et Juridica ajakiri 2017/10 http://www.juridica.ee/ Juridica Austatud lugeja! http://www.juridica.ee/article.php?uri=2017_10_austatud_lugeja_ Juridica 25. aastakäigu viimane 10. number on jõudnud lugejate ette. Uues kuues.<br/><br/> Meenutagem. Veebiväljaandena esitleti Juridica artiklikogu avalikkusele esmakordselt 1. novembril 2001. Sellele eelnes sihtasutuse Iuridicum nõukogu otsus 6. aprillist 2000, millega siinkirjutajale kui juhatuse liikmele ja vastutavale väljaandjale tehti ülesandeks veebiväljaande ellukutsumine. Kui algusaegadel olid ühes andmebaasis koos Juridica ja Juridica International artiklid, siis 2009. aastal sai viimane oma veebikodu aadressiga www.juridicainternational.eu. Tänavu jõudis lugejateni kaks väljaannet – järjekorras 25. ja 26. Käesoleva Juridica veergudel kuulutatakse välja artiklite kogumine järgmisse, 2018. aasta väljaandesse. <br/><br/> Tänasega on Juridica jõudnud lugejateni täiesti uuel veebiplatvormil, mille keskne eesmärk oli muuta artiklikogu kasutus nutiseadme põhiseks. Ajalukku kiigates … tubli viis aastat tagasi tunti teadusandmebaasi EBSCO (USA) poolt huvi: kas Juridica ja Juridica International on kättesaadavad ka mobiilsete vahenditega? Ammuilma on tõsiasi võrgustunud lugeja, kellel vajadus uut numbrit lugeda … kohe. Parim võimalus selleks ongi nutifon. Olgu siinkohal viidatud tänavu, põhiseaduse 25. aastapäeval nutiseadmetesse jõudnud (sh e-raamatuna) uuendatud põhiseaduse kommentaarid. Kasutajasõbralik lahendus, otselingid analüüsi aluseks olevatele kohtulahenditele ning avatud juurdepääs on põhiseaduse kommenteeritud väljaandest teinud nüüdseks laialdaselt kasutatava ja ehk mõjukaimagi Eesti riigiõigusteaduse allika. <br/><br/> Enesestmõistetavalt on uues platvormis rõhku pandud turvanõuetele ja töökindlusele – Juridica artiklikogu peab sadadele lugejatele olema kättesaadav 24/7. ID-kaardi toele on lisandunud Mobiil-ID ja turvaline kolmanda põlvkonna identifitseerimislahendus Smart-ID. <br/><br/> Äärmiselt oluline on kasutajasõbralik otsingusüsteem leidmaks vajalikku artiklikogu rohkem kui 5500 infoühikust. Saab otsida artiklite täistekstidest/sisust, märksõnadest ja rohkem kui 900 autori seast. Eraldi aastate kaupa on välja toodud indeks ja lisatud „märksõnapuu“. Kõik selleks, et otsitava leidmine oleks võimalikult lihtne ja kiire. Ka ei tasu unustada, et kaasaegne kasutajaliides ja pilkupüüdev kujundus pole pelgalt detailid, vaid on lisaks mugavale töövahendile ka soliidne visiitkaart. <br/><br/> Sihtasutuse Iuridicum poolt hallatavatest veebiplatvormidest kolm – www.iuridicum.ee, www.põhiseadus.ee ja www.juridica.ee – on viimasel kahel aastal uuesti nullist üles ehitatud. Tehniline teostaja on olnud Tulipart OÜ (veebimeister Paavo Krosmann), disaini eest on hoolt kandnud Fraktal OÜ. <br/><br/> Tänan kõiki, kellega koostöö uute veebiplatvormide loomisel ja juurutamisel on pakkunud allakirjutanule suurt avastamisrõõmu ja loomingulist naudingut. Kaasaegses teostuses Juridica artiklikogu on nüüd kasutajate hinnata. <br/><br/> Sisukaid artikleid uuel aastal! <br/><br/> 2018-01-21 12:18:16 Peep Pruks E-Eestist