et Juridica ajakiri 2019/3 http://www.juridica.ee/ http://www.juridica.ee/article.php?uri=2019_3_austatud_lugeja_ <p align="justify">Oli kunagi hetk, kus pidin olema emotsionaalseks toeks võõrale tütarlapsele, kes ootas kiirabi. Lõpust alustades: kohale saabunud brigaad leidis, et pole midagi hullu. Selle ootamise ajal rääkisime ärevuse peletamiseks elust ja inimestest. Juttu tuli ka tüdruku kombest asju üle paisutada. „Aga muidu nad ju ei usu mind,“ ütles ta.</p> <p align="justify">Me kõik paisutame aeg-ajalt asju üle. Enamasti juhtub see siis, kui oleme emotsionaalsed – meid valitsevad tunded. Selles olukorras antakse meile liialdused andeks. Emotsionaalsusele peaks vastanduma ratsionaalsus, mõistuse valitsus. Kui sa ei ole just näitleja, kunstnik või luuletaja, siis on ratsionaalsus ka professionaalsuse üks tunnus. Et nii tunded kui ka mõistus on inimeseks olemise osa, siis ei välista professionaalsus inimlikkust, nagu pahatihti leitakse. Juhan Peegli 100. sünniaastapäeva puhul viimasel ajal korduvalt kõlanud tsitaat „Ajakirjanik sa võid olla, inimene pead olema“ peaks kehtima iga eluala kohta. Ka juura vallas.</p> <p align="justify">Meediat vaadates paistab, et ka üldiselt rahulikuks peetud eestlane on jõudnud emotsioonide ajajärku. Meid valitsevad tunded ja mis on kurb: kahjuks on need enamasti negatiivsed. Mille muu kui emotsioonide ülemvõimuga selgitada seda, et vaat et ühestki teemast ei räägita/kirjutata enam ilma liialdustesse laskumata?</p> <p align="justify">Nagu juba tütarlapse-lugu näitas, emotsionaalsus ei ole siiski liialdamise ainus põhjus. Kas laps eksis või tõesti oleme jõudnud ühiskonda, kus ilma liialdamata ennast enam kuuldavaks ei tee? Kui viimast, siis ei paisuta me asju üle üldsegi mitte emotsioonist tulenevalt, vaid hoopis vastupidi – teeme seda täiesti ratsionaalselt. Isegi kui maskeerime seda emotsionaalsusega. </p> <p align="justify">Ei tea, kas tähtede seis on selline, aga olen viimasel ajal järjest sattunud lugema emotsioonist laetud menetlusdokumente – tõsi, õnneks mitte kohtulahendeid. Mis see siis on: kas esindajad on kaotanud professionaalsuse või on professioon kaotanud ratsionaalsuse? Või on hoopis midagi lahti otsustajate kõrvakuulmisega ja kompenseerida püütakse seda? </p> <p align="justify">Kuulsin hiljuti mõttearendust, et juristi puhul näitab professionaalsust see, kui pärast tatti täis pritsitud kohtusaalist väljumist suudad vastaspoolega viisakalt suhelda. Kas ei ole kummaline lähenemine – professionaalsust näitab tööväline käitumine? Ja kas meie tööks siiski on kohtusaalis sülgamas käia? Äkki on kohtusaal koht, kus tsiviliseeritud maailm käib erimeelsusi lahendamas? Kui nii, siis miks peaks lahendamise protsess ise olema muud kui tsiviliseeritud?</p> <p align="justify">Filosoofia pidi olema õpetus, kuidas mõteldes mitte kaotada tõde, ja retoorika: samasisuline õpetus kõnelemise kohta. Kes meist ei teaks, et emotsioonide keerises kipub tõde hägustuma. Seega ei ole emotsioon hea kaaslane ei mõtlemise ega kõnelemise juures. Pea klaariks, alles siis mõtle, ütle, kirjuta. See kuldreegel näikse olevat kõikuma löönud. Miks? Kas seepärast, et meie ajastut nimetatakse tõejärgseks? Või on ajastu tõejärgne just seepärast, et troonide mängu on võitnud emotsioon?