et Juridica ajakiri 2019/10 http://www.juridica.ee/ Juridica Austatud lugeja! http://www.juridica.ee/article.php?uri=2019_10_austatud_lugeja_ See oli ilmselt sügisel 1993, kui ülikooli peahoone ees tuli minu juurde reporter mikrofoniga ja soovis teada, keda mina pean meie aja kangelaseks. Piinlik tunnistada, aga olin suutnud <i>universitas’</i>e ukse lahti murda hoolimata asjaolust, et mu teadmised Lermontovi loomingust piirdusid luuletusega „Puri“ (teate küll, <i>„Белеет парус одинокий…“</i>). Ka see teadmine ei olnud pärit niivõrd koolist, kui asjaolust, et isa kandis need värsid pea igal aastal kobamisi, kuid siiski Näärivanale ette. Nii ma siis jätsingi küsimusele vastamise Urmas Reinsalule, kes tänuväärselt sealsamas lähedal juhtus olema. Mida ta vastas, ei tea. Aga küsimus kui selline jäi mind kummitama.<br /><br /> Tänaseks olen „Meie aja kangelase“ läbi lugenud ja paljugi veel. Minu käest küsiti eile, kas loen ja teen märkmeid töö pärast: selleks, et kirjutada toimetaja veerge. Hämmastav, mille peale küll võidakse tulla. Ei ja veelkord ei. Aga tõsi ta on, et loetu aitab mul mu tööd teha. Eelkõige aga aitab see elada. <br /><br /> Milleks on autoritele hea Juridicas avaldamine? Juridica maksab autoritasu, aga kui mõni väga harv erand välja arvata, ei ole tasu autoritele reeglina oluline. Juba ainuüksi seepärast, et summad pole märkimisväärsed. Tõsi, tean et mõned tööandjad on premeerinud töötajaid Juridicas avaldamise eest. Seega toob avaldamine kaasa tööalase tunnustuse. Olen aru saanud, et ka töökohtadele kandideerimisel võib Juridica artikkel anda konkurentsieelise. On olnud lausa juhtumeid, kus ootamatult laekub artikkel kaua vaiki olnud võimekalt juristilt ja mõni aeg pärast avaldamist saabub teade tema ametikõrgenduse kohta. Ilmselt annab Juridicas avaldamine ka laiema tuntuse Eesti juuraringkondades – reklaam, paremal juhul isegi autoriteet. Kindlasti aitab artikkel korjata koolituspunkte, mille nõudmine on juuraametitele nii omaseks saanud. Ja loomulikult hankida teaduskraadi. <br /><br /> Meie aja kangelaseks pean seda autorit, kes kirjutab sisemisel sunnil. Sellist, kes ei kirjuta selleks, et midagi saada, vaid anda; mitte enda positsiooni muutmiseks selles maailmas, vaid maailma muutmiseks. Neid on. <br /><br /> Usun, et Juridica artiklid on tõepoolest ka muutnud Eesti õigusmaastikku. Kuid selge on see, et mitte alati. Hiljuti tuli telest selline film nagu „Spioonide sild“ (<i>Bridge of Spies</i>, režissöör Steven Spielberg, 2015). See on lugu advokaadist, kes 1960. aastate USA-s kaitseb kohtus vene spiooniks peetavat meest. Advokaadile saab üsna pea selgeks, et ehkki tema kaitseargumendid on vägagi kaalukad, võitleb ta tuuleveskitega. Ja siis tuleb tuum: selles lootusetus olukorras ta ei hädaldanud, ei ärritunud, ei kavaldanud, ei lasknud käsi rüppe. Ehk siis ta ei andnud alla ei eetilises ega professionaalses plaanis. <i>„Крутой мужик, </i>“ ütles kaitsealune. Hollywoodlikku lõppu ei tulnud: advokaat kaotas kohtuasja. Kui aga keegi peaks täna pistma mulle mikrofoni nina alla ja mul oleks julgust vastata (sh siiralt vastata), siis kirjeldaksin ma meie aja kangelasena inimest, kes annab endast parima isegi siis, kui lootust pole. <br /><br /> Mis ajendas mind kirjutama meie aja kangelasest aasta viimases, 2019. aastal ülikooli lõpetanud juristide numbris? Needsamad noored. Olen kohanud inimesi, kes on rääkinud sellest, kuidas nad tahaksid juristiks saada selleks, et aidata vähekindlustatud inimestel oma õigusi maksma panna. Kahjuks on nii, et õiguste poolest oleme võrdsed, aga rahakott – mida õiguste maksmapanek kahjuks järjest rohkem eeldab – on igaühel eri suurusega. Tagajärg on teadagi milline. Rõõm on sellises olukorras lugeda, et üks õigusteaduskonna poolt aasta parimaks peetud lõputöö autoritest on tõepoolest valinud ameti, mida kirjeldab Salingeri „Kuristik rukkis“: aidata inimesi, et nad sellesse kuristikku ei kukuks. <br /><br /> Head lugemist, meeleolukat vana aasta lõppu ja õnnelikku uut aastat! 