e-Euroopasse: elektrooniline allkiri riigisiseses ja piiriüleses suhtluses http://www.juridica.ee/article.php?uri=2017_10_e-eestist_e-euroopasse_elektrooniline_allkiri_riigisiseses_ja_piiri_leses_suhtluses Eestis on 2017. aasta detsembri lõpu seisuga antud üle 450 miljoni digitaalallkirja. Tänaseks on digitaalallkirjade kasutamine erasektori ja avaliku sektori töö igapäevane osa. Analoogmaailmas ja digitaalses keskkonnas tegutsemise võrdsustamine on pannud aluse e-riigi tekkimisele. Kuna digitaalse ühtse turu areng on Euroopa Liidu prioriteet, on eIDAS määrus digitaalse ühtse turu aluseesmärkide toetamiseks loodud õigusakt, mille eesmärk on suurendada elektrooniliste tehingute kasutamist Euroopa Liidus. Määruse eesmärk on suurendada usaldust ja mugavust turvaliste ja sujuvate piiriüleste elektrooniliste tehingute tegemiseks. <br/><br/> Uue määruse rakendamine on Eesti õigusliku raamistiku jaoks keeruline, sest see määratleb e-allkirjade erinevad tasemed, mis seni on Eesti era- ja avaliku õiguse jaoks olnud tundmatu. Oluline on eristada, millised on elektroonilise allkirja tasemete eristamise õiguslikud tagajärjed, et isikud teeksid tehingutes või haldusmenetluses teadliku ning õiguslikult korrektse otsuse, lähtudes tehingule või menetlusele seatud vorminõuetest. <br/><br/> Käesolev artikkel uurib, millised õiguslikud tagajärjed toob kaasa Eesti õiguskorra jaoks uudne elektroonilise allkirja erinevate tasemete eristamine eraõiguslikes tehingutes ja haldusõiguslikes menetlustes. Kuna eIDAS määruse eesmärk on edendada e-allkirjade piiriülest kasutamist, analüüsib autor e-allkirjade piiriülese tunnustamise kohustust ning rakendamise probleeme. Eestil on võimalik olla teenäitaja määruse eesmärkide rakendamisel ning toetada digitaalse ühtse turu üldisemat eesmärki, loomaks isikutele võimaluse mõelda e-riigist ka e-Euroopast, kus piiriüleselt elektroonilises keskkonnas toimingute tegemine on võrdväärne paberil ning füüsilise kohalolu tingimustes tehtavate toimingutega. 2018-01-21 12:28:11 Laura Kask Sundosaõigus ja tagasivõitmine http://www.juridica.ee/article.php?uri=2017_10_sundosa_igus_ja_tagasiv_itmine Sundpärija kaitseks on enamikus Mandri-Euroopa riikides kehtestatud normid, mille abil püütakse takistada pärandajat sundosa suurust ja väärtust vähendamast nii surma puhuks tehtavate korralduste kui ka elavate vaheliste tasuta tehingute kaudu. Kui selliseid käsutusi on tehtud, siis on sundpärijal õigus pärast pärandaja surma (ning osas riikides ka tema eluajal) käsutuse esemeks olev vara tagasi nõuda või saada hüvitist. <br/><br/> Eestis kehtib pärandaja privaatautonoomia vaatepunktist liberaalsem süsteem. Esiteks on sundosa saajad defineeritud kindlate ja suhteliselt kitsaste kriteeriumide abil. Teiseks ei saa sundosa saaja nõuda osa pärandvarast või kindlat eset, vaid tal on üksnes rahaline (võlaõiguslik) nõue. Kolmandaks saavad sundosa saajad nõudeid esitada üksnes siis, kui pärandaja on teinud surmapuhuse korralduse (nt testamendi). Neljandaks annab pärimisseadus sundosa saajale nõude pärijate vastu; kas sundosast võivad teatud tingimustel tuleneda