et Juridica ajakiri 2020/4 http://www.juridica.ee/ http://www.juridica.ee/article.php?uri=2020_4_austatud_lugeja_ <p>15. juunil 1920 võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse. Kuigi ka eelkonstitutsioonilistes aktides oli võetud suund demokraatliku, põhi- ja vähemus­rahvuste õigusi kaitsva ning õiglusel põhineva riigikorra poole, pidi põhiseaduses kirjapandu kestma igast ajutisest valitsemiskorrast või esmasest deklaratsioonist kauem.</p> <p>Juridica käesolev number ei sisalda küll esimese põhiseaduse sajandale aastapäevale pühendatud õigusajaloolisi artikleid, kuid näitab sama põhiseadusliku traditsiooni jätkumist ka tänapäeval, ehkki juba oma riigi kolmanda põhiseaduse all. Isegi kui õigusriigi põhimõte on põhiseaduses sätestatud, tuleb seda pidevalt edasi arendada ja jätkuvalt kaitsta. Nii on Uno Lõhmuse artikkel „Jälitamine ja põhi­õigused“ otseselt seotud õigusriiklike ja põhiseaduses sätestatud piiridega jälitustegevusele; erinevate halduskaristuste teemad jällegi jätkavad haldusõiguslikku ja -menetluslikku traditsiooni, mis oma modernses vormis jõudis Eesti territooriumile alles omariikluse ajal. </p> <p>2020. aasta on nimetatud põhiseaduse aastaks. Justiitsministeerium püüab tavapärasest põhjalikumalt ja mitmekülgsemalt tutvustada inimeste põhiõigusi ja meie riigikorralduse põhiseaduslikku alust. Iga nädal avaldatakse lühivideo, kus enam või vähem tuntud isikud seletavad lahti üht põhiseaduse paragrahvi; huvilised võivad uudistada erinevaid teemakohaseid näitusi jm (vt https://www.pohiseadus100.ee/). Osa plaanitud üritusi on tulnud COVID-19 põhjustatud eriolukorra tõttu ära jätta, osa tegevusi on leidnud koha virtuaalruumis. </p> <p>On ka otseselt 1920. aasta põhiseadusele pühendatud sündmusi. Teaduste Akadeemia Riigiõiguse Sihtkapital korraldas 15. juunil veebiseminari „Eesti Vabariigi esimene põhiseadus 100“, kus Hannes Vallikivi, Hent Kalmo, Marju Luts-Sootak ja Marelle Leppik avasid esimese põhiseaduse konteksti, eripärasid ja rakendamise põhijooni. Seminari juhtisid Tarmo Soomere ja Lauri Mälksoo. Seminar on järelvaadatav aadressil: http://www.akadeemia.ee/et/tegevus/uudised/­teated/20190513113731/. Riigiõiguse sihtkapital teeb digitaalselt kättesaadavaks 1920. aasta põhiseaduse koostamise ja rakendamisega seotud materjalid. Nendeni peaks samuti juhatama Justiitsministeeriumi põhiseadusele pühendatud eriportaal. </p> <p>Ka 36. Eesti õigusteadlaste päevadel 8.–9. oktoobrini 2020 käsitletakse põhi­seadust nii ava- kui ka lõpuplenaaristungil ja nii mõneski erisektsioonis. Eesti ajalooliste põhiseaduste kujunemise ja mõjuga tegeletakse õigusajaloo sektsioonis, riigiõiguse sektsioonis põhiseaduslikkuse järelevalvega tänapäeval. </p> <p>1920. aasta põhiseaduse täieliku jõustumise aastapäevaks, 21. detsembriks on plaanitud kehtiva põhiseaduse kommentaari uue väljaande tutvustus. Samal päeval toimub Õpetatud Eesti Seltsi, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi korraldatav konverents „Põhiseaduse näod“. </p> <p>Loodame, et igaüks leiab Eesti esimese põhiseaduse sajandal aastapäeval põnevat lugemist, kuulamist ja erinevaid osalemisvõimalusi, mis aitavad paremini aru saada nii meie ajaloolisest põhiseadustraditsioonist kui ka kehtivast põhiseadusest.