadus ega raha. Õigusriigis peaks isandaks olema õigus, täpsemini: õiglane õigus. Ainult see teeb meie oskustest erilise oskuse, ametist erilise ameti, seisukohast erilise seisukoha. Mulle näib, et see teadmine ei ole meie seljaajju veel jõudnud. Kui oleks, oleks palju probleeme ehk olemata.

Samas võime ja peamegi arutlema õiglase õiguse sisu üle. Just nimelt arutlema, sest vaidlustest kipub tihti kujunema kaevikusõda, kompromissidest aga lahendus, mis pole kellelegi hea. Arutlustele oli üles ehitatud ka möödunud õigusteadlaste päevade programm. Üks oluline õppetund „Sokratese apoloogiast“ on mitte niivõrd see, et arutlus võib viia ka ummikusse, vaid et ummikus pole midagi halvakspandavat – tuleb lihtsalt uuesti alustada. Sokrates ei olnud stsenarist, kes pani vestluse teise osapoole enda soovi järgi sõnu seadma, vaid avatud mõtleja. Tõsi, uuesti alustamine on vaevarikas, aga õige lahenduse otsimine ei peagi olema lihtne. Palju hullem on see, kui nähtud vaev saab nii armsaks, et juba käidud tee väärtulemusest ei suudeta loobuda.

Nähkem probleeme, öelgem need välja, arutlegem lahenduste üle. Enamik küsimusi ei ole nii pakilised, et kohe tuleks ka seisukoht võtta. Sest seisukohast taganemine ei ole meile kõigile jõukohane, seda enam kui seisukoht on vigane. Me ei ole ju need, kes odava populaarsuse võitmiseks meelega vigaseid seisukohti võtavad.

Katrin Prükk

Märkused:

^*1 Eesti õigusteadlaste päevad 1922–1940: protokollid. J. Erne (koost.). Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda 2008, lk XXIII. Kõik siinsed viited on tehtud Priidu Pärna, Merike Ristikivi ja Laura Vassari osundatud artikli kaudu.

^*2 Samas, lk 6.

^*3 K. F. Karlson. Esimene õigusteadlaste päev Tartus 19. ja 20. aprillil 1922. – Õigus 1922/4, lk 100.

Seadusandja otsus või kohtu sõna – kelle käes on võim Eesti õiguskorra üle? JUDICON-EU uurimisprojekti tutvustus

Paloma Krõõt Tupay — 2023-04-30 00:01:28

Ikka ja jälle on kuulda arvamust, et kohtud on omandanud liiast palju võimu. Sellised väited on otseselt või vähemalt kaudselt seotud etteheitega, et kohtute tegevus piirab ülemäära seadusandja otsustusvabadust ja siseneb poliitika valdkonda, minetades talle põhiseadusega antud pädevuse piirid.

JUDICON-EU uurimisprojekt võttis endale ülesandeks hinnata erinevate parameetrite abil Euroopa Liidu liikmesriikide kõrgeimate kohtute otsuste mõju seadusandlusele ja seadusandjale ning kohtuotsuste tugevust seadusandja suhtes aastatel 1990‒2020. Projekti eesmärgiks oli mõista paremini, millised on seadusandja ja kohtuvõimu omavahelist suhet ja võimude vahekorda määravad kriteeriumid. Sel põhjusel keskendus uurimus kõrgeimate kohtute otsustele, mille sisuks oli riiklike õigusaktide põhiseaduspärasuse kontroll. Uurimusest ei olnud hõlmatud täitevvõimu kehtestatud õigusaktid ega sellised madalama astme kohtu seisukohti revideerivad konstitutsioonikohtu otsused, mille sisuks ei olnud parlamentaarse seadusnormi (või selle puudumise) kontroll. Kuna Eestis puudub eraldi konstitutsioonikohus, olid antud juhul uurimuse esemeks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi ja üldkogu formaalse seadusnormi kontrolli otsused.