</p> <p align="justify">Liialdamisega, ükskõik on see siis emotsioonist kantud või muul põhjusel esitatud, on see probleem, et me ei tea kellegi täpset määra. Kui võtan räägitust/kirjutatust poole maha, kas saan veel poolega petta? Tõsi, inimest tundes on ligikaudne matemaatika võimalik. Eesti on väike, me tunneme üksteist. Aga ka inimest tundes võib eksida. Kui seesama tüdruk pärast kiirabi ärakäimist oma vanematega suhtles, siis rääkis ta tõtt ja suurt osa tema jutust ei usutud – vanemad rakendasid harjumuspärast liialdaja-koefitsienti. Mida laps sellest õppis? Ilmselt, et tuleb liialdada. </p> <p align="justify">Kas ka meie õppetund peaks olema samalaadne?</p> 2019-05-26 11:00:33 Katrin Prükk http://www.juridica.ee/article.php?uri=2019_3_patsiendi_teavitamine_geenianal_si_juhuleidudest_eesti_igusruumis Kui varem oli kliinilises diagnostikas võimalik geneetilise algupäraga haiguste diagnoosimine üksikute geenide kaupa (s.t analüüsiti kindlat geeni, mille mutatsioon on teadaolevalt seotud kindla haiguse tekkega), siis tänapäeval on meditsiiniline diagnostika jõudnud sinnamaale, kus näiteks Eesti tervishoiusüsteemis on inimese kogu eksoomi analüüs muutunud kliinilise geneetika tavapäraseks osaks. Kogu eksoomi sekveneerimine võimaldab korraga analüüsida kümneid tuhandeid geene ning seeläbi jõuda diagnoosini oluliselt kiiremini kui üksikute geenide analüüsimisel. See tähendab aga ühtlasi seda, et tervishoiutöötaja võib kirjeldatud analüüsi tulemusel saada patsiendi tervise ja füüsise kohta teavet, mida ta ei osanud ette näha ning mille leidmine ei olnud uuringu eesmärk. Selliseid juhuslikke leide nimetataksegi praktikas juhuleidudeks. <br/><br/>Käesolevas artiklis analüüsitakse juhuleidudest teavitamise õiguslikke küsimusi. Eelkõige küsimust selle kohta, kas patsiendi teavitamine juhuleidudest eeldab Eesti õigusruumis patsiendilt enne informeeritud nõusoleku küsimist ning millistele nõuetele selline nõusolek peaks vastama. Selleks analüüsivad ja selgitavad autorid esmalt juhuleidudest teavitamise õiguslikku olemust. Selle analüüsi põhjal on võimalik hinnata, millised õigusaktid nimetatud küsimusele kohalduvad. Seejärel käsitletakse informeeritud nõusoleku kahetist olemust meditsiinis. Eeltoodu põhjal on võimalik vastata artiklis püstitatud küsimusele juhuleidudest teavitamise õiguslike nõuete kohta. 2019-05-26 11:01:28 Kärt Pormeister, Getter Ulla http://www.juridica.ee/article.php?uri=2019_3_riigiabi_ergutava_m_ju_hindamine_ja_ebaseadusliku_riigiabi_tagasin_udmine_liikmesriigi_asutus Euroopa Kohtu suurkoda tegi 5. märtsil 2019 otsuse kohtuasjas C-349/17 <i>Eesti Pagar AS vs. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium</i>. Oma lahendis selgitas Euroopa Kohus liikmesriikide poolt riigiabi ergutava mõju formaalse kriteeriumi hindamisesse puutuvat ning käsitles liikmesriigi asutuse algatusel ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmist, kummutades seejuures samas asjas Riigikohtu toodud seisukohti ja Eesti õiguskirjanduses esitatud käsitlusi. <br/><br/> Käesolev artikkel on jaotatud kaheks osaks, mis on seotud omavahel kohtuasja C-349/17 asjaolude kaudu. Artikli esimeses osas antakse ülevaade riigiabi ergutava mõju hindamisest fookusega liikmesriigi asutuste poolt ergutava mõju formaalse tingimuse hindamisel. Artikli teises osas selgitatakse Euroopa Kohtu lahendi C-349/17 valguses olulisemaid ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmise küsimusi, nagu liikmesriigi asutuse pädevus ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmiseks ja abisaaja usalduse kaitstavus sellises menetluses. 