et Juridica ajakiri 2020/10 http://www.juridica.ee/ Juridica Austatud lugeja! http://www.juridica.ee/article.php?uri=2020_10_austatud_lugeja_ <p>2020. aasta viimase Juridica numbri autoriteks on inimesed, kellele Tartu Ülikooli õigusteaduskond andis lõppenud aastal magistrikraadi õigusteaduses. Ühe erandiga – lektor Alexander Loti artikkel räägib sellest, kuidas kraadi on võimalik ära võtta. </p> <p>Aastal 2020 andis õigusteaduskond magistrikraadi kõigile veel tasuta, uuest aastast toimub magistriõpe valdavalt raha eest. Tõsi, kui kohtusse pöördunud tudengeid saadab edu, võivad asjad minna teisiti.</p> <p>Tasulisele õppele üleminekust šokeerivamgi veel oli minu jaoks info, et päevase õppe 40 kohta ei ole juba mitu aastat täis tulnud – enamik soovib õppida nn sessioonõppe vormis. Sest enamik omandab magistrikraadi töö kõrvalt. Kunagi nimetati seda kaugõppeks.</p> <p>Kas juura on tõepoolest distsipliin, mida saab omandada töö kõrvalt? Pean vastama&nbsp;– ei tea, ei ole proovinud. Tõsi, ka mina läksin viimase kursuse viimasel veerandil tööle, ehkki osalise tööajaga. Tulemus oli käega katsutav – lõpetasin aasta hiljem. Tööle minekust oli väga palju kasu, kuna see õpetas panema asju konteksti. Nüüd, kus mul on endal praktikante olnud, olen kuulnud ka väljaütlemist, et selle paari kuuga õppis tudeng rohkem, kui seniste aastatega ülikoolis. Kui see oleks nii, võiksime minna keskaegse õpipoiss-sell-meister koolitussüsteemi juurde tagasi. Ise arvan, et nii lihtne see siiski pole.</p> <p>Mis on muutunud selle ajaga, kui ma ise 1990. aastate keskel ülikoolis käisin? Eestikeelset õiguskirjandust on rohkem ja võõrkeelne kättesaadavam. Nii võib tekkida küsimus, et mis ma seal loengutes ikka käin (või õppejõu seisukohalt: mis ma seda loengut ikka annan). Nõus, auditoorse ja iseseisva töö osakaal on valikute küsimus. Valikute küsimus on ka õppetöö maht. On riike, kus õigushariduse omandamine on mitte ainult nn täiskohaga töö, vaid toimub ka uneaja arvelt. Juristi karjäär algab neis riikides alles pärast ülikooli lõpetamist ja tööjõuturg väärtustab kõrgelt ülikoolieksamite alusel paika pandud pingeridu. Aga on ka teistsuguse traditsiooniga riike, kus suur osa on iseseisval õppel, mis võimaldab erialasele tööle minna juba ülikooli ajal. Neile, kellel kooli ajal karjääri alustada ei õnnestu, vaadatakse tööturul sageli viltu.</p> <p>Meil on viimasel ajal pakutud tasuta mõlemat teed. Miks tudengid eelistavad viimast, sessioonõpet? Nad ei saa ilma eelneva töökogemuseta tööd, seda vaatamata headele hinnetele? Ma ei usu seda. Olen aru saanud, et praegune tööturg januneb noorte juristide järele. Tudengid ei tule ots-otsaga kokku? Võimalik. Toetuste süsteem meil veel väga arenenud pole. Või kolmas: tudengi arvates ei paku päevane õpe lisaväärtust või ei ole see piisavalt suur?</p> <p>Millisel viisil õppida ei olegi nii tähtis. Tähtis on see, kui põhjalikud on omandatud teadmised ja oskused. Riigikohtu esimees Villu Kõve ütles 4. detsembril 2020 peetud EAÕS ettekandekoosolekul: „Midagi rõõmustavat pole.“ Niisiis, töö kõrvalt magistrikraadi omandamine ei ole meil seni andnud head tulemust.