et Juridica ajakiri 2026/5 http://www.juridica.ee/ http://www.juridica.ee/article.php?uri=2026_5_austatud_lugeja_ <p>Austatud lugeja!</p> <p>Paarkümmend aastat tagasi rakendus Eesti prokuratuuri tänane institutsionaalne mudel. Selle aja jooksul on muutunud ühiskond tervikuna – inimeste elujärg, väärtushinnangud, ootused avalikule võimule ning arusaamad õiguste ja kohustuste tasakaalust. Eesti on täna avatum, jõukam ja rahvusvahelisem kui paarkümmend aastat tagasi. Sellest tulenevalt on muutunud ka kuritegevus ja õiguskeskkond. Muutunud on uurimismeetodid ja tõendite laad.</p> <p>Karistusõigus ei eksisteeri kunagi iseeneses. See peegeldab ühiskonna arengut, väärtushinnanguid ja arusaamu sellest, millist käitumist peetakse lubatavaks ning millisel määral võib riik sekkuda üksikisiku õigustesse. Seetõttu on ka prokuratuuri roll pidevas arengus. Prokurör ei ole enam üksnes riikliku süüdistuse esindaja kohtus. Ta on uurimise õiguspärasuse tagaja, avaliku huvi kaitsja ning sageli ka keerukate õiguslike, tehnoloogiliste ja eetiliste valikute tegija.</p> <p>Kriminaalmenetlus on viimaste kümnendite jooksul oluliselt muutunud. Kui kunagi otsiti tõendeid eeskätt sündmuskohalt, tunnistajate ütlustest ja füüsilistest jälgedest, siis tänapäeval on need suuresti serverites, andmekandjatel, sidevõrkudes ja digitaalsetes keskkondades. Tehnoloogiline areng on avanud ühiskonnale enneolematuid võimalusi, kuid loonud ka uusi riske ja uusi kuriteovorme. Sellega koos on muutunud küsimused, millele õiguskord peab vastuseid leidma.</p> <p>Samas ei piirdu kaasaegse karistusõiguse väljakutsed tehnoloogiaga. Üha enam tuleb tähelepanu pöörata sellele, kuidas mõista inimeste käitumist, hinnata uurimise mõju menetluse osapooltele, kasutada teadmuspõhist lähenemist ning otsida tasakaalu kuritegevusvastase võitluse, põhiõiguste kaitse ja õigusemõistmise legitiimsuse vahel. Prokuratuur tegutseb täna keskkonnas, kus õigusküsimused põimuvad järjest enam ühiskondlike, psühholoogiliste, tehnoloogiliste ja rahvusvaheliste probleemidega.</p> <p>Käesolev Juridica erinumber avab prokuratuuri tegevust mitmest erinevast vaatenurgast. Käsitletakse prokuratuuri põhiseaduslikku asendit ja prokuröri rolli kriminaalmenetluses; analüüsitakse omaksvõtu temaatikat ja digitõendite usaldusväärsust; rahapesu tõkestamise teadmuspõhist mõõdet ning radikaliseerunud noorte kohtlemisega seotud küsimusi. Lisaks keskenduvad artiklid tõendite kasutamise piiridele, kuritegeliku ühenduse koosseisu sisustamisele ning väljaandmismenetluse inimõiguslikele aspektidele. Koos moodustavad need teemad mitmekülgse pildi väljakutsetest, millega prokuratuur ja kogu kriminaaljustiitssüsteem tänapäeval silmitsi seisavad.</p> <p>Prokuratuuri tugevus ei väljendu üksnes selles, et kuriteod saavad avastatud ja menetletud. Sama oluline on võime pidada kriitilist arutelu selle üle, kuidas seda tehakse ning millistel põhimõtetel riigi karistusvõimu kasutatakse. Just sellist arutelu käesolev erinumber toetabki.</p> <p>Muutuvad tõendid, uurimismeetodid ja kuritegevuse vormid, kuid prokuratuuri põhifunktsioon jääb samaks – tagada, et riigi karistusvõimu kasutatakse seaduslikult, õiglaselt ja põhjendatult.</p> <p>Tänan kõiki autoreid nende panuse eest ning soovin inspireerivat ja mõtlemapanevat lugemist.