Juridica

Hea lugeja!

Peep Pruks — 2019-10-01 22:51:22

Emakeelse ülikooli 100. aastapäeva auks peetaval Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlaste kokkutulekul „100 aastat hiljem“ jõuab lugeja ette nii Juridica erinumber kui ka Juridica International. Aastakümneid ilmunud teadusajakirjad kinnitavad, et Tartu Ülikool on rahvusvaheline rahvusülikool. Eestikeelse õigusteadusliku terminivara arendamine on rahvusülikooli õigusteaduskonna jaoks oluline, nii nagu on Eesti riikluse hoidmiseks ja edendamiseks vajalik omakeelne õigusharidus- ja teadus. See ei tähenda, et universitas’estuleks kõrvale heita võõrkeeled, milleta osalemine rahvusvahelises õigusteaduslikus diskussioonis mõeldamatu on. Ka kaasneb tehnoloogia pöördumatu ja järjest tuure koguva arenguga vältimatu vajadus õppekavade järele, kus esikohal on interdistsiplinaarne ja piiriülene vaatenurk. Sestap heitkem kõrvale vastandumine – tulevikku tuleb minna käsikäes maakeele ja tänapäeva lingua franca oskusega.

Mõtteliselt võib erinumbri jaotada kaheks, mille esimeses pooles keskendutakse õigusteaduse ja ‑hariduse sõlmküsimustele õigusteaduskonnas anno 2019. Seejuures saab lugeja ülevaate mais-juuni korraldatud vilistlasküsitluse tulemustest. Õppejõudude artiklitele järgneb Tartu Ülikooli nõukogu liikme vandeadvokaat Ants Nõmperi analüüs õigushariduse võimalikest teelahkmetest. Ühtlasi juhatatakse sellega sisse see osa ajakirja artiklitest, kus vilistlased toovad Juridica veergudele teadmised ja hinnangud väljastpoolt ülikooli. Ja mitte ainult. Loodetavasti julgustavad tunnustatud õiguspraktikud häid kolleege tulevikus Juridica lehekülgedel mõtteid jagama just märksõna all „praktikult praktikule“. Kas valitakse selleks klassikaline teadusartikkel, õiguslikult olulise probleemi avamine lähtuvalt oma praksisest, esseistlikus stiilis kirjatükk või vestlusring, jääb autorite otsustada. Juridica kaante vahele jõudev sisu, mis ärgitab mõttevahetust nii juristkonnas kui loob ka sildu erialade vahel, on ikka selleks, et anda isiklik panus õigushariduse ja -teaduse edendamisse.

Vilistlaste kokkutulek sellises vormis korraldada on õigusteaduskonnale … esmakordne kogemus … nagu ka esimese aastasaja tähistamine, mil õigusharidust on alma mater’is jagatud eesti keeles. Õnnestunud kokkutulemise valem on lihtne: ikka on soovitud esmalt aruteludes vaimu teritada elik kustutada nälga uue ja huvitava järele. Et siis juba õhtul, heas seltskonnas ja huumoriga, janu kustutada. Nutivaba ja silmast silma suhtlus vilistlasõhtul, ühise tegutsemise vaim ja õlatunne on kindlasti väärtused, millesse tasub panustada.

Enesestmõistetavalt ei ole sedakorda ära unustatud vaba akadeemilise maailma kõige tähtsamaid – tudengeid. Neile kuulub teine päev. Nii toob karjäärimess kokku juuratudengid nii Tartust kui ka Tallinnast ning õigusvaldkonna töö- ja praktikakohtade pakkujad üle Eesti. Messi sisukast programmist vaatavad vastu kümned huvitavad lavaettekanded ja põnevad töötoad. Tudengid ise tutvustavad harjutuskohtuvõistlusi, doktorandid pakuvad stendiettekandeid, kõneldakse Vikipeedia konkursist ning toimuvad raamatuesitlused, millest ülevaated on jõudnud ka käesolevasse numbrisse.

