et Juridica ajakiri 2020/5 http://www.juridica.ee/ Juridica Austatud lugeja! http://www.juridica.ee/article.php?uri=2020_5_austatud_lugeja_ Käesolev Juridica erinumber on pühendatud intellektuaalsele omandile. Selle ilmumine langeb mitmele sümboolsele tähtpäevale. 2020. aasta on Eesti esimese põhiseaduse 100. sünnipäev. Kehtivas põhiseaduses kaitstakse intellektuaalset omandit ühe põhiõigusena (PS § 32 ja 39). 100 aasta tähtpäev on ka intellektuaalse omandi kaitsel Eestis, sest 1919. aastat saab pidada tööstusomandi kaitse algusajaks. <br/><br/> Ükski valdkond ei arene ilma pühendunud inimeste tööta. Siit jõuamegi järgmise tähtpäevani, milleks on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna esimese intellektuaalse omandi professori Heiki Pisukese 65. sünnipäev. Heiki Pisukest võib õigustatult pidada taasiseseisvunud Eesti intellektuaalse omandi süsteemi üheks alusepanijaks ja autoriõiguse isaks. Tema eestvedamisel valminud autoriõiguse seadus on üks väheseid taasiseseisvumise algusaja seadusi, mis on tänaseni ajaproovile vastu pidanud. Professor Heiki Pisuke on tabavalt öelnud: „Kõik inimesed on autorid. Suurem osa nendest ainult ei tea seda.“ Autoriõigus on tõepoolest nii professionaalse looja kui ka igaühe õigus. <br/><br/> Nõustun professor Pisukesega, et intellektuaalse omandi kaitse algab inimeste teadlikkusest. Teadlikkus ei seondu ainult looja enda, vaid ka teiste õigustega. Intellektuaalse omandi eesmärgiks on luua eeldused loominguks ja innovatsiooniks. Seetõttu on intellektuaalse omandi sisuks looja ainuõigused oma loomingule. Ühiskondlikud huvid tagatakse intellektuaalse omandi õiguste piiramise ehk loomingu vaba kasutuse lubamise kaudu. <br/><br/> Käesolev Juridica erinumber keskendub intellektuaalse omandi alase teadmuse levitamisele, intellektuaalse omandi võimaluste otsimisele meie ajas, aga ka valdkonna diskussiooni toomisele lugejani. Artiklid annavad tunnistust intellektuaalse omandi laiast rakendusalast ja dünaamilisest iseloomust ning selle seostest tehnoloogia arengu ja ühiskondlike protsessidega. <br/><br/> Artiklid hõlmavad intellektuaalse omandi laia spektrit, alustades autoriõigusest kui kõige universaalsemast loomingu kaitsjast ja lõpetades tööstusomandiga. Sellest loogikast lähtutakse ka artiklite järjekorda seadmisel. Erinumbri avaartiklis kirjutab Heiki Pisuke tõlkimisest. Saanud alguse romantilise (üksik)tõlkija kontseptsioonist, on tõlkimine tänaseks jõudnud tormiliselt areneva tõlketööstuse ja masintõlkeni. Järgmine interdistsiplinaarne artikkel on teatavas mõttes tõlkeartikli jätk. Kirjutan koostöös Arvi Tavasti ja Krister Lindéniga vestlusrobotite autoriõiguslikest küsimustest. Seejärel võtab Mario Rosentau vaatluse alla IT-autorilepingud. Mario artikkel on järjeks tema varasematele IT- ja intellektuaalse omandi teemalistele kirjutistele Juridicas. <br/><br/> Elise Vasamäe ja Kärt Nemvalts tegelevad autoriõiguse modernsete küsimustega ja otsivad vastust küsimusele, kas KabSat2-direktiiv lihtsustab autoriõiguste kollektiivset teostamist Eestis. <br/><br/> Autoriõiguse ploki lõpetab Aleksei Kelli, Age Värvi, Merike Ristikivi ja Gea Lepiku koostöös valminud artikkel. Selles uurime õpetamisega seotud autoriõiguse küsimusi, mis tõusevad üha enam päevakorda seoses e-õppe levikuga, mis sai uue dimensiooni koroonaviiruse pandeemia tõttu. <br/><br/> Tööstusomandi osa juhatab sisse Margit Piirmani doktoritööl põhinev uurimus inimese pluripotentsete tüvirakkudega seotud leiutistest. Edasi analüüsib Gea Lepik kaubamärgiõiguse uuemaid arengusuundi. Viimases artiklis otsib Age Värv vastust küsimusele, milliseks on kujunenud ärisaladuse kaitse pärast ärisaladuse direktiivi vastuvõtmist. 