2019-12-31 18:59:16 Katrin Prükk Rahvuse vaba määramine – kas põhiseadusega tagatud kodanikuõigus II maailmasõja eelses Eesti Vabariigis? http://www.juridica.ee/article.php?uri=2019_10_rahvuse_vaba_m_ramine_kas_p_hiseadusega_tagatud_kodaniku_igus_ii_maailmas_ja_eelses_eesti_va Eesti Vabariigi poliitika näitas üles suurt algatuslikkust ja tähelepanu vähemusrahvustega seotud küsimuste lahendamisel. 1920. aasta põhiseaduse § 20 sätestas: „Iga Eesti kodanik on vaba oma rahvuse määramises.“ Seda, et põhiseaduse §-st 20 tuleneb kodaniku subjektiivne õigus, Riigikohus kahtluse alla ei seadnud. Küsimus oli ainult selle õiguse ulatuses. Ka 1933. aasta põhiseaduses oli rahvuskuuluvuse valik absoluutselt vaba. 1937. aasta põhiseaduses seda õigust teatud moel siiski piirati – õigus rahvuskuuluvusele garanteeriti üksnes selles mõttes, et kuulumine mingisse rahvusgruppi oli kaitstud. <br /><br /> Kui võrrelda Eesti esimese iseseisvusperioodi kahte kümnendit, siis rahvuse määramise kohtuasjades oli oma õiguste maksmapanek mõnevõrra lihtsam 1920. aastatel. Nimelt piisas isiku registreerimiseks vähemusrahvuste rahvusnimekirja lisaks politseilt ja vallavalitsustel saadud andmetele ka isiklikust teadaandest. 1920. aastate lõpul hakkasid ilmnema mõningad märgid, mis viitasid vähemustele seni antud õiguste piiramisele. 1929. aastal asus Riigikohus seisukohale, et seadus ei näe ette kodaniku õigust oma teadaande põhjal nõuda, et teda tunnistataks kuuluvaks mõnda rahvusse, kellel ei ole Eesti Vabariigis oma kultuuromavalitsust. 1930. aastate teise poole kohtulahendites oli juba selgemalt näha tendentsi vähemusõiguste piiramise suunas. Oma 1930. aastate lahendites asus Riigikohus seisukohale, et pärast rahvusse kuuluvuse aluste määramise seaduse jõustumist ei ole enam põhjust vähemusrahvuste rahvusnimekirjade koostamisel aluseks võtta üksnes vähemusrahvuste kultuuromavalitsuse seaduse juhtpõhimõtteid, nagu seda oli rõhutatud Riigikohtu varasemates otsustes. 2019-12-31 18:59:34 Kaisa Rebane Riigi kaitsekohustuse täitmine ravimite kättesaadavuse tagamisel kriisides http://www.juridica.ee/article.php?uri=2019_10_riigi_kaitsekohustuse_t_itmine_ravimite_k_ttesaadavuse_tagamisel_kriisides 2018. aastal Riigikantselei ja Siseministeeriumi eestvedamisel valminud elanikkonnakaitse kontseptsioon seadis riiklikuks eesmärgiks töötada välja lahendused ravimite kättesaadavuse suurendamiseks kriisiolukorras. Samal aastal valminud riigikaitseõiguse muudatuste kontseptsioonis nähakse varu hoidmise kohustuse seadmist erasektorile kui üht võimalikku lahendust ravimite kättesaadavuse tagamiseks kriisides. Samas mööndakse riigikaitseõiguse muudatuste kontseptsioonis, et esmalt tuleb määrata varu moodustamise eesmärk ja ulatus ning kohustuse subjekt. Tänaseks ei ole eelnevalt nimetatud kontseptsioonides kirjeldatud probleemidele ja ülesannetele leitud lahendust. <br /><br /> Artiklis selgitatakse esmalt lühidalt, kas riigi regulatsioon on piisav ravimite elanikkonnale kättesaadavuse tagamiseks kriisides, et riik suudaks täita Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 lõikest 1 tulenevat kohustust tagada igaühe tervise kaitse, et seeläbi kaitsta põhiseaduse preambulist tulenevat sisemist ja välist rahu. Teiseks uuritakse, kas ravimite varu loomine on ainuke tõhus meede ravimite kättesaadavuse tagamiseks ning kellele ravimituru osalistest on põhiseaduspärane ravimite varu hoidmise kohustust panna. 