et Juridica ajakiri 2020/1 http://www.juridica.ee/ http://www.juridica.ee/article.php?uri=2020_1_austatud_lugeja_ „Tõde ja õigus“ ei pääsenud Oscari nominentide hulka. Pole hullu, meie südamesse ta pääses. Arvata on, et nagu „Kevadet“, hakkame ka Tammsaaret edaspidi tundma eelkõige filmi järgi. Mina ei ole siin erand. <br/> <br/> Juristid tunnevad Tammsaare üle erilist uhkust – oli ta ju õigusteaduskonna vilistlane. See ei tähenda, et tema peateosest sai apoteoos juurale. Pigem vastupidi, kõhkluste ja kahtluste jada, kui mitte öelda – skeptitsism. Inimene tunnetab õigust, pealegi näib ta nii universaalne, aga ometi – kui teda rakendama hakata, ei ole ta seda mitte. Mäletate, Andres sai kohtust võidu alles siis, kui ta ohjad otseses mõttes enda kätte võttis ja purjakil Peaaru hobuvankri vargsi oma viljapõllule juhtis? Võidu küll, aga õigust mitte. Peaaru oleks ka võidu üle rõõmustanud, Andres ainult kibestus. Ehkki ajad on muutunud ja eestlasest on saanud pigem Peaarud kui Andresed, olen üpriski kindel, et kui keegi taibanuks teha küsitlus kohtu usaldusväärsuse kohta, oleks see number pärast „Tõe ja õiguse“ linastumist oluliselt langenud. <br/><br/> Rakendamine pole õiguse ainus probleem. Esimene komistuskivi on juba õiguse loomine. Möödas on ajad, kui jumalad andsid meile seaduseid. Selle asemel laename need teistelt rahvastelt, enamasti küll mitte nende täies ilus, vaid säte siit, mõte sealt, või mõtleme ise välja. Ja siis kõpitseme neid vastavalt elu vajadustele. Heal juhul teeme kõike seda heas usus, halval juhul – enda või kellegi teise huvides. Ja siis veel see keel! Ükskõik kuidas ka ei taha, lihtsat ja üheselt mõistetavat normi näib olevat pea ilmvõimatu sõnastada. Tulemuseks on tihe padrik, milles orienteerumiseks on vaja kohalikku teejuhti. Aga kui kant on alles asustamisel, siis need ka alles õpivad olusid tundma. <br/><br/> Kohatud paralleelid? Kas siiski, kui Eesti kogenud kohtunikud lähevad esimesel võimalusel pensionile, sest juura on nende jaoks muutunud liiga keeruliseks? Või kui oma eriala absoluutne tipp vastab koolitusel igale pisut keerulisemale küsimusele: „Küll Riigikohus ütleb, kuidas on.“? Kui uskuda Ingeri-Helena Kakko ja Maarja Torga artiklit siinses Juridicas, siis teiste maade õiguse asjatundjaid on mujalgi, kui vastavate riikide ülemkohtutes. <br/><br/> Kui õigus oleks vaid riiulite kaupa faktilisi koosseise, õiguslikke tagajärgi, teooriaid ja kohtulahendeid, oleks õigus tõepoolest üle mõistuse keeruline. Sellesse metsa eksib igaüks ära. Aga ärgem unustagem õigusteaduskonna seinal aastaid rippunud lauset: õigus on headuse ja õigluse kunst (Ius est ars boni et aequi). Nii ongi võimalik, et isegi see, kes ühtegi seadusepügalat ei tea, võib ometi teada, milline on õigus. Ja vastupidi. Või veelkord Celsuse sõnadega: „Seaduse tundmine ei ole selle sõnade meelespidamine, vaid selle eesmärgist ja võimust arusaamine.“ <br/><br/> Kas me saame aru? Siinne Juridica number avaldab muuhulgas kaks artiklit ehitus- ja planeerimisõigusest. Saatus on tahtnud nii, et olen korduvalt istunud Tartu linnavalitsuses detailplaneeringu avaliku arutelu laua taga, kodanikuna, laual arendaja rahastatud kavandid. Mind, nagu ka teisi minusuguseid, on piinatud näoga ära kuulatud ja loomulikult tehtud nii, nagu on algusest peale tahetud teha. Ilmselt tundus linnaisadele nii õiglane. Aga kui linn ise juhtus riigi eriplaneeringu asjas olema sama moodi laua taga, siis ei tundunud see talle enam õiglane. Kardan, et