2020-08-27 18:29:31 Aleksei Kelli Tõlkimine ja intellektuaalne omand: mõned seosed ja suundumused http://www.juridica.ee/article.php?uri=2020_5_t_lkimine_ja_intellektuaalne_omand_m_ned_seosed_ja_suundumused Me elame mitmekeelsuse ajastul ja tõlkeühiskonnas, õigemini digitõlkeühiskonnas. Kõigil interneti ja sotsiaalmeedia kasutajatel on juurdepääs masintõlkele, mis võimaldab tõlkida mida iganes, sealhulgas autoriõigusega kaitstavaid teoseid. Autorsuse romantiline kontseptsioon (kus teosel on vaid üks või paar tõlkijat) on muutunud tööstuslikuks tõlkimiseks, kus tõlked valmivad määramatu arvu isikute koostöös (nt Euroopa Liidu institutsioonides). Tõlketööstus (tõlkemajandus) on üks kiiremini arenevaid valdkondi. Autor väidab, et masintõlke laialdase kasutamise, õigussüsteemide erinevuste ning võimatuse tõttu tagada ja kaitsta isikute õigusi ühe õigussüsteemi piires võivad autoriõiguste rikkumised digitõlkeühiskonnas muutuda massiliseks. <br/><br/> Autor käsitleb autoriõigustega kaitstavaid tõlkeid, tõlke suhtes kehtivaid õigusi ja tsiteerimist terminoloogiatöös Berni kirjandus- ja kuntsiteoste kaitse konventsiooni ning Eesti, Belgia, Luksemburgi, Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia autoriõiguse seaduste sätete näidetel. Autor leiab, et Eesti ja nn uute Euroopa Liidu liikmesriikide seadused on palju tõlke- ja tõlkijasõbralikumad kui riikides, mis põhinevad 19. sajandi ja 20. sajandi alguse Prantsuse ühtse reprodutseerimisõiguse kontseptsioonil, mis ühe oma elemendina sisaldab ka õigust teose tõlkimisele. Autor väidab, et Euroopa Liidus oleks soovitav ühtlustada mõned tõlkega seotud küsimused, näiteks luua uus vaba reprodutseerimise erand tsiteerimise teel terminoloogia andmebaaside, sõnaraamatute jms teoste ja andmebaaside loomise eesmärgil. <br/><br/> Autor käsitleb ka mõnd terminoloogilist probleemi Eesti õigusaktides („tõlk“ ja „tõlkija“ ning „intellektuaalne omand“ vs. „intellektuaalomand“ ja „intellektuaalne vara“). Autor toob samuti mitmeid näiteid tõlkevigade kohta ja väidab, tõlkevigade hind ühiskonnale on suur. Sellega seoses peab autor otstarbekaks õigusteaduslikus uurimistöös pöörata rohkem tähelepanu tõlkimisega seotud küsimustele. 2020-08-27 18:29:49 Heiki Pisuke Vestlusrobotid ja autoriõigus http://www.juridica.ee/article.php?uri=2020_5_vestlusrobotid_ja_autori_igus Vestlusrobotid (ingl <i>chatbot, virtual/conversational agent</i>) on muutunud osaks meie igapäevaelust. Digiühiskonna tähtsuse kasvuga suureneb nende kasutus veelgi. Erialakirjanduses on vestlusrobot määratletud arvutisüsteemina, mis toimib kasutajaliidesena kasutaja ja arvutiprogrammi vahel, kasutades suulist või kirjalikku keelt peamise kommunikatsioonivahendina. Nagu määratlusest nähtub, siis on vestlusroboti puhul oluline, et ta saaks aru, mida tema kasutaja soovib. Seetõttu on keeletehnoloogia vestlusrobotite loomisel võtmetähtsusega. <br/><br/> Käesolevas artiklis keskenduvad autorid vestlusrobotiga seonduvatele autoriõiguse küsimustele. Eelkõige on rõhuasetus vestlusrobotite loomiseks kasutataval autoriõigusega kaitstud materjalil. Artikli esimeses pooles selgitavad autorid vestlusroboti tehnoloogilist olemust. Artikli teine pool keskendub autoriõigusele. Fookus on eelkõige Eesti õigusel, kuid käsitletakse ka Euroopa Liidu õigust, mis aitab Eesti õigust sisustada. Seesuguse fookuse põhjuseks on asjaolu, et eesti keeletehnoloogia arendamine toimub Eesti õiguse alusel. 