et Juridica ajakiri 2026/6-7 http://www.juridica.ee/ Juridica Austatud lugeja! http://www.juridica.ee/article.php?uri=2026_6-7_austatud_lugeja_ <p>Käes on sügis – kelle jaoks nukker lehtede kolletumise, kelle jaoks aga hoopis tore saagikoristuse ja viljade hoidistamise aeg. Juridicas valitseb kuldne sügis justkui aasta läbi – pakub ju ajakirja iga number oma lugejatele võimalust saada osa õigusteadusliku mõttetöö viljadest, olgu väljas parasjagu lumi või lõõskav päike. Siiski tundub saagikoristuse kujund seekordse Juridica puhul eriti sobiv, sest tegemist on värskete õigusteaduse magistrite kirjutisi sisaldava erinumbriga: kevadel silmailu pakkunud õitest ehk magistritöödest kauneimad ja elujõulisimad on suve jooksul küpsenud ning saanud nauditavateks viljadeks – õigusteaduslikeks artikliteks. Tõsi, seekord sisaldab number ka möödunud aasta saaki. Traditsiooniliselt on kirjutiste teemavalik lai ning artiklid ise tugevad nii õigusteadusliku argumentatsiooni kui ka keelekasutuse poolest.</p> <p>Magistritöö „küpseb“ artikliks – kõlab lihtsalt, eks ole? Kui palju selline „küpsetamine“ tegelikult aega ja pingutust nõuab, võib üksnes ette kujutada; tõde teavad vaid autorid ise. Seda enam tuleb tunnustada neid, kes toimetuse üleskutsele vastates võtsid vaevaks oma uurimisteemasse veel kord süveneda, ehkki mingit kohustust selleks ju polnud – magistritöö on kaitstud, diplom käes ja kõik teed valla.</p> <p>Aga milleks üleüldse kirjutamisele aega kulutada, kui võiks vajaliku teksti lasta lihtsalt tehisarul genereerida? Vastuseks võiks öelda: <em>scribendo cogitamus</em> – kirjutades mõtleme. Küllap on igaüks kogenud olukorda, et peas justkui selgena tundunud mõtte vormimine loogiliselt üles ehitatud ja täpselt sõnastatud argumentatsiooniks võtab aega. Oma mõttekäikude kirjapanemine sunnib kirjutajat endalt küsima, mida ta õigupoolest väidab, millele tuginedes ja kas tema järeldus ikka tuleneb eelnevast arutluskäigust. Vahel tuleb uuesti allikate juurde pöörduda, sõnastust tihendada ja täpsustada, vahel oma esialgset seisukohta muutagi. Kirja pannes saab mõte niisiis selgemaks ja kirjutaja targemaks.</p> <p>Kuidas suunata üliõpilasi ikka jätkuvalt <strong>ise</strong> mõtlema ja oma mõtteid kirja panema? Selle küsimusega tegelevad ülikoolid üle maailma ning see on olnud mitme ettekande ja töötoa teema ka rahvusvahelisel õpetamise teemalisel konverentsil, kus nende ridade kirjutamise aegu osalen. Nii siinsetes aruteludes kui ka teaduskirjanduses on valdavalt jõutud seisukohale, et kirjalikud tööd (sealhulgas lõputööd) on jätkuvalt vajalikud; pigem tuleb õppejõududel nüüd lihtsalt rohkem nuputada, kuidas seniseid juhendamispraktikaid ja hindamispõhimõtteid ümber kujundada.</p> <p>Hiljutiste õigusteadlaste päevade tehisaru-teemalises arutelupaneelis jõudsime järeldusele, et kui tehisaru rakendamine juristi igapäevatöös teenib protsesside tõhustamise eesmärki, siis õppetöö raames tasub tehisaru kasutada juhul, kui see ka tegelikult toetab tudengi õppimist – teadmiste ja oskuste edukaks omandamiseks peab õppija <strong>aega võtma</strong>, mitte püüdma aega kokku hoida. Ent ka praktiseerival juristil tasub küsida, kas kiirus ja tõhusus peaks iga kirjutamist nõudva ülesande lahendamisel olema ikka kõige tähtsam. Sest kui jätta tekstiloome järjekindlalt tehisaru hooleks, võib juhtuda, et endalegi märkamatult loobub kasutaja ka mõtlemisest. Ja mida hakata peale juristiga, kel peas ühtegi mõtet pole...</p> <p>Huvi pärast sirvisin läbi viimase viieteistkümne aasta tudenginumbrid. Hea meel oli leida autorite seast mitmeid tänaseid ülikoolikolleege ning juriste, kes oma igapäevatöö kõrval selgitavad õigusküsimusi laiemale avalikkusele. Loodan, et ka käesolevas väljaandes avaldatud artiklite autoritel jätkub uurimis- ja kirjutamishuvi kauaks ning et nii mõnegagi neist kohtume Juridica veergudel tulevikus uuesti.</p> <p>Head lugemist!