</p> <p>Ma ei arva, et sessioonõpe oleks iseenesest saatanast. Samas nõuab see auditoorse õppe väga hoolikat läbimõtlemist, sest sellega tuleb luua karkass, millele tudeng iseseisvalt ehitama hakkab. Ja muidugi on äärmiselt tähtis ehitusjärelevalve, mis ei saa piirduda vaid konstruktsioonialaste teadmiste kontrolliga – vastasel juhul on auditoorse õppe vähendamise tegelikuks tulemuseks õppemahu üldine vähenemine. Kardan, et just see ongi Riigikohtu esimehe õigustatud kriitika põhjuseks. Parafraseerides nõukogudeaegset reklaamlauset, siis kolme kuuga juristiks ei saa. Midagi ei ole teha.</p> 2021-01-23 17:06:45 Katrin Prükk Lepingupoolte kohustuste vahekorra muutumisele tuginemine COVID-19 tõttu http://www.juridica.ee/article.php?uri=2020_10_lepingupoolte_kohustuste_vahekorra_muutumisele_tuginemine_covid-19_t_ttu <i>Clausula rebus sic stantibus</i>’e doktriin on vääramatu jõu doktriini kõrval üks peamiseid erandeid lepingute täitmise kohustuslikkuse põhimõttest. Eesti õiguses sisaldub clausula doktriin võlaõigusseaduse (VÕS) § s 97, kus on toodud doktriini olemuslikud tunnused ja eeldused. Erandliku doktriinina on <i>clausula</i> Eesti õiguses suhteliselt vähest rakendamist leidnud. Eesti kohtud on VÕS § 97 rakendamist analüüsinud küll mitmes lahendis, kuid lepingu muutmise nõue on rahuldatud siiani vaid mõnes üksikus madalama astme lahendis. <br><br> 2020. aasta alguses puhkes COVID-19 epideemia, mis osutus erakordseks ennekõike oma kiire leviku, suure suremuse, aga ka pandeemia tõkestamiseks rakendatud riiklike meetmete poolest. Olukorras, kus viiruse levik või selle tõkestamiseks võetud meetmed muudavad lepingupoole kohustuste täitmise oluliselt raskemaks, võib jäik seotus lepinguga ning lepingu muutmise võimatus osutuda ebaõiglaseks ja üldist tsiviilkäivet halvavaks. <i>Clausula</i> doktriin võimaldaks kahjustatud lepingupoolel nõuda õigussuhte ümberkujundamist (mh kohtu kaudu). Doktriini aktiivsem rakendamine COVID-19 põhjustatud erakordses olukorras tekkinud ebaõigluse leevendamiseks eeldab selget arusaama doktriini olemuslikest tunnustest ja rakendamise eeldustest. Käesolev artikkel keskendubki VÕS § 97 lõigetes 1 ja 2 toodud doktriini tunnuste ja rakendamise eelduste mõtte avamisele ja analüüsile COVID-19 kontekstis. 2021-01-23 17:07:33 Georg Kuusik Konkurentsi kahjustavate kokkulepete keeld: millal on ühispakkujad konkurendid? http://www.juridica.ee/article.php?uri=2020_10_konkurentsi_kahjustavate_kokkulepete_keeld_millal_on_hispakkujad_konkurendid_ Euroopa Liidu ühtse siseturu ja tõhusa konkurentsi huvides on, et tagatud oleks võimalikult paljude pakkujate osavõtt hankemenetlusest. Konkurentsi efektiivse ärakasutamise tagamiseks on riigihangetes muuhulgas ette nähtud võimalus esitada ühispakkumusi. Kuivõrd ühispakkumusi esitades saavad ettevõtjad tugineda üksteise vahenditele, on tänu ühispakkumustele võimalik riigihangetes osaleda ka ettevõtjatel, kellel iseseisvalt puuduks vastav pädevus, ressurss, vahendid, oskusteave või muu, et riigihankes pakkumus esitada. Samuti avab see võimaluse ettevõtjatele, kes iseseisvalt ei oleks võimelised hankelepingut täitma. Ühispakkumust tehes tuleb aga arvestada, et ühispakkujatevaheline koostöö ei oleks vastuolus konkurentsiõigusega. On oluline teada, millistel