et Juridica ajakiri 2024/2 http://www.juridica.ee/ Juridica Austatud lugeja! http://www.juridica.ee/article.php?uri=2024_2_austatud_lugeja_ Teate, miks mulle ei meeldi Juridicas avaldada vestlusringe? Sest mõte on nagu sähvatus. Selle võlu peitub hetkes. Juba väljaütlemisel võib osa sellest olla tuhmunud, kirjapanemisest rääkimata. Mõte, sõna ja kirjasõna lihtsalt on erinevad asjad. Nii „kirjutasin“ mina täna hommikul koeraga jalutades ühe oivalise toimetaja veeru, duši all teise ja ärge arvake, et lõunane jalutuskäik selles mõttes tulemusetult möödus. Nüüd on aeg trillerdamine lõpetada.<br /><br /> Juridica on taas kord täis suurepäraseid artikleid. Igaühest neist saaks kirjutada mitte ainult veeru, vaid hea veeru. Aastaid tagasi ütles üks kolleegiumi liige, et Juridicas võiks rohkem olla neid artikleid, mis ei püüdle rahvavalgustuse poole. Neid mitte-papajannsenlikke artikleid on siinne number täis. Ja ehkki arutletakse üliolulistel teemadel – erakorralised valimised, eelnõude sidumine usaldushääletusega, haldusorgani efektiivsus vs. põhiõigused, hooldereform ning tehisaru kui eksistentsiaalne oht, aga ka kui arenguvõimalus – tunnen, et väldin silmsidet millegi veelgi olulisemaga. Täna tuleb kirjutada prokuratuurist. <br /><br />Miks mina? Zhuangzi küsinuks vastu: kui mitte mina, siis kes? Tõe huvides olgu öeldud, ma ei olnud enda esimene valik. Toimetusetoa saladus peab aga jääma toimetusetoa saladuseks. Saadud artiklite üle tuleb meil kõigil olla tänulik, need teised tulevad ehk tulevikus. <br /><br />Kuulasin hiljuti raadiointervjuud ühe teadlasega. Väga häid mõtteid sain, aga ka laiemat mõtlemisainet, sest suurele hulgale üldinimlikest küsimustest vastas ta stiilis à la see küsimus ei ole minu uurimisvaldkond; ei tea, sest puuduvad sellekohased uuringud; vastav kompetents on kolleegil X. Kuidas taoline inimene kahe lõunaprae vahel valib, mina ette ei kujuta. Sest enne sellekohase teadusuuringu valmimist tuleb näljasurm. <br /><br />Juura on õnneks praktiline distsipliin. Kohtunik ei saa keelduda vaidlust lahendamast põhjusel, et seadust, kohtupraktikat või õiguskirjandust pole. Nii võtan ka mina prokuratuurist kirjutada ilma teadusanalüüsita, prokurör olemata, kriminaalmenetlusega vaid vähe kokkupuutununa – lihtsalt öeldes: juuraharidusega inimesena. Ma ei arva, et parema käe väikesest sõrmest võivad rääkida vaid parema käe väikese sõrme spetsialistid. Seda enam, et eksida võivad ka nemad. <br /><br />Sõna „kuritegu“ ise viitab üheselt kurjusele. Kuri ei paikne üksnes teatud ühiskonnakihtides. Targad ütlevad, et seda leidub igas südames. Kuni prokuratuur tegeleb vaid nn lumpeniga, ei ole probleemi – prokuratuuril on auväärsete ühiskonnaliikmete toetus. Kui ta läheb respektaabli osa kallale, tõuseb toetus esialgu veelgi kõrgemale: lõpuks ometi, suured sulid ei sõidagi tõllas! Ka tegevusmuster võib alguses näida vaat et sama: meedia abil muudame respektaabli lumpeniks ja sealt edasi nagu tavaliselt. Aga siis – oh üllatust –, ei pruugi „see seal“ käituda nagu lumpen: ta võitleb ja tal on selleks nii aega, oskuseid kui ka vahendeid. Esimene võitja ei ole probleem – no teadagi, ka kohus eksib jne. Aga teine, kolmas, neljas? Põhjendatult tekib küsimus, kas süüdistus tuleb liiga kergekäeliselt või te ei suuda seda kaitsta. Esimesel juhul mustate ausat, teisel juhul lasete päti käest. Veel enam – tekib küsimus, kui palju nendest, kes ei taha või ei suuda võidelda, mõistetakse meie riigis kehtivaid seadusi arvestades tegelikult alusetult süüdi? <br /><br /> Mis juhtub sellega, kes mängib vaid koduväljakul, nõrkade vastastega ja koduvile toel, teame kõik – areng peatub ja sportlased muutuvad ülbeks. Kaotusest saab täielik hämming, järgneb teiste süüdistamine ja enda õigustamine. Võimalik, et treener vahetatakse välja. Heal juhul järgneb kaosele aus eneseanalüüs ja siis muutus. Me loodame teie peale, kolleegid prokurörid. 