</p> <p>Age Värv</p> 2026-11-08 11:36:30 Age Värv Sotsiaalteenuste kättesaadavus ja põhiseaduslik miinimum: lähedaste ülalpidamiskohustusest riiklike miinimumstandarditeni http://www.juridica.ee/article.php?uri=2026_6-7_sotsiaalteenuste_k_ttesaadavus_ja_p_hiseaduslik_miinimum_l_hedaste_lalpidamiskohust_8610280 Eesti Vabariigi põhiseaduse §-dest 27 ja 28 tuleneb inimeste õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Koostoimes sotsiaalriigi põhimõtte (PS § 10) ja põhiõiguste tagamise kohustusega (PS § 14) panevad need sätted avalikule võimule kohustuse luua toimiv ja kättesaadav sotsiaalkaitsesüsteem. Inimväärikuse tagamine (PS § 10) kohustab avalikku võimu toetama isiku autonoomiat ning tegevusvõimekust, tagades vajaduspõhise abi haavatavatele ühiskonnarühmadele. Avalikud ülesanded ja vastutus hoolekande korraldamise eest jagunevad riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel. Süsteem, kus riik vastutab sotsiaalkaitsesüsteemi toimimise eest üldisel tasandil ja sotsiaalhoolekande vahetu korraldamine on seadusega pandud kohalikele omavalitsustele, on aga viinud olukorrani, kus abi kättesaadavus on regiooniti ebaühtlane. Normatiivselt tagatud õigus riigilt abi saada põrkub kohalike omavalitsuste finants- ja haldusvõimekuse erinevuste ning normiloome fragmentaarsusega. Mitme omavalitsuse määrused sisaldavad seadusega vastuolus olevaid norme, mis pärsivad subjektiivsete õiguste efektiivset realiseerimist. Kuigi 2023. aasta 1. juulil jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse muudatused (nn hooldereform) pidid seda fragmentatsiooni vähendama, on säilinud pinge riigi seatud ootuste ning kohaliku tasandi suutlikkuse vahel. Süsteemsed vastuolud tõstatavad küsimuse, kuivõrd suudab kehtiv regulatsioon tagada igaühele inimväärse ning võrdse abi või vajab sotsiaalkaitsesüsteem struktuurset reformi. Artiklis käsitletakse avalik-õigusliku ja eraõigusliku abistamiskohustuse piire, kohaliku omavalitsuse normiloome põhiseaduspärasust ning rahastamismudelit, et määratleda sotsiaalteenuste kättesaadavuse sisuline ja finantsiline põhiseaduslik miinimum. 2026-11-08 11:47:30 Siret Kiik Maa- ja Ruumiameti kaldaerofotode kooskõla Euroopa Liidu õiguse ja Eesti Vabariigi põhiseadusega http://www.juridica.ee/article.php?uri=2026_6-7_maa-_ja_ruumiameti_kaldaerofotode_koosk_la_euroopa_liidu_iguse_ja_eesti_vabariigi_p_879783 Andmeühiskonnas on digitaalsed andmed peamine majanduslik ja sotsiaalne ressurss, millega ümber käiakse. Sellest juhinduvalt ajendab ka Euroopa Liit liikmesriike avaliku sektori valduses olevaid andmeid üha enam üldsusega jagama, et erasektor saaks teabe potentsiaali ära kasutada ning seeläbi siseturu arengut soodustada. Üle-euroopalise avaandmete küpsusindeksi poolest on Eesti 2025. aasta seisuga 11. kohal, kusjuures ühe mahuka avaandmestiku moodustab Maa- ja Ruumiameti hallatav Eesti geoportaal, kus on avaandmetena kättesaadav Eesti topograafia andmekogu, s.o Eestit katvad topograafilised ruumiandmed, topograafilised tooted ja kaardid. Käesolev artikkel seab kahtluse alla Eesti geoportaalis füüsiliste isikute kinnistutest kaldaerofotode kui avaandmete avaldamise õiguspärasuse. Õiguslik probleem seisneb selliste kaldaerofotode kahe erineva kvaliteedi ‒ s.o avaandmete ja isikuandmete ‒ ning sellest juhinduvalt avaliku ja erahuvi tasakaalustamises ning regulatsioonide ühisosa leidmises. Juhul kui isikuandmeid sisaldavate kaldaerofotodega tänasel kujul toimingute tegemine riivab isiku eraelu puutumatust ebaproportsionaalselt, on tegemist põhiseadusega vastuolus oleva praktikaga, mis tuleb seadusega kooskõlla viia või lõpetada. 