2020-08-27 18:30:07 Aleksei Kelli, Arvi Tavast, Krister Lindén Intellektuaalse omandi õigused infotehnoloogias. IT autorilepingute kohustuslikud vormid ja vormiga fikseeritav sisu http://www.juridica.ee/article.php?uri=2020_5_intellektuaalse_omandi_igused_infotehnoloogias_it_autorilepingute_kohustuslikud_vormid_ja_vor Praegu kehtivate seaduste järgi peab autori varalisi õigusi käsutav autorileping olema vähemalt kirjalikus või elektroonilises vormis ja teose kasutamise lihtlitsents kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Paraku jätavad seadused lahtiseks, millised on autorilepingu vorminõude rikkumise tagajärjed. Riigikohtu paari otsuse põhjal ei saa selleks tagajärjeks olla lepingu tühisus. Paraku on autorilepingud nii eripalgelised, et mõne kohtuotsusega on võimatu anda mõistlikku üldreeglit kõikvõimalike autorilepingute vorminõuete kohta. Lisaks seadusjärgsetele kohustuslikele vorminõuetele annavad seadused võimaluse nõuda lepingu kindlat vormi ka poolte kokkuleppel või koguni ühe poole nõudmisel. Kokkuleppelise kohustusliku vorminõude rikkumise tagajärgi on seni käsitletud vähe ja vastuoluliselt. Seepärast on artiklis sellele rohkem tähelepanu pööratud. <br/><br/> Kehtiv autoriõiguse seadus seab teatavad nõuded ka autorilepingu sisule. Ehkki sisunõuete kataloogi näol on tegemist ilmse ülereguleerimisega, vaadatakse artiklis neid nõudeid just seoses autorilepingu vorminõuetega, aga samuti IT valdkonnas sõlmitavate autorilepingute praktiliste, seadustest sõltumatute vajadustega. 2020-08-27 18:30:25 Mario Rosentau Kas direktiiv 2019/789 lihtsustab autoriõiguste kollektiivset teostamist Eestis? http://www.juridica.ee/article.php?uri=2020_5_kas_direktiiv_2019_789_lihtsustab_autori_iguste_kollektiivset_teostamist_eestis_ Autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 13<sup>1</sup> lõike 1 järgi saavad autorid oma varalisi autoriõigusi teostada kas iseseisvalt või kollektiivselt ehk kollektiivse esindamise organisatsioonide kaudu. Autoriõiguste kollektiivseks teostamiseks on neli võimalust: vabatahtlik, kohustuslik, laiendatud ja kohustuslik laiendatud autoriõiguste kollektiivne teostamine. <br/><br/> 17. aprillil 2019 võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/789, millega kehtestatakse ringhäälinguorganisatsioonide teatavate veebiülekannete ning televisiooni- ja raadiosaadete taasedastamise suhtes kohaldatavate autoriõiguste ja nendega kaasnevate õiguste teostamise reeglid ja muudetakse direktiivi 93/83/EMÜ (KabSat2-direktiiv). Direktiiv sisaldab mitut olulist autoriõiguste kollektiivset teostamist reguleerivat sätet. <br/><br/> Käesolevas artiklis analüüsivad artikli autorid, kas KabSat2-direktiiv lihtsustab autoriõiguste kollektiivset teostamist Eestis. Põhitähelepanu on artiklis pööratud KabSat2-direktiivi artiklis 4 ettenähtud õiguste kohustusliku laiendatud kollektiivse teostamise mudelile. Võrdlevalt on artiklis käsitletud kehtivat AutÕS-i eesmärgiga leida vastus küsimusele, milliseid muudatusi oleks AutÕS-s vaja teha KabSat2-direktiivi artikli 4 ülevõtmiseks Eesti õigusesse. Artikli autorid analüüsivad samuti, kas Eestis oleks põhjendatud näha autoriõiguste kohustuslik laiendatud kollektiivne teostamine ette ka KabSat2-direktiivi artikli 8 lõikes 1 sätestatud otseedastuse korral levitajatele litsentsi andmisel. 