nõuded ka kolmandate isikute vastu, on ebaselge. <br/><br/> Artiklis selgitatakse eelkõige sihtasutustele vara üleandmise näitel, kas ja millised nõuded tekivad pärandaja abivajavate pereliikmete kaitsmise vajaduse tõttu isikute vastu, kellele pärandaja on vara enne surma üle andnud. Analüüsi peaks samas olema võimalik kasutada ka muudel juhtudel, kui pärandaja on enne surma oma vara tasuta käsutanud. Artikkel juhib tähelepanu kehtiva õiguse kitsaskohtadele ja võimalike tõlgendamisvõimaluste paljususele, mis autori arvates tasuks selgemate lahenduste nimel üle vaadata ja võimalusel paremini reguleerida. 2018-01-21 12:28:54 Katrin Sepp Intellektuaalne omand Eesti rahvusvahelises eraõiguses: kohtualluvuse kontrollimisest kohalduva õiguse määramiseni http://www.juridica.ee/article.php?uri=2017_10_intellektuaalne_omand_eesti_rahvusvahelises_era_iguses_kohtualluvuse_kontrollimisest_kohaldu Rahvusvahelise eraõiguse reeglistik, milles Eesti juristid peavad kohtualluvuse kontrollimisel ja kohalduva õiguse määramisel orienteeruma, on küllaltki keeruline. Artikli eesmärgiks on täita tühimikku senises eestikeelses õiguskirjanduses ning selgitada lugejale, kuidas toimub Eesti kohtutes intellektuaalomandi õiguse üle või selliste õigustega seotud vaidlustes rahvusvahelise ja riigisisese kohtualluvuse kontrollimine ja kohalduva õiguse määramine. 2018-01-21 12:35:50 Gea Lepik, Maarja Torga Identiteedivarguse piiritlemine solvamisest ja laimamisest Eesti õigussüsteemis http://www.juridica.ee/article.php?uri=2017_10_identiteedivarguse_piiritlemine_solvamisest_ja_laimamisest_eesti_iguss_steemis Kuigi identiteedivargusega seonduvaid kuriteoteateid esitatakse üha enam, siis jääb paljude kuriteoteadete alusel kriminaalmenetlus siiski alustamata põhjusel, et kõnealuste kuriteoteadete puhul ei ole menetleja tuvastanud kaebuses kirjeldatud tegevustes karistusseadustiku § s 1572 sätestatud identiteedivarguse koosseisu tunnuste esinemist. Identiteedivargusega seotud kuriteoteate aluseks olevate asjaolude puhul on menetlejate hinnangul sageli tegemist pigem tsiviilõiguslikus korras lahendamisele kuuluva laimamise või solvamisega. Seda põhjusel, et identiteedivarguste üheks tüüpjuhtumiks võib pidada olukorda, kus andmesubjekti isikuandmeid kasutades luuakse tema nimele häbistavat või alandavat informatsiooni sisaldav libakonto või avaldatakse häbistava sisuga kuulutus või postitus. Alati ei täida selline tegevus aga identiteedivarguse kuriteokoosseisu, kuid juhul, kui isik sellegipoolest tunneb, et kõnealuse tegevusega on teda solvatud või laimatud, siis võib tema ainukeseks võimaluseks oma õigusi kaitsta olla pöördumine tsiviilkohtusse. <br/><br/> Eeltoodu tõstatab küsimuse, millal saab libakonto loomisest või õigusi riivavast postitusest karistatav identiteedivargus. Sellest tulenevalt analüüsitakse käesolevas artiklis õigusvastaste tegevuste tunnuste kaudu, kui selge on Eesti kehtivas õigussüsteemis piir üksnes tsiviilõiguslikku vastutust võimaldava laimamise või solvamise ja identiteedivarguse kui kuriteo vahel. 