2026-11-08 11:51:16 Sonja Maria Roosson Mootorsõiduki registreerimistasu: põhiseaduspärane, kuid kas ka Euroopa Liidu õigusega kooskõlas? http://www.juridica.ee/article.php?uri=2026_6-7_mootors_iduki_registreerimistasu_p_hiseadusp_rane_kuid_kas_ka_euroopa_liidu_igusega_k_70405 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jättis 16. juunil 2026 rahuldamata õiguskantsleri taotluse tunnistada mootorsõiduki registreerimistasu regulatsioon põhiseadusega vastuolus olevaks. Otsus lõpetas ühe põhiseadusliku vaidluse, kuid jättis puutumata küsimuse, mis võib registreerimistasu jaoks osutuda veelgi määravamaks: küsimuse regulatsiooni vastavuse kohta Euroopa Liidu õigusele. Riigikohtu menetlus piirdus üksnes põhiseaduspärasuse kontrolliga. Euroopa Komisjon oli aga juba 16. oktoobril 2024 esitanud Eestile ametlikud märkused, milles tõstatas küsimuse registreerimistasu amortisatsiooniloogika kooskõla kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikliga 110. Käesolev artikkel käsitleb küsimust, kas registreerimistasu suurim õiguslik risk paikneb põhiseaduses või Euroopa Liidu õiguses. Analüüsitakse, kas registreerimistasu on kooskõlas ELTL artiklist 110 tuleneva diskrimineeriva sisemaksustamise keeluga. Seejuures peatutakse kolmel teineteisest sõltumatul probleemil: baasosa amortiseerumatusel, amortisatsiooniskaala ülesehitusel ja individuaalse vaidlustamisvõimaluse puudumisel. Ühtlasi hinnatakse, kuidas mõjutavad tulemust seaduses ette nähtud määratõusud aastatel 2028 ja 2031 ning kas Eesti seisukohta Euroopa Komisjoniga peetud kirjavahetuses saab pidada põhjendatuks. Analüüs tugineb Euroopa Kohtu asjakohasele praktikale, liiklus- ja mootorsõidukimaksu regulatsioonile, Riigikohtu otsusele asjas 5-26-2 ning Euroopa Komisjoni ja Eesti vahelisele teavitusmenetlusele. 2026-11-08 12:09:02 Mart Mikael Tuvike Õigus olla lapsevanem: bioloogilise vanema õiguste põhiseaduslikud piirid Eesti põlvnemissüsteemis http://www.juridica.ee/article.php?uri=2026_6-7_igus_olla_lapsevanem_bioloogilise_vanema_iguste_p_hiseaduslikud_piirid_eesti_p_lvne_8937383 Eestis on põlvnemine normatiivne õigusmõiste. See tähendab, et Eestis saab põlvnemissuhe lapse ja vanema vahel tekkida või lõppeda üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Sellest tulenevalt on õiguslikult lapse vanem isik, kes vastab seaduses sätestatud vanema legaaldefinitsioonile, olenemata tema tegelikust bioloogilisest sugulusest lapsega. Reproduktiivmeditsiini, sealhulgas kunstliku viljastamise meetodite areng ja peremudelite üha suurem mitmekesistumine on aga viinud olukordade sagenemiseni, kus lapse bioloogiline vanem ei ole lapse õiguslik vanem. Kuna põlvnemissuhtest tulenevaid õigusi ja kohustusi saavad teostada aga ainult lapse õiguslikud vanemad, on küsimus bioloogilise vanema õiguslikust positsioonist üha aktuaalsem. Bioloogilise vanema huvi luua ja hoida perekondlikke sidemeid oma lapsega piiratakse Eesti õiguskorras kolmel juhul. Esiteks on bioloogilise isa poolt teise mehe isaduse vaidlustamine tähtajaliselt piiratud. Teiseks ei ole bioloogilisel vanemal õigust osaleda lapse lapsendamise menetluses ning sellest tulenevalt ka õigust lapsendamise kehtetuks tunnistamist taotleda. Kolmandaks ei saa õiguslikku põlvnemist tuvastada sugurakkude või embrüo loovutamise (doonorluse) kaudu. Riived bioloogilise vanema õigustele on kõigis nimetatud olukordades õiguspärased eeldusel, et regulatsioon vastab Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Riigikohtu praktikas väljakujunenud nõuetele. Seega ei eelda bioloogilise vanema õigusliku positsiooni põhiseaduslik raamistik, et bioloogilisel vanemal oleks ilmtingimata võimalus luua lapsega põlvnemissuhe, ega nõua loobumist põlvnemissüsteemi aluseks olevast kahe vanema printsiibist. Sellest olenemata on seadusandjal kohustus tagada, et bioloogilise vanema huvisid oleks piisaval määral kaalutud ja arvesse võetud ning et regulatsioon vastaks põhiseadusega nõutavale menetluse ja korralduse minimaalsele tasemele. 