2020-08-27 18:30:41 Elise Vasamäe, Kärt Nemvalts Üliõpilane ja autoriõigus http://www.juridica.ee/article.php?uri=2020_5_li_pilane_ja_autori_igus Õppetöös puutume iga päev kokku intellektuaalse omandiga, kasutades teiste isikute loometöö tulemusi ning luues ka ise uut teadmust. Ajal, kui erinevate digitaalses vormis materjalide hulk üha suureneb ning e-õpet kasutatakse praktikas aina rohkem, suureneb ka õppeprotsessis osalejate valmidus ning soov kasutada digitaalses vormis õppematerjale. Sealjuures ei tohiks aga unustada õppematerjalide autorite õigusi. <br/><br/> Käesolevas artiklis uurivad autorid autoriõiguse piiranguid, mis lubavad kasutada autoriõigusega kaitstud teoseid õppe-eesmärkidel. Autoriõiguse seadus võimaldab reeglina kasutada kaitstud loomingut isiklikel ja õppetöö eesmärkidel, lubades teha teostest koopiaid ja kasutada neid õppeprotsessis. Autorid analüüsivad samuti autoriõiguse rikkumise õiguslikke tagajärgi ning võimalikke avatud juurdepääsu strateegiaid, mis võimaldaksid lihtsustatud juurdepääsu õppematerjalidele. 2020-08-27 18:30:55 Aleksei Kelli, Age Värv, Merike Ristikivi, Gea Lepik Inimese pluripotentsete tüvirakkudega seotud leiutiste ja nende kaubandusliku kasutamise väidetav vastuolu avaliku korraga. Eesti patendiõiguse näide http://www.juridica.ee/article.php?uri=2020_5_inimese_pluripotentsete_t_virakkudega_seotud_leiutiste_ja_nende_kaubandusliku_kasutamise_v_id Pluripotentsed tüvirakud on tüvirakud, millel on võime toota organismi mis tahes tüüpi rakke, kuid nad ei ole võimelised tootma trofoblasti. Pluripotentsed on inimese embrüonaalsed tüvirakud, samuti indutseeritud pluripotentsed tüvirakud ning partenogeneetilised tüvirakud. <br/><br/> Tüviraku-uuringud nõuavad suuri rahalisi investeeringuid. Selleks et biotehnoloogia-ettevõtted oleksid valmis nimetatud valdkonda investeerima, tuleb neile pakkuda midagi selle eest vastutasuks – patendikaitse saamise võimalus loodud leiutistele on üks viis, kuidas investeerimist selles valdkonnas soodustada. Samas ei saa ära unustada, et inimese pluripotentsete tüvirakkudega seotud leiutiste loomisel kasutatakse inimpäritolu materjali. Seetõttu tekib küsimus, kas niisuguste leiutiste patentimine peaks olema lubatud või on avalikust korrast tulenevaid argumente, mis annaksid alust selliste leiutiste patentimist keelata. <br/><br/> Autor otsib artiklis vastust küsimusele, kas inimese pluripotentsete tüvirakkudega seotud leiutiste patentimine on Eesti patendiseaduse (PatS) § 7 lõike 1 punktis 1 sätestatud avaliku korra üldpiirangu ja PatS § 7 lõike 2 punktis 3 sätestatud inimembrüo erandi alusel välistatud. 2020-08-27 18:31:10 Margit Piirman Kaubamärgi ülesanded ja kaitse Euroopa kaubamärgiõiguses http://www.juridica.ee/article.php?uri=2020_5_kaubam_rgi_lesanded_ja_kaitse_euroopa_kaubam_rgi_iguses Euroopa kaubamärgiõiguses on pikalt kaitstud kaubamärke eelkõige selleks, et võimaldada tarbijatel nende põhjal eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste omadest. 