</p> 2020-07-04 16:22:08 Marju Luts-Sootak, Hesi Siimets-Gross http://www.juridica.ee/article.php?uri=2020_4_krestomaatiline_k_situs_haldussunnist_ja_haldustrahvid Hiljuti avalikustati Justiitsministeeriumi poolt koostatud haldustrahviõiguse kontseptsioon, mis peaks olema esmaseks aluseks haldustrahve puudutava õigusloome kujundamisel. Käivitunud on elav arutelu, kuidas haldustrahve meie õigusesse sobitada. Arvamuste, sealhulgas vastandlike arvamuste paljususe põhiline esilekutsuja on arusaam, et tekkinud probleeme saab edukalt lahendada kehtiva õiguse pinnalt. Autori hinnangul ei saa see soovunelm täituda ning tuleb otsida uut õiguslikku paradigmat, kahjustamata sealjuures kehtiva õigussüsteemi toimimist. 2020-07-04 16:22:36 Indrek Koolmeister http://www.juridica.ee/article.php?uri=2020_4_v_imalused_euroopa_liidu_halduskaristuste_lev_tmiseks_eestis 1. septembril 2002 jõustunud karistusseadustik lõi ühtse süüteomõiste, mille alla koondas nii kuriteod kui väärtegudena ka senised haldusõigusrikkumised. Selline süsteem lähtub põhimõttest, et väärteod on vähetähtsad õigusrikkumised, mida dekriminaliseerida ei saa, kuid mille karistamine kuritegudena oleks ülereageerimine. <br/><br/> Euroopa Parlamendi ja nõukogu eri õigusaktides on kohati sätestatud trahvid, mis ületavad nii Eestis väärteo eest ette nähtud rahatrahve kui ka kuritegude eest ette nähtud rahalisi karistusi. Eesti seadusandja on püüdnud seda olukorda lahendada väärtegude rahatrahvi ülemmäärade tõstmise kaudu. Siiski on surve seadusandjale halduskaristuste kehtestamiseks muutunud üha suuremaks. <br/><br/> Käesolev artikkel põhineb uuringul, mille artikli autorid koostasid Riigikantselei strateegiabüroo tellimusel alates 2019. aasta septembrist kuni 2020. aasta jaanuarini ning mille eesmärk oli välja selgitada stsenaariumid Euroopa Liidu õiguses sätestatud haldustrahvide ülevõtmiseks Eesti õigusesse ja anda hinnang iga stsenaariumi lubatavuse, võimalikkuse ning selle kasuks otsustamise tagajärgede kohta. Artiklis annavad autorid ülevaate uuringu peamistest tulemustest ja esitavad põhjendatud seisukoha selle kohta, milline oleks nende hinnangul eelistatuim viis Euroopa Liidu haldusaktide ülevõtmiseks Eesti õigusesse. 2020-07-04 16:22:55 Anneli Soo, Alexander Lott, Andreas Kangur http://www.juridica.ee/article.php?uri=2020_4_p_hjuslik_seos_kriminaalvastutuse_alusena_eesti_igusteoorias_ja_riigikohtu_praktikas_vastatud Karistusõiguse ülesanne on töötada välja oma lähenemine isiku kriminaalvastutuse eelduseks oleva põhjusliku seose tuvastamiseks ehk teisisõnu isikule tagajärje õiguslikuks omistamiseks. Siin on mitmeid võimalikke lähenemisi. Eesti Riigikohtu praktika ja õigusteooria lähtuvad tagajärje õiguslikul omistamisel kaheastmelisest skeemist, millest esimesel kontrollitakse põhjuslikkust ehk kausaalsust ja teisel seda, kas tagajärg on isikule normatiivselt ehk objektiivselt omistatav. Samas annavad ka teised, dogmaatilist täpsust mitte nii kindlakäeliselt taga ajavad lähenemised aktsepteeritavaid ja ühetaolisi lahendusi. Käesoleva artikli eesmärk on kriitiliselt analüüsida põhjusliku seose käsitluse <i>status quo</i>’d Eesti kohtupraktikas ja õiguskirjanduses ning küsida, kas see on põhjendatud ja igakülgne. 