2026-11-08 12:15:06 Ann Viirmaa Millal vastutab pärija pärandaja kohustuste eest oma isikliku varaga? Esemeliselt ja väärtuseliselt piiratud vastutus Eesti pärimisõiguses http://www.juridica.ee/article.php?uri=2026_6-7_millal_vastutab_p_rija_p_randaja_kohustuste_eest_oma_isikliku_varaga_esemeliselt_ja_6113057 Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis on oma olemuselt lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Pärija vastutuse piiramiseks näeb Eesti seadus ette kaks menetluslikku vahendit, mille õiguslikud tagajärjed erinevad põhimõtteliselt. Pärandvara inventuuri tegemise järel on pärija vastutus piiratud väärtuseliselt ehk arvestuslikult (ld pro viribus hereditatis). Pärandvara pankrotiavalduse esitamise järel on vastutus seevastu piiratud esemeliselt (ld cum viribus hereditatis). Seejuures on pärandvara pankroti korral kehtiv esemeline piirang seaduse sõnastuses võrdlemisi hiljutine – kuni 30. juunini 2022 kasutas seadus ka pankroti korral väärtuselise piirangu sõnastust. Nende kahe vastutuse piiramise süsteemi põhimõtteline erinevus seisneb selles, et väärtuseline piirang määrab kindlaks vastutuse ulatuse, esemeline piirang aga sissenõude objekti. Artiklis analüüsitakse, millal ja millistel tingimustel vastutab pärija pärandaja kohustuste eest oma isikliku varaga ning kas kehtivad vastutuse piiramise vahendid tagavad pärijale tegeliku varalise kaitse. Autor analüüsib esmalt pärija vastutuse süsteemide dogmaatilisi aluseid, seejärel väärtuseliselt piiratud vastutuse toimimist Eesti kohtupraktikas ning esemeliselt piiratud vastutuse toimimist pärast 2022. aasta seadusemuudatust. Lõpetuseks hindab autor kehtivat regulatsiooni võrdlevas perspektiivis ning teeb ettepanekud selle edasiarendamiseks. 2026-11-08 12:37:22 Maria Geveller Alluvussuhe platvormitöös: algoritmiline juhtimine ja kaudsed kontrollimehhanismid http://www.juridica.ee/article.php?uri=2026_6-7_alluvussuhe_platvormit_s_algoritmiline_juhtimine_ja_kaudsed_kontrollimehhanismid_1634617 Platvormitöö kiire kasv on seadnud kahtluse alla traditsioonilised tööõiguse kategooriad ja muutnud tööhõivestaatuse kindlakstegemise keerulisemaks. Kuigi platvormitöö tegijaid käsitatakse sageli iseseisvate lepingupartneritena, alluvad nad tihti sarnastele normidele ja piirangutele kui töötajad. Nende õigusliku staatuse määratlemise muudavad keerukamaks ka algoritmiline juhtimine ja kaudsed kontrollimehhanismid, mis on digitaalsete tööplatvormide ärimudeli keskne osa. Käesolevas artiklis uuritakse algoritmilise juhtimise ja tehnoloogilise kontrolli rolli töösuhte olemasolu hindamisel platvormitöös. Artiklis analüüsitakse algoritmilist juhtimist mitme Euroopa Liidu liikmesriigi õigusaktides ja kohtupraktikas välja töötatud täiendavate kriteeriumide ning traditsiooniliste töösuhte tunnuste tõlgendamise kaudu. Erilist tähelepanu pööratakse töö algoritmilisele jaotamisele, tulemuslikkuse jälgimisele, töötajate hindamisele, distsiplinaarmeetmetele, tasu määramisele ning töömeetodite ja tööaja kindlaksmääramisele. Analüüs näitab, et algoritmisüsteemid täidavad üha enam funktsioone, mida on traditsiooniliselt seostatud tööandja juhtimisõigusega, ning see kujutab endast traditsioonilise alluvussuhte tänapäevast avaldumisvormi. Platvormitöö puhul võivad alluvussuhtele viidata eelkõige algoritmiline tööde jaotamine ja töötegijate järjestamine, automaatne ja pidev järelevalve tööprotsessi üle, kliendihinnangutel või muudel tulemusnäitajatel põhinev soorituse hindamine, platvormi õigus piirata töövõimalusi või sulgeda kasutajakontosid ning sekkumine tasu kujundamisse. Samuti võivad alluvusele viidata kohustus järgida algoritmiliselt määratud marsruute või tööprotsesse ning olukorrad, kus tööaja valik on formaalselt vaba, kuid tegelikkuses mõjutavad töötegija käitumist boonused, järjestussüsteemid või sanktsioonid. Seetõttu ei saa alluvussuhte tuvastamisel piirduda üksnes lepingulise vormi või traditsioonilise alluvussuhte olemasolu hindamisega, vaid arvesse tuleb võtta ka algoritmiliste süsteemide tegelikku mõju töötegija autonoomiale. 