2009. aasta otsuses kohtuasjas <i>L’Oréal jt </i>möönis aga Euroopa Kohus esimest korda, et kaubamärgi ülesannete hulka ei kuulu üksnes selle peamine ülesanne tagada tarbijatele kauba või teenuse päritolu, vaid ka muud ülesanded nagu asjaomase kauba või teenuse kvaliteedi tagamine ning kommunikatsiooni, investeeringu ja reklaamiga seotud ülesanded. Sellega tunnustas kohus muutusi selles, mis eesmärkidel ettevõtjad kaubamärke praktikas kasutavad ja milles seisneb kaubamärgi väärtus äritegevuses. Kaubamärk ei ole enam üksnes signaal või sümbol, mis annab teavet kauba või teenuse päritolu ja eeldatavate omaduste kohta, vaid ta on muutunud asendamatuks tööriistaks reklaamis, ettevõtjate kuvandi kujundamises ja tarbijate hoidmises. <br/><br/> Artikkel käsitleb Euroopa kaubamärgiõiguse arengut seoses kaubamärkide eri ülesannete tunnustamisega ja neile õigusliku tähenduse omistamisega kaubamärgi rikkumise üle otsustamisel ning võrdleb neid kaubamärkide ülesannete õigusteoreetiliste käsitlustega. Selle eesmärk on hinnata Euroopas valitud suuna põhjendatust ja juhtida tähelepanu võimalikele probleemidele. Ehkki kaubamärgi ülesanded omavad tähtsust ka muus kontekstis (sh kaubamärgi registreerimise üle otsustamisel), on need artikli ulatusest väljas. Samuti ei vaatle artikkel kaubamärgiomaniku ainuõiguste piiranguid. 2020-08-27 18:31:25 Gea Lepik Ärisaladuse kaitse uus nägu http://www.juridica.ee/article.php?uri=2020_5_risaladuse_kaitse_uus_n_gu 2018. aasta 17. detsembril jõustus ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadus (EKTÄKS), millega võeti Eesti õigusesse üle ärisaladuse kaitse direktiiv. Direktiivi vastuvõtmise tingis vajadus ühtlustada Euroopa Liidu liikmesriikide killustatud ja seetõttu väga erineva kaitseulatusega õigust. Selline killustatus pärsib eri riikide ettevõtjate teaduskoostööd ‒ niisiis on direktiivi eesmärk kaitsta ettevõtjate poolt intellektuaalse kapitali loomiseks tehtud investeeringuid ning seeläbi soodustada nende innovaatilisust ja konkurentsivõimet. Ärisaladust tuleb kaitsta nii erasektori konkurentide kui – sõltuvalt ettevõtja tegevusalast – ka välisriikide huvi eest. <br/><br/> Direktiiviga nähakse ette ärisaladuse tsiviilõigusliku kaitse miinimumnõuded ning liikmesriikidel on lubatud kehtestada direktiivis ettenähtust ulatuslikumat kaitset võimaldavaid meetmeid. Eesti õiguses olid ärisaladuse kaitse normid olemas ka enne EKTÄKS kehtestamist, kuid uus seadus reguleerib valdkonda senisest oluliselt põhjalikumalt ja detailsemalt. Seetõttu on asjakohane analüüsida, kuidas tuleks EKTÄKS rakendamisel uue seaduse sätteid tõlgendada ning kas ja milliseid sisulisi muudatusi EKTÄKS Eesti õigusesse on toonud. Käesolev kirjutis keskendub ärisaladuse olemusele, selle mõistele ning ärisaladuse rikkumise määratlusele – ehk esmajoones neile aspektidele, mis on ärisaladuse rikkumise korral õiguskaitsevahendite kohaldamise üldisteks eeldusteks. 2020-08-27 18:31:40 Age Värv Kuus ja pool küsimust: lühiintervjuu emeriitprofessor Heiki Pisukesega tema vahejuubeli puhul http://www.juridica.ee/article.php?uri=2020_5_kuus_ja_pool_k_simust_l_hiintervjuu_emeriitprofessor_heiki_pisukesega_tema_vahejuubeli_puhul <p><b>1. Sellel aastal on põhiteemaks tervis. Milline on Sinu arvates Eesti intellektuaalse omandi tervis?</b></p> <p>Ma arvan, et hea. Meil on oma intellektuaalse omandi professuur, heal tasemel teaduslik uurimistöö ja rahvusvahelised kontaktid, väljakujunenud teadmiste edasiandmise süsteem. Kolm uut doktorit viimase kümne aasta jooksul (Aleksei Kelli, Elise Vasamäe, Margit Piirman), sadakond magistri- ja omaaegset diplomitööd, mitu väga head selles valdkonnas töötavat vilistlast – seda pole vähe. Intellektuaalne omand on dünaamiliselt arenev ja perspektiivikas valdkond ja minu arvates huvilisi jätkub.