juhtudel on ühispakkumuse kaudu koostöö tegemine seaduslik ning millistel mitte, sest keelatud koostöö võib kaasa tuua riigihankemenetlusest kõrvaldamise, kuid kaasneda võib ka kriminaalvastutus. <br><br> Kuivõrd konkurentide vahelised kokkulepped on keelatud, on ühispakkujatevahelise koostöö puhul vajalik välja selgitada, ega ühispakkujad ei ole konkurendid. Selleks peavad ühispakkujad veenduma, et nad ei oleks iseseisvalt olnud võimelised pakkumust esitama. Käesolevas artiklis analüüsitakse, millistel juhtudel käsitatakse ühispakkujaid konkurentidena konkurentsiõiguse tähenduses, s.t kuidas tuvastada, kas ühispakkujad on võimelised esitama riigihankes individuaalse pakkumuse või mitte. 2021-01-23 17:08:03 Gerli Helene Gritsenko Hankija kohustused ettevõtjalt selgituste nõudmisel riigihanke menetluses http://www.juridica.ee/article.php?uri=2020_10_hankija_kohustused_ettev_tjalt_selgituste_n_udmisel_riigihanke_menetluses Üldreeglina ei ole pärast dokumentide esitamise tähtpäeva ettevõtja poolt riigihanke menetluses esitatud dokumentide muutmine ja täiendamine lubatud. Samas on konkurentsi tagamiseks vajalik vältida ülemäärast formalismi. Dokumentide täiendamise võimalust tuleb seega pidada küll võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse järgimise kohustusest erandlikuks, ent mitte lubamatuks. Võtmeküsimuseks osutub seega, kuhu tõmmata piir ettevõtja esitatud dokumentides ja teabes esinevate puuduste kõrvaldamise lubamisel. Vastavasisuline otsus tuleb teha diskretsiooni kasutades hankijal endal, järgides diskretsiooni kasutamise reegleid. Seejuures peavad diskretsiooni kasutamise reegleid järgima nii hankijad, kes on haldusmenetluse seaduse tähenduses haldusorganid, kui ka hankijad, kes haldusorganid ei ole. <br><br> Ettevõtjalt selgituste või selgitamist võimaldavate dokumentide nõudmise üle otsustamisel tuleb hankijal järgida diskretsiooni piire, kaaluda talle antud õiguste kasutamist ehk kasutada diskretsiooniõigust, arvestada diskretsiooninormi eesmärgiga ja oluliste asjaoludega, vältida diskretsiooni kuritarvitamist, järgida haldusõiguse üldpõhimõtteid ja hea halduse põhimõtet ning vältida kaalutlusvigu. <br><br> Hankijal on võimalik diskretsiooni piirata, kehtestades riigihanke alusdokumentides dokumendi või andmete lisamise keelu või esitamata jätmisele kehtestatud negatiivse tagajärje kategoorilises vormis konkreetse dokumendi suhtes. Hankija diskretsiooni ei saa selliste tingimuste kehtestamisega proportsionaalsuse ja hea halduse põhimõtetest lähtuvalt siiski täielikult välistada juhul, kui dokumentides esinev viga on väheoluline ja ilmne, mida on võimalik selgituste esitamisega parandada. 2021-01-23 17:08:30 Marit Piirisaar Terviseandmete töötlemise õiguslik alus suurandmete analüüsil põhinevate personaalmeditsiini teenuste pakkumiseks. Tervise infosüsteemi andmetel põhinevate kliiniliste otsuste tugisüsteemide näide http://www.juridica.ee/article.php?uri=2020_10_terviseandmete_t_tlemise_iguslik_alus_suurandmete_anal_sil_p_hinevate_personaalmeditsiini_te Nagu kõik teisedki eluvaldkonnad ja majandussektorid, on ka meditsiin muutumas üha enam andmepõhiseks. Eestis on patsientide ravi käigus kogutud terviseandmed