2026-11-08 12:57:28 Elena Hanna Septer Tööandja ärisaladuse ja töötaja inimkapitali piiritlemine http://www.juridica.ee/article.php?uri=2026_6-7_t_andja_risaladuse_ja_t_taja_inimkapitali_piiritlemine_4029567 Töötajate kasvav mobiilsus on toonud üha enam tähelepanu õigusvaidlustele ärisaladuse kaitse ulatuse üle, mis peegeldavad konflikti tööandjate omandipõhiõiguse ja töötajate vaba eneseteostusõiguse vahel. See konflikt on eriti terav teadmuspõhises majanduses: tööandjad püüavad kaitsta oma intellektuaalset omandit võimalikult laialdaselt, samal ajal kui töötajad soovivad uue tööandja juures töötades või oma ettevõtet käivitades kasutada täiel määral oma erialaseid teadmisi, oskusi ja kogemusi – oma inimkapitali. Raskus piiri tõmbamisel tekib siis, kui töötaja inimkapitali hulka kuuluv teave kattub teabega, mis kvalifitseerub tööandja ärisaladuseks. Käesolevas artiklis uuritakse, miks nõuavad põhiõigused ja avalik huvi töötajate inimkapitali ning tööandjate ärisaladusena kaitstud teabe tasakaalustatud piiritlemist, ning tuuakse välja peamised arvessevõetavad tegurid. Tuginedes ärisaladust reguleerivate õigusaktide, õiguskirjanduse ja eri jurisdiktsioonide kohtupraktika analüüsile, järeldatakse artiklis, et piiritlemine peab toimuma juhtumipõhiselt, võttes arvesse nelja peamist tegurit: kui tihedalt on teave seotud töötaja kvalifikatsiooni ja töökogemusega, kuidas ja millistel asjaoludel töötaja teabe meelde jättis, milline oli töötaja panus teabe loomisse ning teabe tööandjaspetsiifilist iseloomu. 2026-11-08 13:02:10 Maria Lutter Tarbijakaitse järelevalve uued väljakutsed ja kitsaskohad digiajastul: veebilehtedele juurdepääsu piiramisest kontrolltehinguteni http://www.juridica.ee/article.php?uri=2026_6-7_tarbijakaitse_j_relevalve_uued_v_ljakutsed_ja_kitsaskohad_digiajastul_veebilehtedele_juurde E-kaubandusega kaasnevad meile kui tarbijatele ohud, näiteks ei vasta tellitud kaup saabudes lubatule või saame kauba, mis ei ole ohutu, või ei jõua see kunagi kohale. Veebis tegutsevad kauplejad võivad ühe eksitava reklaami, ebaõiglaste tüüptingimuste või muu keelatud kauplemisvõttega mõjutada tuhandeid või isegi miljoneid tarbijaid mitmes riigis samaaegselt. Digitaalsele keskkonnale on seejuures iseloomulik, et ettevõtjad võivad samal ajal oma identiteeti varjata ja/või asukohta kiiresti muuta. Sellises olukorras ei ole tarbija põhiõiguste nagu õigus tervisele ja turvalisusele, majandushuvide kaitsele ja teabele abstraktne defineerimine enam peamine väljakutse. Fookus on nihkunud küsimusele, kuidas tagada nende õiguste praktiline realiseerimine. Koos õiguskaitse kättesaadavusega on tarbijaõiguste tõhus jõustamine terve tarbijakaitsepoliitika oluline eeltingimus selleks, et tarbijaõigusi tagavad seadused ei oleks üksnes vaateaknakaunistuseks, vaid pakuksid tarbijatele tõelist kaitset. Seetõttu sõltub tarbija õiguste tegelik kaitse üha enam sellest, kas pädevatel asutustel on olemas piisavad ja tõhusad järelevalvemeetmed rikkumiste avastamiseks ja lõpetamiseks. Siiski ei sõltu tarbijajärelevalve tõhusus üksnes järelevalveasutusele antud pädevuse ulatusest, vaid ka sellest, kui selgelt ja süsteemselt on vastavad volitusnormid siseriiklikus õiguses sätestatud. Artiklis analüüsitakse, kas veebiliidesele juurdepääsu piiramine ja kontrolltehing kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2017/2394 tarbijakaitsealase koostöö kohta (edaspidi CPC määrus) tulenevad järelevalvemeetmed on Eesti õiguses reguleeritud piisavalt selgelt ja süsteemselt ning kas tarbijakaitseseaduse regulatsioon koos Eesti korrakaitseõigusega võimaldab saavutada CPC määruse eesmärke. 2026-11-08 13:22:03 Viorica Tšaikovski Mittekirurgiliste esteetiliste meditsiiniteenuste reguleerimise vajalikkusest http://www.juridica.ee/article.php?uri=2026_6-7_mittekirurgiliste_esteetiliste_meditsiiniteenuste_reguleerimise_vajalikkusest Eestis käsitab Terviseamet mittekirurgilisi esteetilisi meditsiiniprotseduure tervishoiuteenustena. See tähendab, et nende osutamiseks on vajalik tegevusluba. Terviseamet väljastab sellekohase tegevusloa peamiselt ambulatoorse plastika- ja rekonstruktiivkirurgia, näo-, suu- ja lõualuukirurgia või dermatoveneroloogia valdkonna arstidele. Selline lähenemine on ühest küljest mõistetav, kuivõrd mittekirurgilised