2020-07-04 16:23:17 Anneli Soo, Birgit Sisask http://www.juridica.ee/article.php?uri=2020_4_j_lgimine_ja_p_hi_igused Artikkel on järjeks varem ilmunud artiklile <i> „Quo vadis</i>, kriminaalmenetlus?“ (Juridica 2020/3). Eelmises artiklis arutles autor kriminaalmenetluse arengu üle preventiivses ühiskonnas. Preventiivse riigi ideoloogia ülehindab julgeolekuriske ja alahindab isikuvabadusi. Jälgimise üha suurem ulatus survestab põhiõiguste kaitset, eriti era- ja perekonnaelu ning kodu puutumatust, kommunikatsiooni saladust ning isikuandmete kaitset. Samuti on surve õiglase kohtumenetluse õigustele nagu poolte võrdsus, menetluse võistlevus ning süütuse presumptsioon. Mõistagi põhjendatakse iga uue jälgimismeetme lisamist väitega, et tasakaal turvalisuse ja isikuõiguste vahel on tagatud ning ametnikud tegutsevad üksnes seaduse alusel ja piires. Jälgimise toetajad, olgu nad siis valitsusametnikud, poliitikud või õiguskaitse- ja luureasutuste ametnikud, õigustavad privaatsuse madalal tasemel kaitset, selleks et legitimeerida jälgimistehnikaid, väitega, et kui midagi pole varjata, siis pole ka midagi karta. Nende argiväidete veenvus kaob, kui süüvida konstitutsioonilise õigusriigi põhimõtetesse. Mis ei tähenda, et jälitustegevus kuritegude avastamiseks ning inimeste jälgimine laiemalt nende valitsemise eesmärgil oleks kõigil juhtudel vastuolus õigusriigi põhimõttega. Küsimus on pigem selles, kuidas realiseerida põhiseaduse piiravat funktsiooni viisil, et põhiõiguste toime ning õigusriigi põhimõtted säiliksid maksimaalselt võimalikul moel. Nende võimaluste üle arutamine ongi selle artikli eesmärk. 2020-07-04 16:23:37 Uno Lõhmus http://www.juridica.ee/article.php?uri=2020_4_elektroonilise_allkirjastamise_aja_tuvastamine_iguslikud_n_uded_ja_tehnilised_v_imalused Eestis oli 2020. aasta maiks antud üle 960 miljoni digitaalallkirja, seejuures on viimase kahe aasta jooksul antud kaks korda rohkem e-allkirju kui kogu varasema aja jooksul kokku ehk elektroonilisel teel tahteavalduste vahetamine ning lepingute sõlmimine on saanud nii avalikus kui ka erasektoris igapäevaseks.<br/><br/> Artiklis võrreldakse allkirjastamist ja allkirjastamise aja kindlaksmääramist analoogmaailmas ja elektroonilises keskkonnas. Reeglina ei ole allkirjastamise aja kindlakstegemine õiguslike tagajärgede saabumise aspektist vajalik ning seda ei nõuta ka seaduses. Tsiviilõiguslikult ei ole oluline, millal dokument koostati ja kokkuleppe hilisem vormistamine dokumendina ei välista õiguslike tagajärgede saabumist. Kui kirjaliku vorminõude täitmiseks on vajalik omakäeline allkirjastamine ning allkiri võiks asetseda tehingudokumendi lõpus, et näidata ära tehingu sisu ja ulatus, ei ole omakäeline allkiri õiguslikult defineeritud ning allkirjastamise aeg on nõutav vaid seaduses sätestatud juhtudel. Seevastu elektroonilises keskkonnas on allkirjastamisele seatava nõudena vajalik ka allkirjastamise aja kindlaksmääramine. <br/><br/> Euroopa elektroonilist allkirjastamist käsitlev