</p> <p>Astrid Asi</p> <p>riigi peaprokurör</p> 2026-07-30 19:40:47 Astrid Asi http://www.juridica.ee/article.php?uri=2026_5_prokuratuuri_p_hiseaduslik_asend_25_aastat_hiljem Artikkel keskendub pingeväljale prokuratuuri sõltumatus vs. demokraatlik legitimatsioon. Kuigi prokuratuuri sõltumatust on peetud laialdaselt üheks oluliseks õigusriiklikuks põhimõtteks, on probleem selles, et liiga suure sõltumatuse korral hakkab kannatama prokuratuuri kontroll ja vastutus ning koos sellega hädavajalik demokraatlik legitimatsioon. Seetõttu taandub küsimus lõpuks sellele, kuidas leida konkreetsesse aega ja konkreetsesse ühiskonda sobiv mõistlik tasakaal nende vahel. Analüüsides viimase 25 aasta arenguid prokuratuuris, võib autori arvates tõdeda, et välise ja poliitilise sekkumise eest on prokuratuur immuunne, samuti on prokuratuur olnud piisavalt julge keerukamate ja kõrgema võimukandjatega seotud kuriteokahtluste uurimisel. Teisalt on samal ajal kasvanud kriitika selle suhtes, kas prokuratuuri sisemised järelevalvemehhanismid töötavad efektiivselt ja kas prokuratuur mõistab talle pandud rolliga kaasnevat vastutust. Seetõttu on ka mõistlik küsida, kas kunagi leitud tasakaalupunkti peaks kriitiliselt üle vaatama ja prokuratuuri demokraatlikku legitimatsiooni suurendama tugevamate sisemiste järelevalvemehhanismide kaudu – see tuleb paratamatult mingis osas aga prokuröride sõltumatuse arvelt. Samas ei oleks see midagi ennekuulmatut. Täna tegutseb juba Eestis Euroopa Prokuratuur, kus prokuröride sõltumatus on tunduvalt väiksem võrreldes Eesti ametikaaslastega. 2026-07-30 19:47:00 Norman Aas http://www.juridica.ee/article.php?uri=2026_5_prokur_r_kas_s_distaja_v_i_m_jutaja_ Artikkel mõtestab lahti prokuröri rolli tänapäevases Eesti kriminaalmenetluses. Klassikaliselt peetakse prokuröri riiklikuks süüdistajaks. Vähem mõeldakse sellele, et prokuröril on oluline roll otsustamaks, kas isikut saab mõjutada karistust kohaldamata ja kuidas seda teha. Seega võib öelda, et prokurör ei ole pelgalt süüdistaja, vaid kriminaalpoliitiliste eesmärkide elluviija ehk mõjutaja. Mõtestamaks prokuröri rolli kriminaalpoliitilise mõjutajana analüüsib artikkel prokurörile seadusega pandud ülesandeid. Mõjutamise kontekstis avatakse artiklis erinevaid võimalusi, mis on prokurörile antud kriminaalmenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlustel. Artiklis vaadeldakse oportuniteedipõhimõtte väljendustena eelkõige kriminaalmenetluse seadustiku § e 201, 202 ja 2031, seda vaatamata sellele, et oportuniteedipõhimõttele tuginevate normide hulk on viidatust palju laiem. 2026-07-30 19:50:12 Hendrik Rätsep, Priit Heinsoo http://www.juridica.ee/article.php?uri=2026_5_rmuslike_vaadetega_alaealised_s_teomenetluses_proovikivi_prokuratuurile_ja_taastavale_igusele Eesti kriminaalmenetluses on viimastel aastatel ilmnenud üksikuid juhtumeid, kus alaealised on olnud seotud äärmuslike ideoloogiatega, neonatslike võrgustikega või vägivaldset maailmavaadet propageerivate veebikogukondadega. Kuigi sellised juhtumid on statistiliselt harvad, osutavad need, et Eesti ei ole immuunne radikaliseerumise juhtumite, sealhulgas digikeskkonnas toimuva radikaliseerumise mõjude suhtes. Alaealiste ideoloogiliselt motiveeritud käitumine ei ole pelgalt juriidilise kvalifikatsiooniga seotud küsimus. Menetlusotsused eeldavad arusaamist noorte arengulisest võimekusest, mõjutatavusest ja ideoloogilise motiivi kujunemisest. Prokuratuuril on sellistes menetlustes keskne roll, sest prokuratuuri