esteetilised meditsiiniteenused on sageli osa nimetatud eriarstiabi valdkonnast ning protseduurid vajavad meditsiinilisi eriteadmisi. Teisalt ei määratle riigisisesed regulatsioonid kõnealuste protseduuride sisu ega ole loodud ühtset pädevus- või haridusraamistikku. Samuti teostavad praktikas sageli protseduure esteetilise meditsiini õed, kes võivad regulatsioonide kohaselt töötada vaid pädeva eriarsti otsese järelevalve all. Seega on tegevusloakohustuse täpne ulatus ja õiguslik alus Eestiski ebaselge. Üks kriitilisemaid kaasnevaid õiguslikke probleeme on tegevusloata majandustegevuse eest ette nähtud kriminaalvastutus. Karistusseadustiku § 372 lõike 2 punkt 3 näeb ette vastutuse tegevusloata majandustegevuse eest tervishoiu valdkonnas. Karistusõiguse legaliteedipõhimõttest ning määratletuse nõudest tulenevalt on kahtluse all, kas olemasoleva õigusraamistiku alusel on võimalik võtta isikut kriminaalvastutusele kõnealuste teenuste tegevusloata osutamise eest. Artiklis näitlikustatakse, et mittekirurgilistele esteetilistele meditsiiniprotseduuridele seatud tegevusloakohustuse ebaselge alus toob kaasa probleeme õigusvaldkondade üleselt. Lisaks on oluline tagada nii patsientide heaolu kui ka teatav õiguslik garantii ja õigusselgus valdkonna teenusepakkujatele. Selleks selgitatakse artiklis protseduuride meditsiinilist sisu, õigusraamistikku ning senist õiguspraktikat. 2026-11-08 13:23:54 Maria Mell Inimese kehaosade ja -eraldiste kaitse Eesti ja Saksa karistusõiguses http://www.juridica.ee/article.php?uri=2026_6-7_inimese_kehaosade_ja_-eraldiste_kaitse_eesti_ja_saksa_karistus_iguses Elava inimese keha on karistusõiguslikult tervikuna kaitstud. Inimkeha kaitse laieneb temaga loomulikult seotud kehaosadele, mis pole asjad ega asja osad, vaid kuuluvad inimkeha kui terviku hulka. Samas on inimkehast võimalik osi eraldada – tavapärane on näiteks nii juuste lõikamine, vere annetamine kui ka elundite siirdamine. Kui inimese kui terviku ründamise puhul on üldjuhul selge, kuidas tegu karistusõiguslikult kvalifitseerida, pole siiani ühest lahendust inimese kehaeraldiste kaitsmiseks. Lisaks loomulike osade eemaldamisele saab kehale tehislikke osi juurde lisada. Tänapäeva meditsiin võimaldab inimeste tervise parandamiseks ja elukvaliteedi tõstmiseks kasutada erinevaid seadmeid, mis aitavad asendada või toetada keha loomulikke funktsioone. Kui elava kehaga ühendatakse osa, mis on vaieldamatult asi, tekib küsimus, kas ja millistel tingimustel tuleb seda osa pärast ühendamist käsitada kehaga samamoodi ehk kas osa kaotab oma asja staatuse. Eesti karistusseadustik (KarS) on osalt ehitatud üles Saksamaa karistusseadustiku (sks Strafgesetzbuch, StGB) eeskujul. Kuigi laene on ka muude riikide karistusõigusest, on normide kujundamisel Saksa karistusõiguse mõju kõige tuntavam. Nii sarnaneb KarS §-s 121 sätestatud kehalise väärkohtlemise sõnastus suuresti StGB §-ga 223. Autor analüüsib, kuidas on Saksa karistusõiguses lahendatud küsimus kehaosade ja -eraldiste karistusõigusliku kaitse kohta, et leida, milliseid Saksa karistusõiguses välja töötatud arusaamu saaks Eesti karistusõiguses kasutada. 2026-11-08 13:25:33 Birgit Partvei Alaealiste õigusrikkujate hoiatamine. Millal piisab vaid sõnadest? http://www.juridica.ee/article.php?uri=2026_6-7_alaealiste_igusrikkujate_hoiatamine_millal_piisab_vaid_s_nadest_ Eesti õigussüsteem on aja jooksul üha enam võtnud suuna alaealiste õigusrikkujate taasühiskonnastamisele, mitte karistamisele. Nii sätestab Eesti karistusseadustiku (KarS) § 56 lõige 3, et alaealisele võib karistuse mõista või määrata üksnes siis, kui mõjutusvahendiga ei ole võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Prokuratuuri poolt alaealisele õigusrikkujale kohaldatavad mõjutusvahendid tulenevad kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 201 lõikest 2, mis üldisemalt näeb ette alaealise hoiatamise võimaluse. Samas peitub hoiatus ka teistes laiapõhjalisemates kohustustes. Ka KrMS § 201 