2019-05-26 11:02:06 Kati Jakobson-Lott http://www.juridica.ee/article.php?uri=2019_3_vilistlase_diplomi_kehtetuks_tunnistamine_plagiaadi_t_ttu Akadeemilise petturluse, sh plagiaadi mõiste on akadeemilisest vabadusest ja ülikoolide autonoomiast lähtuvalt ülikoolide endi määrata. Selle käigus peab mh arvestama akadeemiliste tavadega ja autoriõiguse seaduse § 12 lõike 1 punktis 1 sätestatud autori õigusega nõuda teose loomise fakti tunnustamist teose autorsuse seostamise teel autori isiku ja nimega teose mis tahes kasutamisel. Et ennetada selle nõude rikkumist õppetöös, on ülikoolis kehtestatud viitamisreeglid. Kui tudeng paneb ometi toime loomevarguse, peab sellele järgnema proportsionaalne õiguslik tagajärg. Selleks on pahatihti vaja tunnistada vilistlase diplom kehtetuks. <br/><br/> Eesti ülikoolid, sh Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool ja Eesti Maaülikool, on viimastel aastatel teinud mitu diplomi kehtetuks tunnistamise otsust, mille tulemusel on ülikooli vilistlane jäänud ilma oma bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadist. Äärmuslikel juhtudel on näiteks Saksamaal plagieerimise tõttu alustatud ka tsiviilkohtumenetlust ja kriminaalmenetlust, kuid sagedamini esitab hoopis oma väitekirjas väidetava loomevarguse toime pannud vilistlane kaebuse halduskohtule, taotledes diplomi kehtetuks tunnistamise otsuse tühistamist. <br/><br/>Käesolevas artiklis uuritakse, kuidas tagada väitekirjas võimaliku loomevarguse toime pannud vilistlase õigused diplomi kehtetuks tunnistamise menetluses. Samuti vaadeldakse artiklis ülikoolide peamisi vigu, mille tõttu on halduskohtud diplomi kehtetuks tunnistamise otsuseid tühistanud, ning võrreldakse siinset praktikat meile lähedaste Soome ja Saksamaa ülikoolide samalaadsete kogemustega. 2019-05-26 11:02:40 Alexander Lott http://www.juridica.ee/article.php?uri=2019_3_riikliku_sekkumise_eesm_rgi_kindlakstegemise_praktiline_pool_mitmefunktsiooniliste_meetmete_p Käesolev artikkel võtab vaatluse alla preventiivse ja repressiivse riikliku sekkumise eristamise praktilise külje. Esimesel juhul toimub sekkumine preventiivsetel kaalutustel ohtude tõrjumiseks (ohutõrjeõiguslik sekkumine) ning teisel juhul repressiivsetel kaalutlustel ehk karistamise eesmärgil (süüteomenetluslik sekkumine). Kuivõrd ohutõrjelist sekkumist reguleerib korrakaitseseadus (koos arvukate teiste seadustega) ning süüteomenetluslikku sekkumist kriminaalmenetluse seadustik ja väärteomenetluse seadustik, võib faktiliselt üks ja seesama riiklik meede samal ajal kvalifitseeruda sekkumiseks mõlema toodud aluse järgi ehk olla mitmefunktsiooniline meede. Sellega seoses keskendub käesolev artikkel kolmele praktilisele küsimusele: kas süüteomenetluses ja ohutõrjes põhiõigustesse sekkuva meetme eesmärgi eristamine on üldse vajalik, kuidas on eristamine võimalik ning millised on sekkuva meetme materiaalsest eesmärgist tulenevad õigustagajärjed adressaadile. 2019-05-26 11:03:06 Illimar Pärnamägi http://www.juridica.ee/article.php?uri=2019_3_alaealiste_karistus_iguse_reform_eestis_materiaal_igus_menetlus_ja_sotsiaalt_ 22. novembril 2017 võttis Riigikogu vastu seadused, millega muudeti alaealiste õigusrikkujate kohtlemist. Muudatused tehti mitmes seaduses, sisuliselt saab aga rääkida terviklikust reformist. Artiklis kasutatakse üldmõistet „alaealiste karistusõigus“, ehkki tegemist on õiguslikult mitmekülgse reformiga, mis täpsemalt hõlmab nii materiaalset karistusõigust, kriminaalmenetlusõigust kui ka alaealisega tehtavat sotsiaaltööd. Käesolev artikkel annabki ülevaate nendest valdkondades tehtud olulisematest muudatustest, piirdudes küll ainult õigusliku regulatsiooniga – reformimuudatuste juurdumine praktikas ja selle analüüs seisab veel ees. <br/><br/> Nagu iga reform, ei ole ka kõnealune kujunenud üleöö ega tekkinud tühjale kohale. Artikli alguses on toodud lühike kujunemislugu, mis näitab alaealise karistusõiguse teket ja erinevaid arenguvariante nii Euroopas kui eelkõige Eestis. Seejärel vaadeldakse reformi üldisi eeldusi, selle materiaalse karistusõiguse ja kriminaalmenetluse külgi ning lõpuks olulisemaid muudatusi hälbiva käitumisega alaealisega tehtavas sotsiaaltöös. 