</p> <p>Aga tervist tuleb hoida ja ennast karastada muutuvate olude vastu. Ka intellektuaalne omand vajab uutes tingimustes uusi lahendusi, näiteks kasvõi koroonaviiruse vastase väljatöötatava vaktsiini intellektuaalse omandi lahenduste kohta.</p> <p> </p> <p><b>2. Oled autoriõiguse maaletooja ja kõigi aegade esimene intellektuaalse omandi professor Eestis. Kuidas jõudsid autoriõiguseni?</b></p> <p>See ei olnud juhus. Lõpetasin T(R)Ü õigusteaduskonna 1978. aastal <i>cum laude </i>ja mul oli mitu valikut. Otsustasin jääda ülikooli ja seega oli vaja leida uurimisteema. Kõik ümberringi tegelesid „tõsiste“ teemadega: vastutus, kahju hüvitamine, lepingud, tsiviilprotsess jms. Mina püüdsin leida õiguse valdkonda, millel oleks kokkupuude minu huvialade filosoofia (esteetika), muusika ja kunstiga ning väljund suurde maailma. Ärme unustame, milline oli maailma nägemise võimalus NSV Liidus 1970. aastate lõpul ja 1980. aastate alguses. Nii ma leidsingi endale autoriõiguse. Ma olen õnnelik, et tolleaegne tsiviilõiguse ja -protsessi kateedri juhataja professor Vilma Kelder toetas mu soovi ja ka teised kolleegid olid igati soosivad. Ainuke, kes selle teemaga oli natukenegi õigusteaduskonnas kokku puutunud, oli minu hilisem juhendaja professor Endel Laasik, kellel olid tsiviilõiguse eriosa õpikus peatükid autoriõiguse, avastusõiguse ja leiutusõiguse kohta. Väljendit „intellektuaalne omand“ tollel ajal ei kasutatud. Mind võlus ka võimalus olla esimene omas valdkonnas. Ja elu on mulle pakkunud veel mitu võimalust välja mõelda ja käima lükata uusi asju. Neid võimalusi pole kandikul toodud, ma olen ise otsinud ja nendest kinni haaranud, nähtavasti siis esimesena.</p> <p><b> </b></p> <p><b>3. Mida on autoriõigus Sulle andnud?</b></p> <p>Akadeemilises mõttes andis autoriõigus mulle võimaluse saada 31-aastaselt esimest korda välismaale, peaaegu kümneks kuuks Harvardi Ülikooli USA-s teadustööd tegema (1986–1987) ja hiljem sama pikaks ajaks Londoni Ülikooli. Lühemad eneseharimise reisid, rahvusvahelised konverentsid jm teadusüritused on mind viinud väga paljudesse maailma tunnustatud ülikoolidesse ja teaduskeskustesse.</p> <p>Tööalases mõttes on see andnud võimaluse olla üks Eesti autoriõiguse loojatest. See on suur au. Ma olin valitsuse autoriõiguse töögrupi esimees, kuid tegin ise ära põhitöö: kirjutasin 1991–1992 autoriõiguse seaduse eelnõu esimesest reast kuni viimaseni, tutvustasin ja kaitsesin seda nii valitsuse istungil kui ka Riigikogu kultuurikomisjonis ja täiskogu ees. Minu tekstis muudeti ära vaid üks lause, kuid aasta pärast muudeti see tagasi. Ma ei ole individualist, kuid lihtsalt läks nii, sest ma võtsin vastutuse ja tegin ära. Kogu töögrupp ja kolm kultuuriministrit, kelle autoriõiguse nõunikuks ma olin (Lepo Sumera, Märt Kubo ja Paul-Eerik Rummo), aga samuti Soome kolleegid, aitasid ja toetasid mind igas mõttes. Muide, autoriõiguse seadus saab kahe aasta pärast 30-aastaseks – minu teada on see ainuke kehtiv Eesti Vabariigi esimese põlvkonna seadus (võeti vastu novembris 1992). Hilisema üle kolmekümne muudatuse tegemisel olin ma osaline ehk vaid esimese viiendiku juures.