ülesanne on nii hinnata teo koosseisulisi tunnuseid kui ka kavandada kohaldatavaid mõjutusvahendeid. Ühtsete hindamismudelite puudumine raskendab menetlusotsuste põhjendatud kujundamist, eriti olukordades, kus tuleb eristada provokatiivset käitumist, identiteedikriisi ja sisulist radikaliseerumist. Artiklis analüüsitakse esmalt alaealiste arengulisi eripärasid ning nende tähendust radikaliseerumise ja kriminaalmenetluse kontekstis. Seejärel käsitletakse prokuratuuri rolli ja menetluspraktikat alaealiste ideoloogiliselt motiveeritud süütegude menetlemisel kehtiva õigusraamistiku alusel. Lõpetuseks hinnatakse taastava õiguse põhimõtete rakendamise võimalusi ja piiranguid radikaliseerunud alaealiste juhtumites ning kaardistatakse rahvusvahelise kogemuse põhjal Eesti peamised kitsaskohad. 2026-07-30 19:58:12 Jana Laht-Ventmann, Vahur Verte http://www.juridica.ee/article.php?uri=2026_5_s_lestunnistus_ja_faktiliste_asjaolude_omaksv_tt_kriminaalmenetluses_3264217__ Artiklis vaadeldakse 2026. aasta 1. novembril jõustuvate kriminaalmenetluse seadustiku muudatusi, millega nähakse ette omaksvõtt kriminaalmenetluses. Tegemist on väga põhimõttelise muudatusega kriminaalmenetluse regulatsioonis. Kui senini on kriminaalmenetluse regulatsioon loonud tingimused tõe väljaselgitamiseks nii üldmenetluse kui ka lihtmenetluste puhul, siis vaatluse all oleva regulatsiooni korral on nendest tingimustest üldmenetluse puhul osaliselt loobutud. Kohus peab vastaval juhul põhimõtteliselt pimesi lähtuma omaks võetuks tunnistatud faktilistest asjaoludest. Tingimused tõe väljaselgitamiseks ja kohtueelses menetluses kogutud tõendite hindamine kohtuniku siseveendumuse kohaselt on väärtused, mida tuleks arvestada kriminaalmenetluses omaksvõtu regulatsiooni edasiarendamisel. Seetõttu võiks asjaolude omaksvõtu õiguslikku regulatsiooni täiendada sättega, mille kohaselt peab prokuratuur kohtuliku uurimise lõpus esitama kohtueelses menetluses kogutud tõendid omaksvõtu sisuks olevate asjaolude kohta kohtule iseseisvaks tutvumiseks, ilma nende tõendite kohtuliku uurimiseta kohtuistungil. Kohtul peaks kohtulikul uurimisel olema võimalus lükata omaksvõtt tagasi ka siis, kui asjaolu oli varem tunnistatud omaks võetuks, kuid kohtul on süüdistatavapoolse süü eitamise tõttu põhjust kahelda omaks võetud asjaolu tõele vastavuses. 2026-07-30 19:59:23 Meris Sillaots http://www.juridica.ee/article.php?uri=2026_5_digitaalsed_t_endid_kriminaalmenetluses_autentsus_terviklikkus_ja_usaldusv_rsus Digitaalse maailma arengud on teinud tõendiallikate ringi kriminaalmenetluses avaramaks ja ka keerukamaks. Andmekandjad, logid, sidevahendid ja platvormid talletavad sündmusi detailsusega, mida traditsioonilised tõendid ei võimalda. Samal ajal erinevad digitaalsed tõendid traditsioonilistest tavaliselt suure mahu, immateriaalsuse ning volatiilsuse poolest, mis toob menetlusosalistele omakorda kaasa uusi väljakutseid. Artiklis selgitatakse, millised põhimõtted ja miinimumnõuded võimaldavad kriminaalmenetluses digitaalseid tõendeid tõhusalt kontrollida. Selleks otsib autor vastuseid küsimusele, mida tähendavad digitaaltõendi autentsus, terviklikkus ja usaldusväärsus ning kuidas neid kontrollida. Lisaks uuritakse, kuidas jaotub tõendamiskoormis olukorras, kus tõendi päritolu, käitlemisahel (ingl chain of custody) või töötlusloogika ei ole läbipaistev. 