2024-03-13 13:01:50 Katrin Prükk Mõtteid tõhusast õigusloomemasinast. Kuidas tagada tõrgeteta töö nii poliitilisel kui ka ametnike tasandil? http://www.juridica.ee/article.php?uri=2024_2_m_tteid_t_husast_igusloomemasinast_kuidas_tagada_t_rgeteta_t_nii_poliitilisel_kui_ka_ametnike Riigikogu kui seaduste tootmise masin kipub viimasel ajal üha enam kinni kiiluma. Igaüks, kes sisepoliitikat jälgib, on kuulnud väljendeid „obstruktsioon“ ja „eelnõude sidumine usaldusküsimusega“. <br/><br/> Teisalt kasvab nii Eesti õigusloome kui ka Euroopa Liidu õigusloomes osalemise maht ja tempo. Eelnõud muutuvad üha detailsemaks ja tehnilisemaks. Mida rohkem norme, seda sagedamini on neid vaja muuta. Kas me riik saab nii poliitikute kui ka ametnike tasandil sellega pikemas vaates hästi hakkama? Pärmitaignana paisuv tekstimassiiv Riigi Teatajas ja Euroopa Liidu Teatajas ei ole iseenesest õigusloome eesmärk. Niimoodi tekib valdkondlik kapseldumine ja vastuolud nii õigusaktide sees kui ka vahel. Kaduma läheb tervikpilt, tegeliku elu ja rahvuslike huvidega arvestamine. <br/><br/> Kindlasti on võimalusi, kuidas muuta Eesti riigimasina tööd nii poliitikute kui ka ametnike tasandil sujuvamaks. Meie põhiseadus on ajaproovile hästi vastu pidanud, aga kas uusi kriise ja arengut arvestades peaks kaaluma sanitaarremonti? Kaaluda võib kõike, aga ka kehtiva põhiseaduse raamides saaks nii mõndagi ära teha. Artiklis arutletakse, kas mõnda olulist võimuhooba saaks seadistada nii, et leevendada poliittasandi suuremaid pingeid ja tõrkeid ning kas mõnda ametnike tasandi funktsiooni saaks seadistada nii, et valitsuse õigusloomealane võimekus oleks parem. 2024-03-13 13:02:17 Viljar Peep Töötõke Riigikogus ja eelnõude usaldusküsimusega sidumine http://www.juridica.ee/article.php?uri=2024_2_t_t_ke_riigikogus_ja_eeln_ude_usaldusk_simusega_sidumine Kui enne 2023. aasta Riigikogu valimisi oli eelnõu sidumist usaldusküsimusega kasutatud 13 korda, siis alates 2023. aasta algusest juba 21 korda. Sellest erakordsena mõeldud tööriistast on üha enam kujunenud valitsuse tavaline vahend töötõkke ületamisel. Sellisena paistavad seda nägevat ka vähemalt mõned opositsiooni esindajad tulevikuvaates. Usaldusega sidumist on hakatud üha enam käsitama hariliku, erilist põhjendamist mittevajava valikuna. Eelnõusid seotakse usaldusega blokkidena, mis täiendavalt hajutab tähelepanu ja normaliseerib kokkuleppedemokraatiale vastanduvat toimimisviisi. <br/><br/> Kas valitsus peab saama oma poliitika pika jututa ellu viia ja seepärast on tal alati õigus siduda eelnõu vastuvõtmine usaldusküsimusega? Põhiseadust ja senist riigiõiguslikku praktikat tervikuna käsitledes jõuab autorite arvates eitava vastuseni. Eitavale seisukohale on asunud ka Riigikohus, ent eelnõude usaldusküsimusega sidumise lubatavuse kriteeriumid pole praeguseks kaugeltki selged. Võimalik, et neid ei saagi täpselt paika panna, piir lubatu ja lubamatu vahel kujuneb riigiõigusliku praktika käigus. Vabariigi Presidendile jääb sel juhul ülesanne iga kord hinnata, kas asjaolud õigustasid Riigikogus kompromissi ja muude menetluslike lahenduste otsimise järsku lõpetamist, ja vajadusel annab oma hinnangu Riigikohus. 