2019-12-31 18:59:49 Galina Danilišina Andmete ülekandmise õigus isikuandmete kaitse üldmääruses http://www.juridica.ee/article.php?uri=2019_10_andmete_lekandmise_igus_isikuandmete_kaitse_ldm_ruses Rohkelt avalikkuse tähelepanu pälvinud isikuandmete kaitse üldmääruses on mitmete teiste muudatuste kõrval kehtestatud täiesti uudne andmesubjekti õigus, milleks on õigus andmete ülekandmisele. Üldmääruse artiklis 20 sisalduv õigus andmete ülekandmisele annab andmesubjektile õiguse saada vastutavalt töötlejalt koopia isikuandmetest, mida vastutav töötleja tema kohta hoiab, kanda andmed ise teise vastutava töötleja juurde üle või nõuda vastutavalt töötlejalt andmete otse ülekandmist teise vastutava töötleja juurde, kui see on tehniliselt teostatav. Andmete ülekandmise õiguse eesmärk on tugevdada andmesubjekti kontrolli teda puudutavate isikuandmete üle. <br /><br /> Käesolev artikkel analüüsib, millised eeldused peavad andmete ülekandmiseks olema täidetud, millised on vastutava töötleja kohustused andmete ülekandmise õigusega seoses ja millal on vastutaval töötlejal õigus keelduda andmesubjekti esitatud andmete ülekandmise taotluse täitmisest. 2019-12-31 19:00:06 Kristena Paalmäe Tehisintellekti kasutamine haldusakti andmisel http://www.juridica.ee/article.php?uri=2019_10_tehisintellekti_kasutamine_haldusakti_andmisel Tehisintellekti kasutatakse erinevates eluvaldkondades üha rohkem, millest tõusetub ka vajadus tehisintellekti kasutamist reguleeriva õigusliku raamistiku analüüsimiseks ning vajadusel kaasajastamiseks. Viimastel aastatel on nii Eestis kui ka Euroopa Liidu tasandil loodud töögruppe, mille eesmärgiks on kehtivate õigusaktide tehisintellekti suhtes kohaldamise võimalikkuse analüüsimine ja/või uute õigusaktide koostamine, tagamaks tehisintellekti rakendustele õiguslik regulatsioon. <br /><br /> Käesolevas artiklis avatakse esmalt tehisintellekti mõiste ning seejärel analüüsitakse, millised on tehisintellekti tehnoloogiate laiemad kasutusvõimalused haldusmenetluses võrreldes lihtsamate automatiseeritud tarkvaralahendustega. Viimaks analüüsitakse tehisintellekti tehnoloogiaid hõlmavate tarkvaralahenduste haldusakti andmisel kasutamisega kaasnevaid õiguslikke probleeme. Esmalt analüüsitakse, kas tehisintellekti tehnoloogiate kasutamisel haldusakti andmisel on võimalik sellisel teel vastu võetud otsustega kaasnevale vastutusele kohaldada riigivastutuse seaduse kehtivat regulatsiooni, ning teiseks, kas ja millisel määral on tagatud haldusaktide kontrollitavus juhul, kui haldusakti andmisel on rakendatud tehisintellekti tehnoloogiaid. 2019-12-31 19:00:23 Kätliin Lember Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiapõhise mobiilse töö reguleerimise erisused http://www.juridica.ee/article.php?uri=2019_10_info-_ja_kommunikatsioonitehnoloogiap_hise_mobiilse_t_reguleerimise_erisused Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) põhine mobiilne töö on üks uutest töövormidest, mille on kaasa toonud tehnoloogia areng ning muudatused ühiskondlikes ja majanduslikes suhetes. Tegemist on töökorraldusega, mida iseloomustab töötamine erinevates kohtades väljaspool tööandja ruume (nt töötaja kodus, kliendi ettevõttes, kohvikus, teel olles), kasutades töö tegemiseks kaasaegset info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (nt sülearvutit, iPadi jmt) ning olles konkreetse kohaga veel vähem seotud, kui traditsiooniline kaugtöö. Kuigi IKT-põhist mobiilset tööd võib teha