Muide, tänavuses vilistlasküsitluses uuriti edasisi koostöövõimalusi ja vilistlaste valmisolekut tudengite toetamiseks konkreetsetes tegutsemisvaldkondades. Vastanute seas pälvis suurima poolehoiu ettepanek juuratudengite harjutuskohtuvõistluste toetamiseks. Suurepärane võimalus kõikidele, kes soovivad tudengeid erialases enesetäiendamises ja püüdlustes aidata, ongi teha annetus juba täna. Tulevik on ju tudengites, kes suudavad muuta maailma.

Head emakeelse rahvusülikooli 100. aastapäeva meile kõigile!

Tartu Ülikooli õigusteaduskond ‒ ees ootavad ülesanded

Gaabriel Tavits — 2019-10-01 22:52:00

Rahvusülikooli 100. juubeli puhul on igati õigustatud heita pilk sellele, mis on õigusharidus, milleks on seda vaja ja kuhu suunda võiks või peaks õigusharidus arenema. Samuti tuleb tähelepanu pöörata eestikeelse õigushariduse vajalikkusele ja võimalikule arengule. Eestikeelset õigusharidust ei paku peale Eesti ülikoolide mitte keegi maailmas ning seega on eelkõige Tartu Ülikooli kui rahvusülikooli õigusteaduskonnal täita oluline ülesanne eestikeelse õigushariduse ja õigusteaduse arendamisel, edendamisel ja tugevdamisel. Käesolevas artiklis käsitletakse ülevaatlikult, millega peab Tartu Ülikooli õigusteaduskond arvestama, kui ta tahab olla akadeemilist õigusharidust andvate õppeasustuste esirinnas mitte ainult Balti regioonis, vaid põhjamaades tervikuna. Samuti vaadeldakse seda, missuguseid väljakutseid esitab eestikeelne õigusharidus Tartu Ülikoolile. Lisaks vastatakse küsimusele, kas eestikeelsel akadeemilisel õigusharidusel on üldse tulevikku või muutub ka õigusharidus rahvusvaheliseks ning ingliskeelsete õiguskavade rakendamine saab olema iseenesest mõistetav.

Eesti õigusteadus 2019. aasta vaates

Marju Luts-Sootak — 2019-10-01 22:55:07

Juba mõnda aega on meil olnud põhjust tähistada saja aasta möödumist Eesti jaoks olulistest sündmustest. Selle aasta detsembris täitub sada aastat Tartu ülikooli avamisest Eesti rahvusülikoolina. Seda tähtpäeva tähistab ka Eesti ainus ajaloolise traditsiooniga akadeemiline õigusteaduslik õppe- ja uurimiskeskus − Tartu Ülikooli õigusteaduskond. Käesoleva artikli pealkiri on inspireeritud Leo Leesmendi katsest võtta kokku Eesti õigusajaloo uurimise seis „1940. aasta vaates“ (L. Leesment. Eesti õigusloo kirjandus 1940. aasta vaates. – Õigus 1940/2). Siinne vaade on mõneti laiem, piirdumata vaid ühe õigusteadusliku distsipliiniga. Samas jääb see palju pinnapealsemaks ega süvene üksikute autorite või teoste konkreetsesse panusesse Eesti õigusteaduse tänase või eilse näo kujundamisel. Tegemist on pigem lihtsa vaatluse kui uurimusega ja eelkõige tuleb juttu Eesti õigusteaduse vormilisest küljest.

21. sajandi õigusharidus rahvusülikoolis

Age Värv — 2019-10-01 22:55:35

Emakeelse õigushariduse saja aasta täitumist tähistades on paslik heita pilk õigushariduse hetkeolukorrale rahvusülikoolis ning võimalikele arengutele lähemas tulevikus. Seda tehes on autor lähtunud õigusteaduskonna õppetegevust suunavast õiguslikust raamistikust, aga ka üliõpilaste, õppejõudude ja vilistlaste tagasisidest, samuti enda kogemustest ja tähelepanekutest õppejõuna ning õigusteaduskonna õppedirektori ja programmijuhina. Õigusteaduskonna vilistlaste tagasiside kajastamisel on artiklis aluseks võetud Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) poolt 2016. aastal koostatud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna vilistlaste uuringu ning käesoleval suvel samuti RAKE abiga läbi viidud õigusteaduskonna vilistlaste küsitluse tulemused.