lõike 2 punktis 6 on ette nähtud „muu asjakohane kohustus“, mis annab ulatuslikud võimalused läheneda karistusele vastavalt noore vajadustele ning võimaldada tal aktiivselt osaleda enda süüteo heastamises. Artiklis keskendubki autor lisaks hoiatusele vaid muudele asjakohastele kohustustele ja jätab kõrvale teised kriminaalmenetluse seadustikust tulenevad konkreetsemad mõjutusvahendid (KrMS § 201 lg 2 p 1‒5). Artiklis uuritakse, millised asjaolud tingivad praktikas alaealise suhtes eelkõige üksnes hoiatuse kui kõige vähem intensiivse sekkumise. Samuti vaadeldakse sekkumismeetmete efektiivsust ehk kas nende eelistamine reaalsele karistusele on õigustatud. Autor otsib artiklis vastust peamiselt kahele küsimusele: millised asjaolud tingivad prokuröri otsuse piirduda alaealiste õigusrikkujate puhul üksnes hoiatusega ja kas hoiatus, sealhulgas koos muu asjakohase kohustusega, on efektiivne mõjutusvahend ning mil määral erinevad need mõjutusmeetmed efektiivsuse poolest? 2026-11-08 13:29:08 Laureen Hansmer Kas keskmine on ikka keskmine? Karistuse mõistmise lähtekoht võrdluses keskmise süüga http://www.juridica.ee/article.php?uri=2026_6-7_kas_keskmine_on_ikka_keskmine_karistuse_m_istmise_l_htekoht_v_rdluses_keskmise_s_ga Eestis toimib karistuse mõistmine sisuliselt seadusandja ja kohtu koostöös: seadusandja seab konkreetse süüteokoosseisu karistusraamid ning kohus valib raamide piires konkreetsele teole ja isikule vastava karistuse. Kuigi karistusseadustiku 4. peatükk sätestab reeglid karistuse kohaldamise kohta, ei näe seadus siiski rangelt ette seda, kuidas karistus kujunema peaks. Täiendavalt on Riigikohus leidnud, et karistust mõistes peaks n-ö stardipunktiks võtma konkreetse koosseisu sanktsioonivahemiku keskmise määra. Seejärel tuvastatakse süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Viimaks korrigeeritakse karistust veel preventiivsete asjaolude põhjal. Nii võtavadki kohtud üldjuhul karistust mõistes lähtekohaks sanktsioonivahemiku keskmise. Alternatiivsetest lähtekohtadest on õigusteaduslikus kirjanduses räägitud suhteliselt vähe. Samuti pole eriti põhjalikult uuritud seda, kas praegu karistuse mõistmise lähtekoht toimib praktikas kõige paremini, s.t kas see aitab tagada karistuse mõistmise selgust ja ühetaolisust. Lisaks pole uuritud, milline on süü suuruse ja karistuse omavaheline seos praktikas. Neile küsimustele vastamiseks analüüsis autor kohtupraktikat nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt. 2026-11-08 13:33:49 Kristiina Uus Kes ees, see mees? Kriminaalmenetluse positiivne jurisdiktsioonikonflikt Euroopa Liidu õiguses http://www.juridica.ee/article.php?uri=2026_6-7_kes_ees_see_mees_kriminaalmenetluse_positiivne_jurisdiktsioonikonflikt_euroopa_liidu_iguses Euroopa Liidu julgeoleku ühe alustalana sätestab Euroopa Liidu toimimise leping (ELTL) eesmärgi luua liidus vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, kus on tagatud üldiselt turvalisuse kõrge tase (ELTL art 67 lg 1 ja 3). Pidevalt selle eesmärgi saavutamise poole püüeldes on liit liikmesriikide karistusõigust alatasa lähendanud, kohustades liikmesriike mh oma karistusõiguse kehtivusala ka teistes liikmesriikides toimepandud kuritegudele laiendama. Koostoimes kuritegevuse ajas kasvava piiriülese mõõtme ning inimeste ja kaupade vaba liikumisega (ELTL art 26 lg 2) tekib aina sagedamini olukordi, kus üks (kuri)tegu langeb üheaegselt kahe või enama liikmesriigi karistusõigusliku jurisdiktsiooni alla. Olukorras, kus mitu liikmesriiki on üheaegselt õigustatud ühe isiku sama teo suhtes kriminaalmenetlust läbi viima, tekib paratamatult küsimus, milline liikmesriik peaks olema karistusõigusliku hinnangu andmiseks (eelis)õigustatud. Õiguskirjanduses on sellist nähtust tähistatud terminiga „positiivne jurisdiktsioonikonflikt“ (ingl positive conflict of jurisdiction). Käesolevas artiklis on avatud seda, milliste kriteeriumide ja põhimõtete alusel liidu õigus liikmesriikide kattuvat karistusõiguslikku pädevust (s.o kriminaalmenetluse positiivset jurisdiktsioonikonflikti) lahendab. Selleks on esmalt vaadeldud jurisdiktsioonikonfliktide õiguslikku olemust ning liidu pädevust nende ennetamist ja lahendamist reguleerida. Seejärel on süsteemselt analüüsitud täna kehtivat liidu õigust ning uuritud, milliseid mehhanisme see eelnevalt tuvastatud pädevuste raames jurisdiktsioonikonfliktide ennetamiseks ja lahendamiseks ette näeb. 2026-11-08 13:37:44 Daniel Moppel In memoriam. Tiit Sepp http://www.juridica.ee/article.php?uri=2026_6-7_in_memoriam_tiit_sepp_ 2026-11-08 13:39:34 Merle Saar-Johanson Juridica International 2027 artiklite esitamise tähtaeg http://www.juridica.ee/article.php?uri=2026_6-7_juridica_international_2027_artiklite_esitamise_t_htaeg <p style="text-align: center;"> Rahvusvaheline eelretsenseeritav teadusajakiri <strong>Juridica international</strong><br/> uue aasta väljaanne ootab sel korral <br/> kaastöid tavapärasest varem: <strong>1. märtsiks 2027.</strong> </p> <br/> <br/> Rahvusvahelisele auditooriumile suunatud artikkel peab olema: <br/> <ul> <li> originaalne käsikiri üksikautorilt või <strong>kuni kolme liikmega</strong> autorite kollektiivilt</li> <li> ingliskeelne</li> <li> põhiteksti ning joonealuste viidetega 30 000–38 000 tähemärki (koos tühikutega) <br/><strong>NB! Mahukamaid töid läbi ei vaadata ja eelretsenseerimisele ei esitata</strong></li> <li> vastavuses nõuetega, mis on avaldatud kodulehe <a href="https://ojs.utlib.ee/index.php/juridica" >https://ojs.utlib.ee/index.php/juridica</a> – alaosas "For Authors".</li> </ul> <p style="text-align: center;"> Vormistamisnõuded on leitavad – OSCOLA <br/> (the Oxford University Standard for Citation of Legal Authorities). </p> <br/> <p style="text-align: center;"> Rich Text Format (.rtf ) failivormingus kaastöö tuleb saata e-posti aadressile:<br/> <strong>info@juridicainternational.eu</strong> <br/> või esitada kodulehe <a href="https://ojs.utlib.ee/index.php/juridica" >https://ojs.utlib.ee/index.php/juridica</a> kaudu </p> 2026-11-08 14:10:36 Riigiõiguse aastaraamat 2027 artiklite esitamise tähtaeg http://www.juridica.ee/article.php?uri=2026_6-7_riigi_iguse_aastaraamat_2027_artiklite_esitamise_t_htaeg <p style="text-align: center;"> Riigiõiguse sihtkapital<br/> Eesti Teaduste Akadeemia juures ootab<br/> <strong>„Riigiõiguse aastaraamatusse“</strong><br/> eestikeelseid riigiõiguse alaseid artikleid. </p> <br/> <br/> <p> <strong>1. detsembriks 2026</strong> ootame uusi riigiõiguse teemalisi kaastöid riigiõiguse aastaraamatusse. Järgmine aastaraamat on pühendatud <strong>riigikaitse ja julgeoleku</strong> teemade õigusteaduslikule käsitlemisele. Eriti oodatud on kaastööd, mis käsitlevad neid teemasid Eesti riigiõiguse vaatest. </p> <p> Käsikirjade vormistamisel palume lähtuda Riigiõiguse aastaraamatu viitamis- ja vormistamisjuhendist, mis on kättesaadav siin: <a href="https://www.riigioigus.ee/wp-content/uploads/2026/06/Riigioiguse-aastaraamatu-viitamisjuhend_2024.pdf">https://www.riigioigus.ee/wp-content/uploads/2026/06/Riigioiguse-aastaraamatu-viitamisjuhend_2024.pdf</a>. </p> <p> Käsikirja kogumaht on soovitatavalt vahemikus <strong>30 000 kuni 180 000 tähemärki</strong> (koos tühikutega). Esitatud kaastöödest tehakse avaldamiseks valik, juhindudes anonüümsest eelretsenseerimisest. Avaldamisele minevate kaastööde eest makstakse honorari. </p> <p> Varem ilmunud aastaraamatud on vabalt kättesaadavad elektrooniliselt riigiõiguse teabeväravas (<a href="https://www.riigioigus.ee/">https://www.riigioigus.ee/</a>) ja Juridica veebiväljandes (<a href="https://juridica.ee/open.php">https://juridica.ee/open.php</a>). </p> <p> Eesti Teadusinfosüsteemis kajastuvad Riigiõiguse aastaraamatu originaalartiklid kategoorias 1.2. </p> <br/> <p style="text-align: center;"> Käsikirjad palume saata <strong>1. detsembriks 2026</strong><br/> riigiõiguse sihtkapitali e-posti aadressil:<br/> <strong>riigioigus@akadeemia.ee</strong> </p> 2026-11-09 16:58:06