2018-01-21 12:36:25 Merika Nimmo Kinniste asutuste täielik suitsetamiskeeld Anglo-Ameerika õigussüsteemis http://www.juridica.ee/article.php?uri=2017_10_kinniste_asutuste_t_ielik_suitsetamiskeeld_anglo-ameerika_iguss_steemis Aastakümneid on ühiskond olnud teadlik tubaka suitsetamise ja passiivse tubakasuitsu sissehingamise kahjulikust mõjust tervisele. Tubaka tarbimise vähendamiseks on mitmed riigid kogu maailmas välja töötanud tubaka tarbimise vähendamise poliitika, mille läbi suunatakse ühiskonda järjest rohkem tubaka tarvitamisest loobuma. Tubakapoliitika kujundamise alusdokumendiks kogu maailmas on 2005. aastal vastu võetud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsioon. Seda on peetud üheks tõhusamaks vahendiks, saavutamaks kontroll tubakatoodete tarvitamise üle, ning suurem osa tubakavastasest poliitikast on seotud eelnimetatud raamkonventsiooniga. Raamkonventsiooni on ratifitseerinud 181 riiki, sealhulgas ka Eesti, Ühendkuningriik, Kanada ja Uus-Meremaa.<br/><br/> Käesolevas artiklis antakse ülevaade Anglo-Ameerika õigussüsteemis kehtestatud täieliku suitsetamiskeelu rakendamisest kinnistes asutustes, keelu rakendamise vajalikkusest ning põhjendustest ja selle efektiivsusest. Artikkel annab ka lühiülevaate kohtute seisukohtadest eelnimetatud teemal. 2018-01-21 12:36:54 Helen Tõnise Kaalutlusruum kasutusloa andmisest keeldumisel. Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas 3-17-1398 http://www.juridica.ee/article.php?uri=2017_10_kaalutlusruum_kasutusloa_andmisest_keeldumisel_riigikohtu_halduskolleegiumi_m_rus_asjas_3-17 Asja lahendamisel tõstatas kohus keskse küsimusena, kas ehitusseadustiku (EhS) § 55 punktis 3 on sätestatud kaalutlusruum kasutusloa andmisest keeldumiseks. Nimetatud sättes on kirjas, et pädev asutus keeldub kasutusloa andmisest, kui ehitis ei vasta ehitusloale või detailplaneeringule, sealhulgas detailplaneeringu elluviimise tegevuskavale. Riigikohus asus seisukohale, et kohalikul omavalitsusel on kaalutlusõigus, kas anda kasutusluba olukorras, kus on esineb vastuolu detailplaneeringuga. <br/><br/> Käesolevas artiklis tuuakse välja kohtupraktika ning erinevad olukorrad, millal on detailplaneeringus sätestatud tingimused loamenetlustes siduvad. Samuti selgitatakse, milliste tingimuste puhul võib rääkida kaalutlusruumist. Siiski on autor seisukohal, et ehitusseadustiku § 55 iseenesest kaalutlusruumi ei paku. Diskretsiooniõigus võib tuleneda detailplaneeringu konkreetsest tingimusest. 2018-01-21 12:37:37 Sandra Mikli Eesti-inglise-eesti õigusterminoloogia http://www.juridica.ee/article.php?uri=2017_10_eesti-inglise-eesti_igusterminoloogia 2018-01-21 12:41:06 Isikuandmete kaitse töösuhetes http://www.juridica.ee/article.php?uri=2017_10_isikuandmete_kaitse_t_suhetes 2018-01-21 12:41:35 Andmekaitsespetsialisti täiendusõpe http://www.juridica.ee/article.php?uri=2017_10_andmekaitsespetsialisti_t_iendus_pe 2018-01-21 12:43:04 Juridica International.2018 http://www.juridica.ee/article.php?uri=2017_10_juridica_international_2018 2018-01-21 12:43:25 Juridica tellimine 2018. aastaks http://www.juridica.ee/article.php?uri=2017_10_juridica_tellimine_2018_aastaks 2018-01-21 12:43:47