2024-03-13 13:02:32 Ülle Madise, Liina Lust-Vedder, Ida Ulita Vooglaid Kuhu jäävad põhiõigused? Vastamata küsimused kättetoimetamise fiktsiooni laiendamisel http://www.juridica.ee/article.php?uri=2024_2_kuhu_j_vad_p_hi_igused_vastamata_k_simused_k_ttetoimetamise_fiktsiooni_laiendamisel Haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Viimasel ajal püüavad haldusorganid oma tööd efektiivsemaks teha ja kulusid kokku hoida. Sellel foonil on õigusloomes ära tuntav suundumus, et üha enam püütakse üle minna mitte üksnes elektroonilisele kättetoimetamisele, vaid ka juba esimese sammuna kättetoimetamise fiktsioonile, mis eeldab hoolsuskohustust oma e-posti kontrollimisel nii juriidilistelt kui ka füüsilistelt isikutelt. <br/><br/> Artiklis annavad autorid esmalt ülevaate dokumentide kättetoimetamise reeglistikust haldusmenetluse seaduses, et luua lugeja jaoks taustsüsteem kättetoimetamise põhiliste normide ehk piltlikult öeldes valemite kohta. Teiseks toovad autorid näiteid valdkondlikest eriseadustest, mis muudavad tehte keerulisemaks, sest pea igas valdkonnas võib kättetoimetamisega seoses leida seadusest oma valemi. Seda ilmestavad lisaks näited kohtupraktikast, mis näitavad ka probleeme, millega tuleks uute regulatsioonide kavandamisel arvestada. Kolmandaks kirjeldavad autorid planeeritavaid muudatusi õigusloomes seoses elektroonilise kättetoimetamisega, mis esmapilgul teeb kättetoimetamise lihtsaks nagu 2 + 2. Autorid toovad planeeritavate muudatustega seoses välja ka vastamata jäänud küsimused põhiõiguste vaates. See ilmestab, et kättetoimetamine pole siiski lihtne nagu liitmistehe, vaid nõuab põhjalikumat läbimõtlemist. 2024-03-13 13:02:51 Karolin Soo, Ivika Nõukas, Kristi Lahesoo Tehisintellekt kohtumenetluses http://www.juridica.ee/article.php?uri=2024_2_tehisintellekt_kohtumenetluses 2023 oli aasta, mil tehisintellekt jõudis massidesse. Kiire areng jätkub ka käesoleval aastal. Kahtlemata jõuab tehisintellekt ka kohtumenetlusse, sest kohtumenetluse areng ei ole lahus ühiskonna arengust. Sellega on seotud aga terve hulk iseseisvaid probleeme. Näiteks tuleks uuesti sisustada, mida tähendab kohtuvõimu iseseisvus ja sõltumatus ‒ sedakorda masinast. Tehisintellekti kasutamise korral ei räägi me kohtumenetluse mingi osa automatiseerimisest (mis oli eelmise tööstusrevolutsiooni teema), vaid otsustamise üleandmisest inimeselt masinale. Optimistlik oleks arvata, et inimene suudab arvutit kontrollida (nt situatsioonis, kus tehisintellekt pakub kohtunikule välja otsuse projekti) ‒ inimene ei suuda väga hästi seda juba praegu. Teisest küljest on otsustusprotsessi teatud osa võõrandamine tulevikus paratamatu. See toimuks ka juhul, kui otsuse teeks küll kohtunik, kuid tehisintellekt sõeluks esitatud infohulgast välja vaidluse lahendamiseks tähtsust omavad tõendid, pakuks õigusnormi ja viitaks kohtupraktikale. Küsimus on pigem selles, kui palju otsustusprotsessist peame me võimalikuks arvutile võõrandada. See vajab aga laiemat diskussiooni, analüüsi ning ka õiguslikku raamistikku. See kõik tuleb teha enne, kui lasta tehisintellekt kohtumenetlusse toimetama. <br/><br/> Autori arvates ei saa tehisintellekti suhtuda kui tavalisse masinasse või arvutiprogrammi ‒ tehisintellekt on ohtlik. Ohud tuleb teadvustada ning sellest lähtudes üles ehitada ka poliitika ja õiguslik regulatsioon. 