</p> <p>Minu „sooloprojektiks“ oli ka Eesti Vabariigi nimel läbirääkimiste pidamine Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooniga (WIPO) Genfis Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooniga taasühinemise küsimuses (Eesti Vabariik ühines 1927. aastal, Soome näiteks 1928). Taasühinemise protsessis oli palju huvitavaid õiguslikke küsimusi ja kohtumised Genfis toimusid väga kõrgel tasemel. Mind kutsus lõunasöögile WIPO peadirektor Árpád Bogsch ja sellel osalesid WIPO autoriõiguse direktor ja peadirektori nõunikud, kokku vaid viis inimest. Lõuna lõppes sigariga, see on mul praegu veel alles, ma ei suitseta. See oli tegelikult auavaldus Eesti Vabariigile, kus võeti vastu esimene lääne filosoofial ja standarditel põhinev autoriõiguse seadus. Pärast seda kutsuti mind aastate jooksul esinema peaaegu kõigile rahvusvahelistele konverentsidele ja seminaridele, mis olid suunatud Ida-Euroopa ja endise NSV Liidu maadele, läbi sai rännatud palju Euroopa pealinnu ja reisid viisid ka Washingtoni ja Tokiosse. Pärast 1995. aastat tähelepanu Eesti suhtes vähenes, sest Müncheni Max Plancki Instituudi kolleegid aitasid Sloveenial kirjutada veel moodsama seaduse. Selleks ajaks olin ma tegev ka tarbijaõiguse valdkonnas. 1990. aastatel olin ainuke Ida-Euroopa ülikoolide esindaja Euroopa Komisjoni autoriõiguse ja tarbijakaitse töögruppides. Diplomaatilise sisuga tööd olen teinud ka hiljem Justiitsministeeriumi rahvusvahelise õiguse osakonna juhatajana ja kahe justiitsministri nõunikuna. Nii et presidentide, peaministrite, ministrite ja Euroopa Liidu tippametnikega suhtlemise protokolli ma tunnen.</p> <p>Loomingulises mõttes olen valgustatud autor. Tean oma õigusi nende paarisaja teadus- ja õppeteose suhtes, mida olen loonud. Sahtlis on ka sadakond luuletust ja mõned oma laulud. Kirjutasin 1991. aastal Eesti Autorite Ühingu (EAÜ) asutamisdeklaratsiooni ja esimese põhikirja eelnõud ning olen EAÜ asutajaliige.</p> <p>Ja veel, ma arvan, et just autoriõigus on mulle andnud Valgetähe IV klassi teenetemärgi, kuigi osa sellest aust tuleb nähtavasti ka Euroopa Liiduga ühinemise protsessis osalemise eest.</p> <p> </p> <p><b>4. Kas oled elus pidanud tegema ka raskeid valikuid?</b></p> <p>Jah, nagu igaüks meist. Nii tööalaselt kui ka isiklikus elus. Paar näidet tööalastest rasketest valikutest. 1992. aastal valiti mind õigusteaduskonna korraliseks professoriks. Ma olin ülikoolis õppinud ja töötanud juba kokku 19 aastat (sh aspirantuuri kolm aastat, 1978–1981). Ühel hetkel tundsin, et ma ei suuda enam, vajan vaheldust, midagi mastaabilt suuremat ja uusi väljakutseid pakkuvamat. See oli ikka suur sisemine võitlus, kui 1995. aastal tegin otsuse Tartust kolida Tallinnasse. Mul oli Tallinnas valida kahe võimaluse vahel: president Lennart Meri õigusnõunik või Justiitsministeeriumi rahvusvahelise õiguse osakonna juhataja, kusjuures osakonna pidi veel sisuliselt looma. Valisin Justiitsministeeriumi ja ei kahetse. Olen tänulik oma heale sõbrale Paul Varulile, kes ministrina mulle sellise võimaluse andis, ja hiljem Märt Raskile, kelle juures samas ametis jätkasin kuni 2003. aastani. Olid muudatuste ajad, olin neljakümnendate eluaastate alguses ja ministeeriumis üks vanemaid osakonnajuhatajaid, kui mitte vanim. Sain olla esimesest päevast alates tegev Euroopa Liiduga ühinemise protsessis ja see algus oli tohutult huvitav aeg. Sain ise algatada ja teha seda, mida nimetati ministeeriumi ja Eesti riigi poliitikaks.