Juridica

Austatud lugeja!

Katrin Prükk — 2024-05-23 16:13:48

Seekordne Juridica number toob teieni artikleid eri teemadel, sealhulgas kaks artiklit andmekaitsest. Neist ühe teema on üldisemat laadi, teise oma võrdlemisi spetsiifiline.

Näib, et andmekaitsest on saanud tänapäeva hirm ja arm. Vaat et polegi enam teemat, mida ei püütaks taandada andmekaitsele. Möödunud suvel räägiti ühes sünnipäevaseltskonnas sellest, kuidas rendiauto väidetava kahjustamise vaidlus lahendati filigraanselt andmekaitsele tuginedes. Minu laualt on läbi käinud kaasus, kus laps filmis teist, mispeale viimase vanem esitas kuriteokaebuse. Eelmisel nädalal saime meediast lugeda, kuidas tütarlaps pöördus AKI poole, kuna noormees, kellele ta rääkis oma tervisemurest, ei jätnud kuuldut enda teada. Tänane uudis on, kuidas AKI nõuab endiselt tippsportlaselt välja kulutšekke. Tuttav naisterahvas rääkis, et ka kodulooma andmed on isikuandmed. Minu plaan kaasata Juridica kirjutajate ringi senisest enam doktorante jooksis liiva, kuna andmekaitsele viidates ei nõustunud teaduskond mulle õppurite nimekirja andma. Taolisi näiteid võib tooma jäädagi.

Kuidas me kõikehõlmava andmekaitseni jõudsime? Tehnoloogia kaudu. Vahel harva jätame veel jälgi liivale, kuid internet, kaamerad ja andmebaasid on meie jälgi täis. Meie suhtlus on sageli virtuaalne, rahatarbimine samuti, arst tipib arvutisse meie tervisemured, meie lapsed, koduloomad, kinnisvara ja sõiduvahendid on registreeritud. Nii jääb inimese kõikehõlmav profileerimine vaid soovi, oskuste ja seaduste taha. Kas see häirib mind? Jah. Aga miks? Olen ju pärit maalt. Kõik külaelanikud teadsid kõigist vaat et kõike. Aga need „kõik“ olid umbes paarsada inimest ja mis veel olulisem: nad käisid omavahel rohkem või vähem läbi – nad tundsid üksteist. Tundmine tähendab dünaamikat: täna head tehes võisin ma eilset halba mahendada kuni lõpuks võidi halb kui mitte unustada, siis andestada. Meie nüüdne auditoorium on pisut üle seitsme miljardi. Bitid ja baidid suudavad kõike talletada, käsu peale ka unustada, aga tunda ja andestada nad ei suuda. Ka ei suuda nad sulle silma vaadata. Nii on tehnika vahendusel kergem olla kergemeelne.

Seadus on üks üpris mannetu lukk. Esiteks on ta nähtamatu: tavaline inimene enamasti õigusnormi ei tea ja vaieldav on, kas peakski teadma. Selle asemel peaks ta teadma, kas miski on õige või vale. Ühelt poolt omandatakse see tunnetuse kaudu: seesinane hea ja kurja puu, mis istub meie sees. Suur õpetaja on muidugi elu ise: ma näen, mida teised hindavad ja kuidas teevad. Probleem tekib siis, kui puu on viltu kasvanud või ühiskond ja seadus käivad eri jalga. Bürokraatianorm on täiesti eraldi ooperist. See on kujundujumise kava, millel pole hea ja kurja puuga mingit pistmist ning ühiskond õpib selle järgi toimima kas väga pika aja jooksul või autoritaarse juhtimise all.

Olen kaugel sellest, et andmekaitse on olemuselt kujundujumine – infoühiskonnas on ta lukk, mis peab pidama. Samas on mul meeles AKI tollase peadirektori Viljar Peebu esinemine Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi ettekandekoosolekul, kus ta asetas lauale paksu kausta regulatsiooniga ja ütles, et see pole kaugeltki kõik. Usun, et lootus kustus mitte ainult minu silmis. Ja nii saabki meid andmekaitsele viidates labaselt hirmutada. Et ükskõik mida ma teen, kusagilt tuleb ikka andmekaitse Suur Must Hunt.

Tegelikult on küsimus selles, milliseid andmeid koguda, kuidas neid talletada ja mille ette mis lukk panna. Sest hea lukk on kallis, andmekaitselukk lausa väga kallis. Ainult aaret on põhjust kalli luku taga hoida. Ja kõik andmed ei ole aarded.