ka isik, kes töötab võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu alusel, peetakse artikli kontekstis IKT-põhise mobiilse töö tegijatena silmas töölepingu alusel tööd tegevaid isikuid. <br /><br /> IKT-põhise mobiilse töö kui sisu poolest kaugtöö alaliigi tegemine toimub töölepingu seaduse kohaselt tööandja ja töötaja kokkuleppe alusel. Artiklis uuritakse, kas kehtiv töösuhete regulatsioon võimaldab IKT-põhist mobiilset tööd probleemideta rakendada või on vajalik erireeglite kehtestamine. Mobiilse töö iseloomust tulenevalt võib olukorras, kus töö tegemise koht ei ole määratud ja tööandjale igakordselt teada, olla tööandjal praktikas keeruline kui mitte võimatu täita kõiki töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid, sisustada töötaja töö tegemise koht ning täita töö- ja puhkeaja nõudeid. 2019-12-31 19:00:38 Piret Palm Sissetuleku arestimise põhiseaduslikud piirid http://www.juridica.ee/article.php?uri=2019_10_sissetuleku_arestimise_p_hiseaduslikud_piirid 2018. aasta alguses jõustus täitemenetluse seadustiku (TMS) muudatus, millega korraldati ümber 25 aastat kehtinud sissetuleku arestimise regulatsioon. Kui seni oli absoluutne arestimiskeeld seotud TMS § 132 lõike 1 kohaselt töötasu alammääraga, siis uue regulatsiooniga sätestati TMS § 132 lõikega 1<sup>2</sup> põhireeglile erand, mis lubab arestida ka osa sissetulekust, mis jääb alla minimaalpalga. Nimetatud säte tekitas suurt poleemikat ning teiste seas leidis ka õiguskantsler, et teatud olukordades võib säte sattuda vastuollu inimväärikuse põhimõttega. Seetõttu muudeti 10. juunil 2018 asjaomast regulatsiooni ja vähendati arestimise ulatust, kuid põhimõte jäi samaks. <br /><br /> Riigikohtu tsiviilkolleegium hindas TMS § 132 lõike 1<sup>2</sup> 9. jaanuarist 2018 kuni 10. juunini 2018 kehtinud redaktsiooni ning leidis, et see pole vastuolus põhiseadusega. Riigikohtu hinnangul ei riiva säte omandipõhiõigust ebaproportsionaalselt. Käesoleva artikli autor leiab, et Riigikohus on teemale lähenenud konkreetse kaasuse kontekstis, mõnevõrra ehk liialt lihtsustatult ja jätnud tähelepanuta mitmed olulised aspektid, sh formaalse kontrolli ja riived teistele põhiõigustele. Käesolevas artiklis analüüsib autor esmalt TMS § 132 lõike 1<sup>2</sup> formaalset põhiseaduspärasust ning seejärel materiaalset põhiseaduspärasust. 2019-12-31 19:00:53 Merili Laansoo „Tigedast ja hoolimatust iseloomust tingitud validus ja karmus“. Abikaasadevahelise vägivalla juhtumid Riigikohtu tsiviilosakonnas 1920‒1930 http://www.juridica.ee/article.php?uri=2019_10_tigedast_ja_hoolimatust_iseloomust_tingitud_validus_ja_karmus_abikaasadevahelise_v_givalla_j Perevägivald on viimastel aastatel saanud nii Eestis kui ka mujal maailmas suure meediakajastuse ja terava ühiskondliku tähelepanu osaliseks. Kordades vähem pöörati perevägivalla probleemile tähelepanu Eesti esimesel iseseisvusperioodil. Kuigi perevägivalda kajastati kirjanduses ning ühiskondlikes aruteludes väga vähesel määral – ja sellest võiks esmapilgul järeldada, et probleemi ei olnud ‒, koorub Riigikohtu tsiviilosakonna otsustest välja arvukaid näiteid vägivalla esinemisest perekonnas. Abikaasade vaheliste õiguslike suhete kontekstis võis vägivald olla aluseks abielulahutuse nõudele või anda õiguse abikaasast lahus elada – sellele käesolevas artiklis keskendutaksegi. Artiklis käsitletakse Riigikohtu tsiviilosakonna asjaomaseid otsuseid aastatest 1920‒1930. 2019-12-31 19:01:10 Marit Joost Juridica tellimine 2020. aastaks http://www.juridica.ee/article.php?uri=2019_10_juridica_tellimine_2020_aastaks Artikkel saadaval ainult pdf formaadis. 2019-12-31 19:02:08