koondatud tervise infosüsteemi, kuhu on talletatud üle 25 miljoni tervisedokumendi (haiguslood, teatised jm) ning registreeritud üle 300 miljoni sündmuse. Lisaks kogutakse patsientide terviseandmeid ka erinevatesse rahvatervise seaduse ning nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel loodud andmekogudesse. Tervise infosüsteemi ja riiklike andmekogude arhitektuuri näol on Eestil e-tervise arendamiseks olemas maailmas võrdlemisi unikaalne võimalus, kuid selle potentsiaali kasutamise eeldus on seda toetav õiguskeskkond. <br><br> Kehtivates riigisisestel õigusaktides terviseandmete töötlemise kohta puudub õiguslik alus selleks, et meditsiinis kasutusele võtta innovaatilisi suurandmete analüüsil põhinevaid isikupõhiseid e-tervise teenuseid ja sekkumistegevusi, ehkki Euroopa Liidu isikuandmete kaitse õigus seda iseenesest võimaldaks. Eeltoodud väidet selgitab autor käesolevas artiklis tervise infosüsteemi talletatud terviseandmete analüüsil põhinevate kliiniliste otsuste tugisüsteemide (ingl <i>clinical decision support systems</i>) näitel. Tegemist on IT lahendustega, mis lihtsustavad kliiniliste otsuste tegemist, näiteks diagnoosimist ja raviotsuste langetamist. Tänapäeval on kliiniliste otsuste tugisüsteemid kasutusel eelkõige isikule tervishoiuteenuse osutamise kohas (ingl <i>point-of-care</i>), kuid neid on võimalik kasutada ka näiteks teatud omadustele vastavate patsientide identifitseerimiseks. Kliiniliste otsuste tugisüsteemides kasutatakse algoritme erinevate andmete kombineerimiseks ja analüüsimiseks eesmärgiga tõhustada individuaalsete patsientide diagnoosimist või ravi. 2021-01-23 17:09:18 Liisa Maria Kuuskmaa <i>Plain packaging</i>’i regulatsioon: kas lubatav ja proportsionaalne? Maailma Kaubandusorganisatsiooni vaidlus DS467, <i>Austraalia vs. Indoneesia</i> http://www.juridica.ee/article.php?uri=2020_10_i_plain_packaging_i_i_regulatsioon_kas_lubatav_ja_proportsionaalne_maailma_kaubandusorganisa Austraalias jõustus 1. detsembril 2012 <i>plain packaging</i> regulatsioon <i>Tobacco Plain Packaging Act 2011</i>, mis tegi Austraaliast ühtlasi esimese riigi maailmas, mis vastavaid piiravaid meetmeid kasutama hakkas. Antud regulatsiooni osas esitas Indoneesia septembris 2013 nõude konsultatsiooniks Maailma Kaubandusorganisatsioonile (WTO), et selgitada, kas piirangud, ennekõike kaubamärgi kasutamisõiguse piiramine, on legitiimsed ja proportsionaalsed meetmed, tagamaks rahvatervise kaitset, ja teenivad rahvatervise poliitika riiklikke eesmärke. Indoneesia seadis kahtlus alla, kas Austraalia uus tubakaseadus on lubatav ja õigustab ennast, arvestades ka WTO Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut (TRIPS), tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni ning tehniliste kaubandustõkete lepingust (TBT) tulenevaid õigusi ja kohutusi. <br><br> Mitu riiki (Ukraina, Kuuba, Honduras ja Dominikaani Vabariik) ühinesid Indoneesia nõudega moodustada vaidluseks vaekogu. Vaidluse jooksul ühines konsultatsioonidega rekordiline arv osapooli, sealhulgas ka Euroopa Liit, USA ja Venemaa. 