Mul oli hiljuti sünnipäev. Tervituse saatsid pangad, poed, apteegid, kutseühendus, ülikool. Tegelikult oli see kõigest nende arvutiprogramm. Tänan neid, kellel ma päriselt meeles olin. Programmist ma ei hooli.

Millist paindlikkust toob töösuhtesse iseseisva otsustuspädevusega töötaja?

Merle Erikson — 2024-05-23 16:14:08

Euroopa Liidu nõukogu poolt 1993. aastal vastu võetud tööaja direktiivi 93/104/EÜ artikli 17 lõike 1 punkti a järgi võis direktiivis ette nähtud, töötajaid kaitsvaid töö- ja puhkeaja sätteid mitte kohaldada iseseisva otsustusõigusega isikute (ingl persons with autonomous decision-taking powers) suhtes. See reegel sisaldub samas sõnastuses ka praegu kehtivas töö- ja puhkeaega reguleerivas Euroopa Liidu direktiivis 2003/88/EÜ (tööaja direktiiv).

Tööaja direktiivi artikli 17 lõike 1 punkt a sätestab, et „töötajate ohutuse ja tervise kaitse üldpõhimõtteid arvestades võivad liikmesriigid teha erandeid […], kui tööaja pikkust kõnealuse tegevuse konkreetsete omaduste tõttu ei mõõdeta ja/või ei määrata eelnevalt kindlaks või kui selle määravad töötajad ise, eriti kui kõne all on […] tegevjuhid või muud iseseisva otsustamisõigusega isikud“. Seega annab tööaja direktiiv tööandjale võimaluse iseseisva otsustusõigusega isikute suhtes töö- ja puhkeaja reegleid tervikuna mitte rakendada, mis võimaldab töö tegemist paindlikumalt korraldada. Eestis on iseseisva otsustuspädevusega töötaja erand sätestatud töölepingu seaduses ja spordiseaduses.

Artikli eesmärk on leida vastus küsimusele, millist paindlikkust annab töösuhtele iseseisva otsustuspädevusega töötaja regulatsioon. Eesmärgi saavutamiseks uurib autor, milline töötaja on iseseisva otsustuspädevusega, milline on tema töö- ja puhkeaja korraldus ning kuidas suhestuvad töölepingu seaduse reeglid tööaja direktiivi ja spordiseadusega.

Erakopeerimise tasu ja selle jaotamise proovikivid

Aleksei Kelli, Age Värv, Kärt Nemvalts — 2024-05-23 16:14:39

Autoriõiguse seaduse § 26 lõige 1 lubab isiklikeks vajadusteks reprodutseerida audiovisuaalset teost või teose helisalvestist, õiguste omajal (autor, esitajad, fonogrammitootja ja filmi esmasalvestuse tootja) aga on õigus saada sellise kasutamise eest õiglast tasu. Tegemist on hüvitisega, mida nimetatakse erakopeerimise tasuks (levinud on ka nimetus „tühja kasseti tasu“) ning mille eesmärk on kompenseerida õiguste omajatele kahju, mis neile sellisest teoste reprodutseerimisest tekib (eeskätt on selliseks kahjuks õiguste omajal saamata jäänud tulu).

Tänane erakopeerimise tasu regulatsiooni üldine raamistik tuleneb Euroopa Liidu õigusest, täpsemalt infoühiskonna direktiivist. Direktiivi artikli 5 lõike 2 punkti b kohaselt võivad liikmesriigid näha reprodutseerimisõiguse puhul ette erandeid, kui kõne all on „mis tahes kandjal reproduktsioonid, mille füüsiline isik on teinud isiklikuks tarbeks ning mille kasutuseesmärk ei ole otseselt ega kaudselt kaubanduslik, tingimusel, et õiguste valdajad saavad õiglase hüvitise“. Euroopa Kohus on rõhutanud liikmesriikide arvestatavat kaalutusõigust õiglase hüvitise süsteemi elementide sisustamisel, sealhulgas nii hüvitise maksmiseks kohustatud ja õigustatud isikute ringi kindlaksmääramisel kui ka hüvitise vormi ja suuruse ning kogumise ja väljamaksmise korralduse otsustamisel. Selle kaalutlusõiguse aktiivse kasutamise tõttu on Euroopa Liidu liikmesriikides kasutusel olevate erakopeerimise tasu süsteemide vahel märkimisväärsed erinevused.