Õigushariduse teelahkmed. Aulakõne

Ants Nõmper — 2019-10-01 22:56:01

Eestikeelse ülikooli avamise pidukõnes 1. detsembril 1919 keskendus ülikooli kuraator Peeter Põld eesmärgile. Eesmärgiks oli üles ehitada Eesti ülikool. Ühelt poolt on selline eesmärk ilmselt täidetud. Tartu Ülikool on Eesti rahvusülikool, see toimib ja ilmselt oleksid meie eelkäijad uhked sellise ülikooli üle. Samuti võib tõmmata võrdusmärgi Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja Eesti õigusteaduse vahele. Meil on põhjust täna uhkust tunda. Teisalt vaadates on tegemist eesmärgiga, mida ei saa ega tohigi lõpuni saavutada. Ka õigusteaduskond ei tohi meie mõtetes valmis saada, vaid meie kohus on püüda seda edasi arendada, et tulevastel põlvedel oleks ka saja aasta pärast põhjust uhke olla. Autor toob esile mõningad valikud, mis seisavad õigusteaduskonna ees juba tänasel päeval, ning visandab võimalikke tulevikustsenaariumeid.

Õigusalaste kirjatööde selgusest ja kergusest

Ülle Madise — 2019-10-01 22:56:40

Osa inimesi miskipärast oletab, et asjatundlikult mõjub vaid segane, võõrsõnarohke ja targutav tekst. Sõnumi keeleliselt selge edastamise ning ilusa nüansi- ja sõnarikka eesti keele, mh käänete ja pöörete säilimise eest tuleb võidelda muuhulgas ühiskonna sidususe säilitamise huvides – ka meil, juristidel. Sageli jäävad inimesed piltlikult öeldes hammasrataste vahele (ja koguvad vimma) pelgalt seetõttu, et ei saa aru, mida riik neile ütleb või neilt nõuab.

Asjatut keerutamist ja lohakat keelt saab vältida. Vahel pannakse normid meelega nii kirja, et isegi oma tsunfti inimene aru ei saa. Ometi oleme suisa põhiseaduslikult kohustatud hoidma ka ametlikes kirjatöödes rikast ja nõtket eesti keelt. Suutlikkus mistahes juristitööd tehes väljenduda adressaadile arusaadavalt ilusas selges eesti keeles peaks saama aluse ülikoolis.

Autor leiab, et õppejõud peaksid selge väljendamise suhtes olema nõudlikumad. Samas teeb ta ettepaneku täiendada üliõpilastöö kirjutamise ja vormistamise juhendit võimalusega hüpoteesi asemel püstitada uurimisküsimus ja sellele vastamiseks vajalikud alaküsimused. Eraldi peatutakse artiklis õigusaktide selgusel. Õigusselgusetus ei anna Riigikohtu senisele praktikale tuginedes alust normi põhiseaduspärasuse edukaks vaidlustamiseks. Samas pole sageli vajagi algatada põhiseaduslikkuse järelevalvet, piisab õiguskantsleri või ka otse Riigikogu teavitamisest.

Juriidilise isiku süü välistamine karistusseadustiku § 37¹ alusel

Norman Aas, Kelli Eilart — 2019-10-01 22:57:06

Käesolevas artiklis analüüsitakse ühte olulist aspekti juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse regulatsioonis, täpsemalt karistusseadustiku (KarS) § 37¹ („Juriidilise isiku süü puudumine“) rakendusala. Vaatamata sellele, et säte jõustus juba 1. jaanuaril 2015, ei ole Eesti kohtud rohkem kui nelja aasta jooksul seda normi kordagi kohaldanud. See tõstatab paratamatult küsimuse, kas antud sättel puudub rakendusala, on see liiga väike (mistõttu taolise kaasused ongi väga erandlikud) või on sätte tõlgendamisel mindud liiga kitsale rajale.

KarS § 14 sätestab, et juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. KarS § 371 ütleb omakorda, et juriidilisel isikul puudub süü, kui tema pädeva esindaja toimepandud tegu oli juriidilise isiku jaoks vältimatu.

Seda normi lugedes tekib mitu küsimust. Mis on üldse KarS § 37¹ eesmärk? Kes on juriidilise isiku pädev esindaja? Mida tähendab, et tegu oli juriidilise isiku jaoks vältimatu? Artiklis otsivad autorid nendele küsimustele vastuseid.