28. juunil 2018 esitas vaekogu aruande, milles lükkas tagasi kõik nõuded, mida Indoneesia ja ühinenud riigid olid esitanud. WTO vaekogu ja apellatsioonikogu otsusega leiti, et rahvatervise kaitse eesmärgil kehtestatavad piirangud on õigustatud vaatamata asjaolust, et meetmed piiravad kaubamärgiõiguse kasutamist ja tõkestavad vaba kaubandust. <br><br> Artikkel analüüsib vaidluse käigus esitatud põhilisi argumente. 2021-01-23 17:10:39 Dagmar Pasovs Jäätmehierarhia roll olmejäätmete käitluskoha valikul http://www.juridica.ee/article.php?uri=2020_10_j_tmehierarhia_roll_olmej_tmete_k_itluskoha_valikul Jäätmeseaduse § 22<sup>1</sup> lõike 1 alusel tuleb jäätmehoolduses juhinduda järgnevast hierarhiast: (1) jäätmetekke vältimine; (2) korduskasutuseks ettevalmistamine; (3) ringlussevõtt; (4) muu taaskasutamine nagu energiakasutus; (5) kõrvaldamine. Paragrahvi 2. lõike alusel võib eeltoodud hierarhiast kõrvale kalduda, kui see tagab parima keskkonnaalase üldtulemuse asja kogu olelusringi arvestades. Riigikohtu senises praktikas pole seda paragrahvi kuigi rangelt kohaldatud. <br><br> Riigikohtu senise praktika pinnalt tundub jäätmekäitluskohta valival omavalitsusüksusel olevat ulatuslik diskretsiooniõigus. Olukord saab aga sootuks uue ilme, kui jäätmehierarhia paragrahvi jäätmekäitluskoha valiku situatsioonis normi ehk reeglina käsitleda: hierarhiast kõrvalekaldumine on siis lubatud ainult parima keskkonnaalase tulemuse saavutamise nimel, kui just ei esine mõnd väga tugevat põhjust sellest reeglist erandit teha. 2021-01-23 17:11:01 Maria Kasepalu Uuesti diplomi kehtetuks tunnistamisest plagiaadi tõttu http://www.juridica.ee/article.php?uri=2020_10_uuesti_diplomi_kehtetuks_tunnistamisest_plagiaadi_t_ttu Artikli autor avaldas Juridica veergudel artikli „Vilistlase diplomi kehtetuks tunnistamine plagiaadi tõttu“ (Juridica 2019/3), mille eesmärk oli välja selgitada ülikoolidiplomi plagiaadi tõttu kehtetuks tunnistamisele kohalduv õigusraamistik. Andra Laurand esitas sellele lühida repliigi „Veel kord diplomi kehtetuks tunnistamisest plagiaadi tõttu“ (Juridica 2019/7). <br><br> Autor jätkab siinkohal sealt, kus möödunud korral pooleli jäi, vastates ühtlasi kolleegi repliigile. Üks sõlmküsimusi, millele käesolev artikkel keskendub, puudutab seda, kas edukalt kaitstud väitekirjas esineva plagiaadi korral on ülikoolidiplom eos õigusvastane. See on omakorda lahutamatult seotud diplomi kehtetuks tunnistamise volitusnormi problemaatikaga, milleni autor jõuab artikli viimases peatükis. 2021-01-23 17:11:24 Alexander Lott Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi tulemused http://www.juridica.ee/article.php?uri=2020_10_li_pilaste_teadust_de_riikliku_konkursi_tulemused Artikkel saadaval ainult pdf formaadis. 2021-01-23 17:11:52 Tartu Ülikooli mentorlusprogramm http://www.juridica.ee/article.php?uri=2020_10_tartu_likooli_mentorlusprogramm Artikkel saadaval ainult pdf formaadis. 2021-01-23 17:12:13 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne http://www.juridica.ee/article.php?uri=2020_10_eesti_vabariigi_p_hiseadus_kommenteeritud_v_ljaanne Artikkel saadaval ainult pdf formaadis. 2021-01-23 17:12:30 Juridica tellimine 2021. aastaks http://www.juridica.ee/article.php?uri=2020_10_juridica_tellimine_2021_aastaks Artikkel saadaval ainult pdf formaadis. 2021-01-23 17:12:46