eIDAS-määrus ei kohusta samuti allkirjastamise aega määrama. Samas ei ole allkirja andmise aja nõudmine tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) vastuolus eIDAS-määrusega, kuna eIDAS-määrusest saab lugeda välja ajakomponendi fikseerimise kaudse nõude. Selleks et hinnata, milline e-allkirja andmiseks vajalik toiming tuleks siduda tehingu tegemise ajaga, analüüsitakse artiklis omakäelise allkirjaga võrdväärse e allkirja loomise protsessi. <br/><br/> E-allkirja andmise toimingu sidumine tehingu tegemise ajaga TsÜS § 80 lõike 3 tähenduses on sisult määratlemata. Õiguskindluse ning tehingukäibe usaldusväärsuse seisukohast ei ole otstarbekas e-allkirja andmise aja fikseerimisest loobuda, kuid tuleks kaaluda kas seaduse muutmist või tõlgenduspraktika kujundamist selliselt, et TsÜS § 80 lõikes 3 sätestatud kohustusliku ajana saaks käsitada ajatemplipäringu ajahetke. 2020-07-04 16:23:58 Laura Kask, Kristiina Laanest http://www.juridica.ee/article.php?uri=2020_4_sooritusn_ude_lahendamine_tsiviilasja_kohtulahendi_resolutsioonis Eraõigusliku vaidluse sisulisel lahendamisel teeb kohus otsuse. See tähendab, et kohus teeb hagi või muu avalduse tervikuna või osalise rahuldamise korral kohtuliku käsutuse, mis on olemuselt kohustav. See ei tähenda siiski alati soorituseks kohustamist. Kohtulahendil võib lisaks olla nii tuvastav kui ka kujundav toime. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 5 lõige 1 sätestab muu hulgas, et hagi menetletakse nõudest lähtudes. Seega määrab kohtusse pöörduja (hageja või avaldaja), kas ta soovib kohtumenetluse tulemusena sooritusliku, tuvastusliku või kujundusliku kohtuliku käsutuse tegemist. Selle järgi jaotuvad nõuded sooritus-, tuvastus- ja kujundusnõueteks. <br/><br/> Tsiviilasja lahendamise tulemusel tehtav kohtulahend on selle jõustumise või viivitamata täitmiseks tunnistamise järel täitedokument, mida saab vajaduse korral täita sundkorras täitemenetluse seadustiku alusel toimuva täitemenetluse raames. Sundtäitmiseks peab kohtuotsuse resolutsioon olema selge ja üheselt mõistetav. Ka vabatahtliku täitmise puhul peab kohustatud isikule olema selge ja arusaadav, mil viisil käitumist temalt oodatakse. Mõlemal juhul nähtub täitmise sisu kohtulahendi resolutsioonist, mis peab olema ammendav, korrektne, selge, täpne ja täidetav ilma lahendi ülejäänud tekstita. <br/><br/> Käesolev artikkel käsitleb valikut küsimustest, mis võivad tekkida levinumate tsiviilõiguslike sooritusnõuete lahendamisel kohtuotsuse või -määruse resolutsioonis otsuse sõnastamisel. 2020-07-04 16:24:15 Mati Maksing http://www.juridica.ee/article.php?uri=2020_4_sada_aastat_eesti_esimesest_p_hiseadusest Artikkel saadaval ainult pdf formaadis. 2020-07-04 16:24:40 http://www.juridica.ee/article.php?uri=2020_4_isikuvastased_s_teod Artikkel saadaval ainult pdf formaadis. 2020-07-04 16:24:59 http://www.juridica.ee/article.php?uri=2020_4_karistus_iguse_kaasuste_lahendamise_metoodikast Artikkel saadaval ainult pdf formaadis. 2020-07-04 16:25:11 http://www.juridica.ee/article.php?uri=2020_4_v_la_igusseadus_iii_kommenteeritud_v_ljaanne Artikkel saadaval ainult pdf formaadis. 2020-07-04 16:25:28