Artiklis analüüsitakse, milline on erakopeerimise tasu jaotamise süsteem eri riikides ja võrreldakse seda Eesti süsteemiga, eesmärgiga anda inspiratsiooni parima lahenduse leidmiseks selles nii dünaamilises valdkonnas.

Isiku äratundmiseks esitamine kriminaalmenetluses

Meris Sillaots — 2024-05-23 16:14:50

Kuna seaduse regulatsioon äratundmiseks esitamise osas on napisõnaline, siis on artiklis vaatluse all asjakohased nõuded, mida tuleb järgida isiku äratundmiseks esitamise viisi osas ja isiku äratundmiseks esitamise ettevalmistamisel ning isiku äratundmiseks esitamise läbiviimisel. Need nõuded on olulised seetõttu, et nende järgimata jätmine võib muuta äratundmiseks esitamise tulemuse väheusaldusväärseks või ebausaldusväärseks.

Üldjuhul on äratundmiseks esitamise kordamine mittevajalik, sest reeglina võetakse tõendina arvesse ainult esimene äratundmiseks esitamise tulemus. Prokuröri poolt kohtulikul uurimisel tunnistajale esitatud küsimus, kas ta tunneb süüdistatavas ära teo toimepanija, või küsimus, kas kuriteo toimepannud isik viibib istungisaalis, on asjakohatud. Tegemist on kordus- ja üksikäratundmiseks esitamisega.

Õiguspraktikat võiks kujundada selles suunas, et kohus võiks tugineda äratundmiseks esitamise protokollis kajastatud äratundmise faktile ka juhul, kui tunnistaja kohtus ristküsitlusel antud ütlused äratundmise tunnuste osas on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega. Nii võiks usaldusväärseks lugeda ka ütlused, mis olid antud kohtueelses menetluses seoses äratundmiseks esitamisega. Äratundmiseks esitamise protokolli kui tõendi kindlustamiseks võiks kohtueelses menetluses anda kaitsjale võimalus tutvuda äratundmiseks esitamise protokolliga ja seejärel küsitleda tunnistajat või kannatanut äratundmiseks esitamise asjaolude osas. Kaitsja küsimused ja äratundja vastused võiks kanda äratundmiseks esitamise protokolli.

Šokivangistus ja karistusest tingimisi vabastamine

Jaan Sootak — 2024-05-23 16:15:02

Karistusseadustiku § 73 lõige 1 nägi esialgses redaktsioonis ette, et kohus võib vangistuse või rahalise karistuse jätta täielikult või osaliselt tingimisi kohaldamata. Kui jäeti karistus osaliselt kohaldamata, määras kohus sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, milline osa sellest kantakse ära või tasutakse kohe ja millist osa ei pöörata täitmisele. Karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid üks karistuse individualiseerimise viisidest. Šokivangistus peab aitama kaasa katseaja edukale läbimisele. Nii ei ole šokivangistus olnud mõeldud karistuse repressiivsust suurendava võttena, vaid ühe osana karistusest tingimisi vabastamise mehhanismis. Selle mehhanismi mõte oli vältida vabadusekaotusliku karistuse kahjulikku mõju ja šokivangistus pidi kaasa aitama selle mõju leevendamisele.

Seadusandja ja kohtupraktika headest kavatsustest kantud konstruktsiooni nullisid ära 14. juuni 2017. a ja 20. veebruari 2019. a seadused. Nimetatud seadusemuudatustega kehtestati kohtu kohustus teatud juhul kohaldada šokivangistust. Autor kritiseerib kohtu kaalutlusruumi olulist vähendamist ja leiab, et seadusandja on lennutanud üle parda kõik šokivangistuse kohaldamise või mittekohaldamise kaalutlused.

Avalik huvi, avalikkuse huvi ja isikuandmete kaitse

Geili Keppi — 2024-05-23 16:15:13

Õigus isikuandmete kaitsele on füüsilise isiku põhiõigus, mis mh on sätestatud 2018. aasta maikuust Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruses ja mida Eestis täpsustab 15. jaanuaril 2019 jõustunud isikuandmete kaitse seadus. Mõlemas õigusaktis kasutatakse erinevates kontekstides muuhulgas „avaliku huvi“ terminit. Lisaks on üldmääruses välja toodud erinevaid olukordi, mis võivad olla seotud avalikkuse huviga.