JUDICON-EU projekti raames valmis Eesti põhiseaduslikkuse järelevalve praktikast ulatuslik uurimus, millele sarnast ei ole seni teostatud. Kuna selle sisu ja tulemused omavad olulist tähendust just Eesti õiguskorra jaoks, tutvustab käesolev artikkel uurimust ja autori poolt selle alusel tehtud järeldusi lähemalt ka eestikeelsele lugejaskonnale.

Põhiõigus sotsiaalkindlustusele. Riigikohtu praktika põhiseaduse § 28 lõike 2 sisustamisel

Merle Malvet — 2023-04-30 00:02:04

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 lõikes 2 on sätestatud õigus saada riigilt abi vanaduse, töövõimetuse, toitja kaotuse ja puuduse korral. Kui inimene on sattunud puudusesse, siis on tal õigus saada sotsiaalabi (s.t toimetulekutoetust).

Sotsiaalkindlustushüvitisi makstakse sõltumata sellest, kas inimene on puuduses või mitte. Riigikohtu senisest praktikast tulenevalt on sotsiaalkindlustusega hõlmatud inimesel vanaduse korral põhiõigus sotsiaalkindlustusele. Riigikohus on arutanud ka õigust saada riigilt abi toitja kaotuse korral, kuid ei seostanud seda õigust ei õigusega sotsiaalkindlustusele ega õigusega sotsiaalabile. Õigust saada riigilt abi töövõimetuse korral ei ole Riigikohus käsitlenud. Õigust riigi abile töötuse, raseduse ja sünnituse ning laste ülalpidamise korral on Riigikohus seni tõlgendanud pigem õigusena sotsiaalabile, mitte aga õigusena sotsiaalkindlustusele. Samuti puudub selgus selles, mil määral on inimesel põhiõigus riigi abile tööõnnetuse ja kutsehaiguse korral.

Autor leiab, et Riigikohus võiks sotsiaalhüvitistega seotud vaidluste lahendamisel sagedamini kaaluda, kas makstav hüvitis on sotsiaalne põhiõigus või mitte, ja kui on, siis kas see on õigus sotsiaalabile või sotsiaalkindlustusele. Riigikohtu otsused võimaldaksid inimestel saada oma õiguste suhtes suurema kindlustunde.

Millist kliimaseadust Eesti vajab?

Kärt Vaarmari — 2023-04-30 00:03:09

Inimtegevusest tingitud kliimamuutus, sh üha sagenevad ja tugevnenud ekstreemsed loodusnähtused, on põhjustanud ulatuslikku kahju mitte üksnes loodusele, vaid kogu inimühiskonnale.

2015. aastal sõlmitud Pariisi kokkuleppes seati eesmärk hoida globaalset kliimasoojenemist tuntavalt alla 2 °C ning püüda piirata tõusu 1,5 °C-ni. 2018. aastal avaldatud IPCC eriraport tõi teadmise, et 2 °C soojenemist on juba liiga palju, soojenemise piiriks tuleb seada 1,5 °C. Selle eesmärgini jõudmine ja kasvuhoonegaaside heite vajalikul määral vähendamine ei ole võimalik, ilma et tänases elukorralduses tehtaks olulisi muutusi.

Kliimamuutusega võitlemine eeldab teemale senisest süsteemsemat ja põhjalikumat õiguslikku lähenemist. Üha enam riike on valinud Pariisi leppe eesmärkide täitmisel oluliseks vahendiks kliimaalased raamseadused, milles pannakse paika riiklikud eesmärgid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks lähematel kümnenditel ning teekond selleni jõudmiseks. Ka Eestis on juba mõnd aega arutusel küsimus, kas meil on vaja oma kliimaseadust või milline sisu sellele anda.

Artiklis selgitab autor esmalt kliimaeesmärkide olemust ning õiguslike meetmete rolli nende eesmärkideni jõudmisel, seejärel antakse lühiülevaate teiste riikide praktikast kliimaseaduste väljatöötamisel ja kehtestamisel. Kolmandaks tuuakse välja, milline on seni olnud Eesti õiguslik lähenemine kliimaalasele regulatsioonile ja milles seisnevad selle lähenemise kitsaskohad. Neljandaks kirjeldatakse mõningaid õigusloomealaseid väljakutseid, mis kliimaalase regulatsiooni väljatöötamisel teiste riikide praktikast nähtuvalt ka Eesti ees seisavad.