Milleks meile prokurörid?

Lavly Perling — 2019-10-01 22:57:33

Erinevatel aegadel ja eri paikades on prokuröride rollid väga varieeruvad. Prokuratuurid võivad olla kohtusüsteemi osad, põhiseaduslikud institutsioonid või täitevvõimu osad, nagu see ka Eestis on. Kuivõrd käesoleva artikli eesmärk on anda ülevaade meie prokuröride töödest ja tegemistest, keskendub artikkel siseriiklikule süsteemile, jättes üldise võrdleva analüüsi kõrvale. Artikkel koosneb kolmest osast – esmalt kirjeldatakse Eesti prokuratuuri kohta õigussüsteemis, teiseks räägitakse tänase prokuratuuri eesmärkidest ja väärtustest ning kolmandaks saab lugeda, miks prokuröri amet on valimist väärt.

Ex archivo. Vaimu ja võimu kokkupuude Tartu ülikooli õigusteaduskonnas 1936. aasta kevadel. Professor Artur-Tõeleid Kliimanni peale esitatud kaebuse menetlemine

Hannes Vallikivi — 2019-10-01 22:58:43

Üliõpilaste poolt õppejõudude peale kaebamine või ülemate poolt ülikoolide ja õppejõudude ähvardamine on tõenäoliselt sama vanad nähtused kui ülikoolid ise. On ju ülikool vaba vaimu kants (teinekord ka revolutsiooni pesa) ja akadeemilise kogukonna väljendatud mõtted ei tarvitse olla võimudele alati vastuvõetavad. Modernne riik siiski üldiselt tunnustab akadeemilist vabadust.

23.–25. veebruaril 1936 toimus Eestis rahvahääletus Rahvuskogu kokkukutsumise ja uue põhiseaduse väljatöötamise toetuseks. Pea kaks aastat autoritaarselt valitsenud Konstantin Päts soovis hakata riiki tagasi juhtima vähemalt väliselt põhiseaduslikule alusele. Tartu ülikooli õigusteaduskonnas õpetas sel ajal avalikku õigust noor professor Artur-Tõeleid Kliimann (1899–1941). 17. veebruaril 1936 valis teaduskonna nõukogu ühehäälselt Kliimanni uuesti korraliseks professoriks. Sellegipoolest riigivanema poolt ametisse kinnitamine venis. Kliimann kinnitati administratiivõiguse ja -protsessi õppetooli korraliseks professoriks alles sama aasta 27. novembril. Üheks viivituse põhjuseks võib olla Kliimanni kartmatus akadeemiliselt tegeleda riigiõiguse aktuaalprobleemidega, mh vaagida õppetöös Pätsi valitsuse seaduslikkust. Rahvusarhiivis riigikantselei arhiivifondis (f 31) leidub toimik kirjavahetusega, milles oli teemaks Kliimanni kahtlane tegevus. Artiklis on ära trükitud enamik õhukeses toimikus leiduvaid dokumente.

Vestlusring „Riigihankeõigus eile, täna ja homme. Müüdid ja tegelikkus“

2019-10-01 22:59:11

Septembris 2019 annab kirjastus Juura välja riigihangete seaduse kommenteeritud väljaande, mille koostamisel on osalenud laia taustaga autorkond. Priit Pruksi küsimustele vastates selgitavad kommentaaride koostajad ja juhtivautorid Mari Ann Simovart ja Mart Parind, mis teeb riigihangete seaduse kommenteeritud väljaande eriliseks, kellele võiks nendest kommentaaridest kasu olla ja kuidas; mis on riigihangete tüüpvead ja kuidas neid ära hoida; millised on riigihankeõiguse kohta levivad müüdid; mis on suurimad muutused praeguse riigihangete seaduse ja aastatel 2007‒2017 kehtinud seaduse vahel; mis osutus Euroopa Liidu riigihankedirektiivide ülevõtmisel kõige keerulisemaks ja milliseid on riigihankeõiguse võimalikud arengusuunad.

100 aastat hiljem

2019-10-01 23:00:35