</p> <p>Tallinnasse minek ei olnud lahkumine oma ülikoolist, sest ülikooliga olen olnud seotud kogu oma elu kuni tänase päevani. Tallinnas jätkasin akadeemilist elu ka eraülikooli Õigusinstituut professorina, olin teadusprorektor ja eraõiguse osakonna juhataja. Õigusinstituudi Tartu Ülikooliga ühinemise idee pakkusin välja juba 1995. aastal. Praktikas sai ühinemine teoks 2001–2002. Olin Õigusinstituudi ja Tartu Ülikooli ühinemiskomisjoni liige ja hiljem aasta ka Tartu Ülikooli Õigusinstituudi direktori kt.</p> <p>Hilisemad tööalased rasked valikud on olnud peamiselt seotud töötamise valdkonna ja koha valikutega, näiteks kuidas ühendada akadeemilist tööd, töötamist avalikus teenistuses või advokaadina (olen Eesti Advokatuuri liige 1995. aastast). Ja veel: kas minna pikemaks ajaks tööle Türgisse ja Brüsselisse? Tegin valiku ja läksin. Kuus kuud Ankaras Euroopa Liidu projektijuhina (nähtavasti läbikukkunud missioon, sest Türgist pole tänaseni saanud Euroopa Liidu liiget), üheksa aastat Brüsselis Euroopa Liidu Nõukogu osakonnajuhatajana. Pärast seda kolimine Luxembourgi Euroopa Komisjoni eesti tõlkeosakonna juhatajaks oli suhteliselt kerge otsus.</p> <p> </p> <p><b>5. Milline on Sinu esimene suur võit?</b></p> <p>Kuueaastaselt omavanuste Tartu meister tõukerattasõidus. Tammepärg Raekoja platsi purskkaevu äärelt ja intervjuu Eesti Raadiole. 1962. aastal oli raadios olemine ikka väga kõva sõna, kõik tuttavad kuulasid. Olen hiljem saavutanud jooksmises ja hüppamises suuremaid võite, aga kohe pärast võitu pärjatud ja intervjueeritud olen olnud vaid korra. Hilisemaid võite on olnud ja mitte vähe, nii spordis, tööalaseid kui ka isiklikke.</p> <p>Muide, siis ka üks fakt võitude kohta teadmiste omandamisel. Meil on perekonna kolmel põlvkonnal neli Tartu Ülikooli õigusteaduskonna diplomit: isal ja emal, minul ja poeg Erkil. Erki ehk ongi kogu suguvõsa esimene klassikaline jurist. Tütar Triin on filoloog.</p> <p> </p> <p><b>6. Kas oled ka kaotanud?</b></p> <p>Jah, korduvalt. Oli aeg, kus olin põhikandidaat Euroopa Kohtu kohtuniku kohale, kuid poliitilised tuuled muutusid. Edasi esitas valitsus mind ühe kandidaadina Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtuniku kandidaadiks, aga kaotasin Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee hääletusel suurelt Rait Marustele. Võimalike kõrgete riigiametite kaotusi on veel nii Eestis kui ka välismaal, näide hilisemast ajast: kaotasin võistluse direktori ametikohale Euroopa Komisjonis. Mitte alati pole ma alla jäänud ausas võitluses. Aga igast kaotusest olen midagi õppinud. Praegu võtan ma neid asju juba huumoriga, omal ajal aga mitte nii rahulikult.</p> <p>Kahjuks olen kaugel viibides kaotanud väärtuslikku aega oma tütre ja pojaga ja praegu oma kolme lapselapsega tegelemiseks. Lapselapsed on minu kavas üks prioriteete pärast Eestisse naasmist.</p> <p> </p> <p><b>6 1/2. Milline on Sinu lemmiktsitaat?</b></p> <p>Meie jutu kontekstis erialane tsitaat, mida kuulsin Jukka Liedeselt, Soome autoriõiguse suurmehelt, kes oli meie hea sõber ja õpetaja. Muide, ta juhatas mitut WIPO diplomaatilist konverentsi ja oli üks võimalikke kandidaate WIPO peadirektori kohale. Jukka ütles mulle: „Do copyright and enjoy the world“, mille ma tõlgiksin kui „Tegele autoriõigusega ja naudi maailma“. Ma võin oma kogemustega kinnitada, et see on tõsi.</p> <p> </p> <p><i>Küsimusi esitas Aleksei Kelli</i></p> 2020-08-27 18:31:58 Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss http://www.juridica.ee/article.php?uri=2020_5_li_pilaste_teadust_de_riiklik_konkurss Artikkel saadaval ainult pdf formaadis. 2020-08-27 18:32:19