Tarbijakrediit vs. tsiviilkohtumenetlus: aeg viia vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontroll Euroopa Liidu õigusega kooskõlla

Vahur-Peeter Liin — 2023-04-30 00:04:02

Tarbijakrediiti reguleerivad sätted võlaõigusseaduses, sealhulgas vastutustundliku laenamise põhimõte, põhinevad suures osas Euroopa Liidu õigusel. Tegemist on tarbija kaitseks kehtestatud normidega, mis lähtuvad eeldusest, et tarbija on suhtes krediidiandjaga nõrgem pool. Tsiviilkohtumenetluse normid rahaliste nõuete maksmapanekuks lähtuvad aga eeldusest, et pooled on võrdsed ning osalevad ise aktiivselt enda õiguste kaitseks menetluses. See vastuolu menetlus- ja materiaalõiguse lähtepunktides tekitab küsimuse, kas ja kuidas on tsiviilkohtumenetluses tagatud Euroopa Liidu õigusest tulenevate tarbijat kaitsvate sätete rakendamine.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei sisalda erinorme tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete menetlemiseks. Seni on kohtud praktikas kontrollinud, kas krediidiandja on enne laenulepingu sõlmimist hinnanud tarbija krediidivõimelisust, üldjuhul siis, kui tarbija on sellekohase vastuväite esitanud. Samas tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, et tarbijate õiguste tõhus kaitse on võimalik üksnes juhul, kui kohtud kontrollivad omal algatusel, kas tarbija kaitseks kehtestatud sätteid on järgitud. Seega ei ole Eesti senine kohtupraktika tarbijakrediidiasjade lahendamisel suures osas kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga ja sellest tulenevalt Euroopa Liidu õigusega.

Osaliselt saab selle probleemi lahendada, tõlgendades tsiviilkohtumenetluse seadustikku kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Tegevused, mida krediidiandja on teinud tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks, saab lugeda hagi aluseks olevateks asjaoludeks, mille esiletoomise ja tõendamise kohustus hagimenetluses on hagejal, kes esitab tarbija vastu krediidilepingust tuleneva nõude. Seevastu tulenevalt maksekäsu kiirmenetluse formaliseeritud olemusest ei ole seal võimalik tagada kooskõla Euroopa Liidu õigusega olemasolevate normide tõlgendamise kaudu. Et tagada kooskõla Euroopa Kohtu praktikast tulenevate nõuetega, oleks vaja muuta kogu maksekäsu kiirmenetluse olemust.

Autorilepingu uuendatud regulatsioon kui kohase tasu tagatis autorile ja esitajale

Aleksei Kelli, Irene Kull, Kärt Nemvalts — 2023-04-30 00:04:19

Autorilepingu regulatsioon on autoriõiguse seaduses olemas alates selle jõustumisest 12. detsembril 1992. Suures osas olid algsed autorlepingu sätted n-ö õpetliku ja selgitava iseloomuga. Osa autorilepingu sätetest kuulus dogmaatiliselt pigem võlaõiguse valdkonda.

Autorilepingu norme autoriõiguse seaduses on korduvalt muudetud. Olulisemad autorilepingu regulatsiooni muudatuste paketid võib üldistatult jagada kaheks. Esimene seondub võlaõigusseaduse vastuvõtmise ja kehtestamisega. Teine kontseptuaalne autorilepingu regulatsiooni muutmise pakett seondub DSM-direktiivi vastuvõtmise ja rakendamisega riigisiseses õiguses.

Artikli fookuses on eelkõige DSM-direktiivi 3. peatükk, mis reguleerib autoritele ja esitajatele kohase ja proportsionaalse tasu tagamist. Sellest eesmärgist on kantud sätted seoses kohase tasu, teavitamiskohustuse, lepingu muutmise ja lõpetamisega, mida koos nimetataksegi kohase tasu tagamise põhimõteteks. Enne põhimõtete detailset käsitlust analüüsitakse artiklis nende isikulist ja esemelist kohaldatavust. Tegelikult seondub antud teemaga ka kohase tasu tagamise põhimõtete vaidluste kohtuväline lahendamine autoriõiguse komisjonis, kuid artikli piiratud mahu tõttu seda ei käsitleta.