2026-07-30 20:13:36 Simone Eelmaa http://www.juridica.ee/article.php?uri=2026_5_teadmuslikud_valikud_ja_infopimedus Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine (edaspidi rahapesu tõkestamine) on prokuratuuri jaoks valdkond, kus menetlusotsuste kvaliteet sõltub otseselt sellest, milliseid andmeid ja infoallikaid kasutatakse ning kuidas neist kujundatakse tõendamisväärtusega tervik. Kaasaegses infoühiskonnas ei seisne väljakutse enam info vähesuses, vaid selle ülekülluses. Info üleküllus (ingl information overload) tähendab olukorda, kus saadaval oleva teabe hulk ületab inimese võime seda töödelda, mõista ja otsuste tegemisel rakendada. Info üleküllus raskendab usaldusväärsete allikate eristamist ebausaldusväärsetest, hägustab tähenduslikke seoseid ning suurendab valeotsuste riski. Rahapesu tõkestamise kontekstis tähendab see, et menetlejal tuleb eristada suurest andmemassist need andmed, millel on konkreetse juhtumi jaoks tõendamis- või analüüsiväärtus. Seejuures on andmed hajutatud eri registritesse, rahavoogudesse ja piiriülestesse seostesse. Kui asjakohane teave jääb märkamata või seostamata, tekib infopimedus. Käesolev artikkel keskendub kolmele küsimusele. Esiteks, milliseid infoallikaid rahapesu tõkestamisel praktikas kasutatakse. Teiseks, milles avaldub infopimedus olukorras, kus andmeid on palju, kuid nende kasutamise loogika on ebaühtlane. Kolmandaks, millist analüütilist tööriistakasti vajab prokuratuur, et muuta andmed põhjendatud menetlusotsusteks. Kuigi käsitlus lähtub rahapesu valdkonnast, on andmemassiivide haldamise probleem iseloomulik ka teistele keerukatele kriminaalmenetlustele. 2026-07-30 20:16:59 Tuulikki Kantola http://www.juridica.ee/article.php?uri=2026_5_vastulause_arnold_sinisalu_taavi_perni_ja_karel_virksi_artiklile_teabehange_t_endina_kriminaa Käesolev diskussioon sai alguse 2024. aasta õigusteadlaste päevade sektsioonist pealkirjaga „Jälitus ja teabehange kriminaalmenetluses“. Artikkel keskendub peamistele lahkarvamustele, mis diskussiooniosalistel on tekkinud: mis on kolmnurgas „kriminaalmenetlus, teabehange ja jälitustegevus“ võrreldavad grupid ja milline on võrdluse tulem; mis on julgeolekuasutuste seaduse (JAS) regulatsioonis see, mis ilmselgelt ja häirivalt ignoreerib jälitustegevuse ja teabehanke kui fenomenide olemuslikku kattuvust; kas saab jätta tõstatamata JAS-i muutmise küsimuse ning kas JAS on kooskõlas põhiseadusega. 2026-07-30 20:22:48 Eerik Kergandberg http://www.juridica.ee/article.php?uri=2026_5_kuritegeliku_henduse_koosseisu_neli_kirjutatud_ja_ks_kirjutamata_element Seitse aastat tagasi muudeti taas karistusseadustikus (KarS) kuritegeliku ühenduse regulatsiooni. Kuni 2014. aasta lõpuni leidus KarS-s lisaks §-le 255 (kuritegelik ühendus) ja §-le 256 (kuritegeliku ühenduse organiseerimine) mitu eriosa sätet, mis nägid kvalifitseeriva tunnusena ette kuritegeliku ühenduse, kusjuures osadel juhtudel oli kuritegelik ühendus raskendav asjaolu koos grupiga ja teistel juhtudel iseseisev eriti raskendav asjaolu. Karistusõiguse revisjoni käigus jõuti arusaamisele, et olukord, kus mõnes koosseisus käsitletakse kuritegelikku ühendust iseseisva tunnusena ja teistes koos grupiga, võib põhjustada ebavõrdset kohtlemist. Seetõttu jäeti karistusseadustiku muutmisega kuritegelik ühendus eriosast raskendava või eriti raskendava asjaoluna välja. Kuritegeliku ühenduse tunnuseid on viimase tosinkonna aasta jooksul analüüsitud kümnetes kohtulahendites. Ulatuslikku kohtupraktikat arvestades teeb autor vahekokkuvõte ja analüüsib, millised asjaolud on kohtute hinnangul andnud alust jaatada kuritegeliku ühenduse olemasolu ning millistel juhtudel on peetud põhjendatuks rääkida üksnes paremini organiseerunud kaastäideviijate grupist. 