2024-03-13 13:03:16 Meelis Eerik Tehisintellekti mõjud õigusharidusele http://www.juridica.ee/article.php?uri=2024_2_tehisintellekti_m_jud_igusharidusele Tehisintellekt (tehisaru, tehistaip, kratt) on tulnud, et jääda. <br/><br/> Üha enam mõjutab tehisintellekt ka juristide igapäevatööd: ühelt poolt pakub see võimalusi näiteks infootsingu, dokumentide koostamise ja mahukate dokumentide sisu analüüsimise kiirendamiseks, teisalt aga nõuab oskust ära tunda erinevate tehnoloogiate kasutamisega kaasneda võivaid õiguslikke probleeme ning suutlikkust neid lahendada. Mõistetavalt tuleb seda kõike arvestada tulevaste juristide ettevalmistamisel ning ilma kahtluseta on haridus, sealhulgas õigusharidus, üks selliseid valdkondi, mille puhul vajavad erinevad tehisintellektiga seotud mõjud põhjalikumat analüüsimist. <br/><br/> Selle kõigega tuleb arvestada ka tulevaste praktikute ehk tänaste juuraüliõpilaste ettevalmistamisel. Sealjuures on tehisintellekti mõjud õigushariduses mitmekihilised, hõlmates nii teadustööd, õppekavade ja ainekavade täiendamist kui ka õpetamis- ja hindamismeetodeid. <br/><br/> Artiklis kaardistatakse ning mõtestatakse lahti tehisintellekti laiema kasutuselevõtuga kaasnevad võimalikud muudatused ja mõjud õigusteaduse õppejõu vaatepunktist, tuues välja autori arvates olulisemad teemaga seonduvad aspektid. 2024-03-13 13:03:31 Age Värv Alternatiiv riigihangetele: turupõhine, isiku valikuõigusel põhinev sotsiaalteenuste korraldus. Õiguslikud väljakutsed pikaajalise hoolduse näitel http://www.juridica.ee/article.php?uri=2024_2_alternatiiv_riigihangetele_turup_hine_isiku_valiku_igusel_p_hinev_sotsiaalteenuste_korraldus_ Kiirelt vananevas Euroopas otsivad teadlased aktiivselt lahendusi pikaajalise hoolduse üha süvenevale probleemile, mille õigusselge lahendamise eest lasub vastutus ka juristkonnal. <br/><br/> Juulis 2023 jõustus kauaoodatud hooldereform, mida on omaste pikka aega kestnud liigsuurt hoolduskoormust ja teenuskohtade kroonilist puudust arvestades peetud viimaste aastakümnete üheks olulisemaks uuenduseks sotsiaalvaldkonnas. Lähemal vaatlusel selgub, et esialgu on paika pandud suuresti vaid rahastusmudel ning sellegi põhiseaduspärasus on hetkel Riigikohtu üldkogu hinnangu ootel. <br/><br/> Hooldusteenuse korraldamise kohustus lasub jätkuvalt kohalikel omavalitsustel, kellel oli enne ja on ka praegu vabadus korraldada hooldusteenuseid mis iganes moel (ise, koostöös teiste kohalike omavalitsustega, era- või kolmanda sektoriga). Seejuures osutavad eraõiguslikud teenusepakkujad täna julgelt üle 50% hooldekoduteenuse mahust ning erasektori huvi on pigem kasvutrendis. Kuivõrd õiguskantsleri kontrollkäigud ning Riigikohtu praktika kõnelevad sellest, et kohalikud omavalitsused on mitme sotsiaalteenuse tagamisega hädas, siis oli põhjendatud loota, et just hooldereformi raames luuakse lõpuks selgust ka avaliku ning era- ja kolmanda sektori koostoimimise alustes ja õigussuhetes, mis on aluseks teenusesaaja õiguste kaitsele. Seni on küsimused jätkuvalt üleval. <br/><br/> Artiklis uuritakse lähemalt isiku valikuõigusel põhinevaks turumudeliks nimetatud lahenduse (ingl <i>free choice system / consumer choice model</i>) õiguslikku ja sotsiaalpoliitilist tausta ning seda, kuidas see paigutub Euroopa Liidu riigihankeõiguse ja Eesti kehtiva õiguse, eelkõige halduskoostöö konteksti. Siinse artikli ülesanne pole anda hinnangut turupõhise lahenduse põhjendatusele, vaid panustada õigusselgusesse, kui riik või kohalik omavalitsus on otsustanud turumudelit rakendada, ning leida võimalusi, kuidas lahendada sotsiaalsete eesmärkide ja ärihuvide põrkumisi. 2024-03-13 13:03:52 Mari-Liis Viirsalu Varavastased süüteod http://www.juridica.ee/article.php?uri=2024_2_varavastased_s_teod Artikkel saadaval ainult pdf formaadis. 2024-03-13 13:04:07