2019-05-26 11:03:32 Jaan Ginter, Jaan Sootak http://www.juridica.ee/article.php?uri=2019_3_teekaardidirektiivid_kahtlustatavate_ja_s_distatavate_iguste_tagajana_kriminaalmenetluses_dir Käesolev artikkel on viimane sarjas, mille eesmärk on anda põhjalik ülevaade Euroopa Liidu senistest jõupingutustest kahtlustatava ja süüdistatava õiguste parema tagamise nimel kogu liidus. Esimene artiklis vaadeldavatest direktiividest – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/800, 11. mai 2016, mis käsitleb kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetluslikke tagatisi – kandis teekaardis alles viiendat järjekorranumbrit (ehk tegemist oli meetmega E). Seetõttu ei pööratud selle väljatöötamisele pikka aega mingit tähelepanu. Teine direktiiv – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/1919, 26. oktoober 2016, milles käsitletakse tasuta õigusabi andmist kahtlustatavatele ja süüdistatavatele kriminaalmenetluses ning isikutele, kelle üleandmist taotletakse Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses – oli küll teekaardis esitatud nimekirjas eespool meetmena C, kuid kuivõrd riigi õigusabi regulatsioon tähendas mitmele riigile rahaliste kohustuste lisandumist, eelistati selle teemaga tegeleda eraldi üldisest õigusest kaitsjale alles viimases järgus. Käesolevas artiklis annavad autorid ülevaate mõlema direktiivi sisust ning mõjust Eesti õigusele. 2019-05-26 11:03:56 Aare Pere, Anneli Soo http://www.juridica.ee/article.php?uri=2019_3_tunnistaja_lekuulamine_hagimenetluses Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 2 järgi määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lõike 1 järgi peab kumbki pool tõendama asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Isikuliste tõendite arvestamiseks on TsMS § 229 lõikes 2 nähtud ette kaks võimalikku protsessivormi: tunnistaja ütlus ja menetlusosalise vande all antud seletus. Tunnistaja ütlus ja menetlusosalise vande all antav seletus on tõendid, mida menetlusosaline ei saa ise esitada, mistõttu tuleb TsMS § 236 lõike 2 järgi taotleda kohtult nende kogumist. Kuna menetlusosalise vande all ülekuulamisele kohaldatakse TsMS § 269 lõike 1 järgi tunnistaja ülekuulamise kohta sätestatut, keskendub käesolev artikkel tunnistaja ülekuulamisega seotud küsimustele, kuid artiklis esitatu laieneb ka menetlusosalise vande all ülekuulamisele. Artikkel käsitab tunnistaja ülekuulamisega seotud küsimusi alates ülekuulamise taotlemisest kuni ütluste protokollimiseni ning sisaldab mõtteid tunnistajate ülekuulamisega seonduva praktika ühtlustamiseks ja võimalikuks muutmiseks. 2019-05-26 11:04:26 Martin Raude http://www.juridica.ee/article.php?uri=2019_3_tartu_likooli_igusteaduskonna_ja_eesti_advokatuuri_vikiartiklite_konkurss Artikkel saadaval ainult pdf formaadis. 2019-05-26 11:05:25 http://www.juridica.ee/article.php?uri=2019_3_tartu_likooli_igusteaduskonna_vilistlaste_kokkutulek_100_aastat_hiljem Artikkel saadaval ainult pdf formaadis. 2019-05-26 11:06:26 http://www.juridica.ee/article.php?uri=2019_3_riigihangete_seadus_kommenteeritud_v_ljaanne Artikkel saadaval ainult pdf formaadis. 2019-05-26 11:06:45