2026-07-30 20:26:47 Vahur Verte http://www.juridica.ee/article.php?uri=2026_5_vangistustingimuste_t_hendus_v_ljaandmismenetluses_572203 Väljaandmise otsuse tegemisel seisavad riigid sageli silmitsi keerulise dilemmaga: ühelt poolt kohustus teha rahvusvahelist koostööd ning tagada kuritegude toimepanijate vastutusele võtmine, teiselt poolt kohustus kaitsta üksikisiku põhiõigusi. See pinge muutub eriti teravaks olukordades, kus väljaandmine võib viia isiku kinnipidamistingimustesse, mis ohustavad tema õigust mitte saada piinatud ega kogeda ebainimlikku või alandavat kohtlemist või karistamist Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikli 3 tähenduses. Käesolev artikkel keskendub sellele, kuidas kinnipidamistingimused ‒ nii füüsilised olmetingimused (ruum, hügieen, värske õhu ja valgusvõimalused) kui ka vanglas kohaldatavad meetmed ja režiimid (läbivaatused, ohjeldusmeetmed, üksikvangistus jms) ‒ mõjutavad väljaandmise lubatavuse hindamist. Esmalt antakse Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika põhjal ülevaade sellest, millised probleemid väljaandmist taotleva riigi kinnipidamistingimustega võivad viia EIÕK artikli 3 rikkumiseni ning tuua kaasa väljaandva riigi vastutuse konventsiooni rikkumise eest. Seejärel analüüsitakse, millisel viisil on kinnipidamistingimustega seotud vastuväiteid võimalik väljaandmismenetluses esitada. Selleks käsitletakse rahvusvahelise ja riigiülese õiguse pakutavaid võimalusi ning Eesti väljaandmismenetluse regulatsiooni ja vaatleme, kas ja kuidas võimaldab kehtiv menetluskord selliseid vastuväiteid sisuliselt hinnata. Artikli viimases osas tehakse eelneva põhjal järeldus selle kohta, milliste sisuliste argumentidega ja millistele allikatele tuginedes saab väljaandmismenetluses põhjendada väidet, et kinnipidamistingimused taotlevas riigis on EIÕK artikli 3 tähenduses problemaatilised. 2026-07-30 20:34:00 Anneli Soo, Ksenia Žurakovskaja-Aru, Kaie Proode http://www.juridica.ee/article.php?uri=2026_5_mirjam_vili_doktorit_kaitsmine_2_septembril_2026 <p style="text-align: center"><b> 2. septembril 2026<br/> kaitseb Mirjam Vili õigusteaduse erialal doktoritööd<br/> „NEC-direktiivist tulenev saasteaine heite riiklik summaarne piirkogus paiksest heiteallikast väljutatava saasteaine heitkoguse piiramise alusena“.</b> </p> <p style="text-align: center"> <b>Doktoritöö juhendajad olid</b><br/> kaasprofessor Ivo Pilving (Tartu Ülikool) ja<br/> kaasprofessor Hannes Veinla † (Tartu Ülikool).<br/><br/> <b>Oponendid on</b><br/> professor Gerd Winter (Bremeni Ülikool)<br/> ja PhD Mait Laaring (Tallinna Halduskohus).<br/><br/> Kaitsmine toimub TÜ peahoone Senati saalis<br/> (Ülikooli 18 ruum 204, Tartu).<br/><br/> Kaitsmine on jälgitav ka Zoomis. </p> <p style="text-align: center"> Rohkem infot leiab: <a href="https://oigus.ut.ee/et/uritus/mirjam-vili-kaitseb-doktoritood-nec-direktiivist-tulenev-saasteaine-heite-riiklik-summaarne">https://oigus.ut.ee/et/uritus/mirjam-vili-kaitseb-doktoritood-nec-direktiivist-tulenev-saasteaine-heite-riiklik-summaarne</a> </p> 2026-07-30 21:09:37