Autorid tuginevad teema käsitluses peamiselt DSM-direktiivile, DSM-direktiivi kehtestavale autoriõiguse seaduse muutmise seadusele (autoriõiguse direktiivide ülevõtmine), viimase seletuskirjale ja ettevalmistavatele materjalidele ning teaduskirjandusele.

Venemaa väljaheitmine Euroopa Nõukogust ja lahkumine Euroopa inimõiguste konventsioonist

Peeter Roosma — 2023-04-30 00:04:39

Laialt levinud (eel)arvamuse kohaselt toimetavad rahvusvahelised organisatsioonid mõõdukas tempos. Üheks märkimisväärseks erandiks on Euroopa Nõukogu reageerimine Venemaa sõjalisele agressioonile Ukraina vastu, mis päädis Venemaa väljaheitmisega Euroopa Nõukogust ja lahkumisega Euroopa inimõiguste konventsioonist (EIÕK). Artikkel annab ülevaate nii Euroopa Nõukogu kui ka Venemaa sammudest selles protsessis.

Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) menetluses on veel märkimisväärses koguses Venemaa vastu esitatud kaebusi, mille läbivaatamine on EIÕK-st tuleneva n-ö jäänukjurisdiktsiooni (ingl residual jurisdiction) tõttu inimõiguste kohtu kohustuseks. Autor peatub jäänukjurisdiktsiooni eripäradel ning annab ülevaate esimestest põhimõttelist laadi otsustest selles vallas. Kindlasti tuleb aga nii EIK-l kui ka kohtuotsuste täitmise üle järelevalvet teostaval Euroopa Nõukogu Ministrite Komiteel veel hulganisti Venemaa lahkumisega seonduvaid küsimusi lahendada. Vaatamata EIK valitud ressursisäästlikule suunale keskenduda Venemaa vastu esitatud asjades üksnes peamistele kaebustele, on Vene asjade jääk nii suur, et nende lahendamine jätkub arvatavalt veel mitme eelseisva aasta jooksul.

Karl Ferdinand Karlson. Õigusteadlaste päevade algataja ja õiguskeele uuendaja

Priidu Pärna, Merike Ristikivi, Laura Vassar — 2023-04-30 00:04:57

Karl Ferdinand Karlson (16.03.1875‒14.11.1941) oli uskumatult mitmekülgne inimene. Ta osales poliitilises tegevuses, õigusloomes, kultuurielus nii looja kui ka korraldajana, tegutses praktiseeriva advokaadina, korraldas Tartu Õigusteadlaste Seltsi tegevust, ajakirja Õigus väljaandmist, kutsus ellu Eesti õigusteadlaste päevad 100 aastat tagasi, tegeles õigusterminoloogia uuendamise ning õigussõnastiku koostamisega. Vast viimasega on ta tänapäeva õigusteadlaste teadvusse jõudnud kõige enam. Karlson oli hea organisaator ja süvenes põhjalikult kõigesse, mida ette võttis. Selline rööprähklemine oli omane paljudele tollastele juristidele. Karlsoni nimi on siiski paljudele tundmatu. Enne 1940. aastat ei jõudnud ta erinevalt oma mitmest ametikaaslasest poliitilise eliidi tippu, tema erinevaid panuseid ei ole rõhutatud ka tänapäeval. Selle põhjuseks on olnud tema seotus vapsidega. Artikkel annab ülevaate Karlsoni elust ja tegemistest.

38. Eesti õigusteadlaste päevad toimuvad 26.-27. septembril 2024 Euroopa kultuuripealinnas Tartus

2023-04-30 00:05:10

Artikkel saadaval ainult pdf formaadis.

Riigiõiguse sihtkapital kuulutab välja konkursi haldusõiguse õpiku koostamiseks

2023-04-30 00:05:27

Artikkel saadaval ainult pdf formaadis.