Ilmselt ei ole üllatuslik see, et „avalik huvi“ ja „avalikkuse huvi“ ei ole sünonüümid. Küll aga võib „avalik huvi“ juba ainuüksi ühe seaduse piires tähendada sisuliselt täiesti erinevaid olukordi ning seetõttu panna seaduse tõlgendajad ja rakendajad keerulisse olukorda. Tasakaal tuleb leida fundamentaalsete õiguste vahel olukorras, kus seadusandja ei ole tihti piisavalt selgelt väljendanud oma tahet ja eesmärki. Isikuandmete kaitse on aga igaühe põhiõigus – õigus eraelu puutumatusele ning igasugune isikuandmete töötlus riivab seda õigust vähemal või suuremal määral. Selline riive peab olema ette nähtud seaduse tasemel ning olema selge, täpne ning eeldatav isikute jaoks, kelle suhtes seaduseid rakendatakse.

Analüüsides, mis on isikuandmete kaitse üldmääruse järgi avalikes huvides olev ülesanne või avalik huvi, ei saa lähtealuseks võtta Eesti õiguse, kohtupraktika ega õigusteaduse käsitlusi. Eesti käsitlused võivad aga olla inspiratsiooniallikaks, sest üldjuhul püüab Euroopa Kohus oma seisukohtades siiski tugineda liikmesriikide ühistele arusaamadele ja konstitutsiooniõiguslikele põhimõtetele. Lõppastmes jääb mõiste määratlemise ja piiride tõmbamise õigus siiski Euroopa Kohtule.

Isikuandmete edastamine kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele. Isikuandmete kaitse üldmääruse ning isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni näide

Kirsika Berit Reino — 2024-05-23 16:15:58

Globaliseeritud maailmas on andmete vaba liikumine paratamatu ning vajalik. Sellisteks andmeteks on muuhulgas isikuandmed, mille edastamisele kehtivatele nõuetele on järjest rohkem tähelepanu pööratud. Mitu rahvusvahelist või piirkondlikku organisatsiooni on välja töötanud isikuandmete edastamise alused, mille kohaselt on lubatud isikuandmete edastamine väljapoole oma organisatsiooni. Artiklis antakse ülevaade kahe sellekohase õigusakti, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu isikuandmete kaitse üldmääruse ning Euroopa Nõukogu isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni alusel tehtavate isikuandmete edastamise võimalustest.

Sisetehing ja kontrollikriteerium riigihankeõiguses: Riigikohtu otsus haldusasjas 3-20-1313

Carri Ginter, Mari Ann Simovart — 2024-05-23 16:16:33

Riigikohus lahendas hiljutises haldusasjas 3-20-1313 vaidlust selle üle, kas ja millistel tingimustel saab kohalik omavalitsus määrata kaugkütteteenuse osutajaks iseenda äriühingu olukorras, kus selle teenuse osutamiseks on turul olemas reaalne konkurents. Sellisena oli tegu klassikalise küsimusega haldusorgani valiku kohta teha ise või osta sisse – teema, mis on nii hankepraktikas kui ka õiguskirjanduses aktuaalne.

Täpsemalt puudutas kommenteeritav kohtuotsus kohaliku omavalitsuse nn sisetehingut. Sisetehingu erandit (tuntud ka kui in-house-erand või majasisese üksuse erand) on Euroopa Kohus selgitanud asjas Stadt Halle. Tegemist on olukorraga, kus hankija saab teenuste ostmise asemel neid ise osutada oma haldus-, tehnilisi jms ressursse kasutades ega pea kasutama selleks kolmandaid isikuid, kes jäävad väljapoole tema mõjusfääri. Sisetehingu puhul ostetakse teenus küll juriidiliselt eraldiseisvalt isikult, kuid hankija kontrollib seda isikut nagu omaenda osakonda ning see üksus tegeleb peamiselt teenuste osutamisega hankijale.

Artiklis selgitatakse, millises osas on kommenteeritav kohtuasi 3-20-1313 märgiline „teha ise või sisse osta“ kaasuste lahendamise ning sisetehingu standardi kohaldamise jaoks Eesti õigusruumis. Vaadatakse ka, millise signaali annab otsus osaühingutega sisetehingute tegemise kohta ja kuidas see mõjutab juristide tööriistakasti.

38. Eesti õigusteadlaste päevad – Õigusriik ja julgeolek

2024-05-23 16:21:56

Artikkel saadaval ainult pdf formaadis.

Maksejõuetusõigus. Käsiraamat

2024-06-05 19:43:09

Artikkel saadaval ainult pdf formaadis.