kui lauapool muutub, muutub taas kord arusaam õiglusest. Ei, me ei ole õigusest aru saanud. <br/><br/> Järgmine näide elust. Kuulan riigiraadiot ja sealt tuleb saade kellestki keskajal elanud prouast. Ühel hetkel läheb jutt sellele, kuidas see daam oli hirmust oma võlausaldajate ees vara teiste inimeste nimele kirjutanud. Meeldiv naishääl raadiost tunnustab – „taibukas“. Kas naishääl oleks meeldivaks jäänud ka siis, kui tema enda mees oleks sama teinud selleks, et elatist mitte maksta? <br/><br/> Et õigusest aru saada, on meil veel pikk tee minna. Aga see tee tuleb ette võtta. Sest isegi kui me suudaksime kõik pähe õppida – sellest lihtsalt ei piisa. 2020-02-22 21:51:04 Katrin Prükk http://www.juridica.ee/article.php?uri=2020_1_riigi_eriplaneering_kellele_ja_milleks_ 2015. aasta 1. juulil hakkas kehtima planeerimisseadus, mis koostati ajavahemikul 2008–2013 planeerimis- ja ehitusõiguse kodifitseerimise käigus. Tänaseks üle nelja aasta kehtinud seadus tõi ühe muudatusena kasutusse uue planeeringuliigi: riigi eriplaneeringu. Kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseadus sisaldas mõningaid erisätteid, mis võimaldasid olulist ruumilist mõju omavate, samuti riigi jaoks oluliste ehitiste jm eriregulatsioonile alluvate ehitiste planeerimist, kuid puudus praktikas rakendatav planeeringuliik, millega oleks riigil võimalik enda jaoks olulisi ehitisi planeerida nii, et planeeringu alusel oleks võimalik kohe ka ehitama asuda.<br/><br/>Artiklis tutvustatakse riigi eriplaneeringu kujunemislugu, sisu, õiguslikke probleeme, mis planeeringu senise rakenduspraktika käigus on tekkinud, ning sellega seotud kohtulahendeid. Samuti antakse lühiülevaade Soomes kasutatavatest võimalustest suurt mõju omavate ning riigi enda jaoks oluliste ehitiste planeerimisel. 2020-02-22 21:51:26 Külli Siim, Heddy Klasen http://www.juridica.ee/article.php?uri=2020_1_projekteerimistingimused_detailplaneeringut_asendav_v_i_seda_t_psustav_haldusakt Kuigi projekteerimistingimuste sisu sarnaneb suuresti detailplaneeringu sisuga, on neile õiguskirjanduses ja kuni viimaste aastateni ka kohtupraktikas võrreldes detailplaneeringuga pööratud oluliselt vähem tähelepanu. Osalt on selle põhjuseks ilmselt ka asjaolu, et varasemates ehitus- ja planeerimisõigust reguleerivates õigusaktides oli projekteerimistingimusi puudutav osa võrdlemisi napisõnaline – see jäeti määrata kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatavas ehitusmääruses. Seetõttu polnud projekteerimistingimuste sisu ja menetlemist puudutav reeglistik ühtne ega taganud piisavalt projekteerimistingimuste taotlejate ega kavandatavast ehitustegevusest puudutatud isikute huvide tasakaalustamist. Riigikohus märkis juba 4. mail 2006 tehtud otsuses, et projekteerimistingimuste sisu ehk see, mida nendega reguleerida võib, peaks vähemalt üldisel tasandil olema sätestatud seaduses. 1. juulil 2015 jõustunud ehitus- ja planeerimisõiguse õigusaktides on varasemaga võrreldes projekteerimistingimused oluliselt täpsemalt reguleeritud ning nende kohta on praeguseks tekkinud arvestataval määral ka kohtupraktikat. Artiklis vaadeldakse kokkuvõtliku ülevaate andmiseks projekteerimistingimuste olulisemaid aspekte nii varasemates kui ka kehtivates õigusaktides ja kohtupraktikas. 2020-02-22 21:51:44 Helina Mark http://www.juridica.ee/article.php?uri=2020_1_eesti_kohtute_notarite_ning_haldusorganite_v_imalused_teha_kindlaks_v_lisriigi_iguse_sisu Käesoleva artikli eesmärgiks on selgitada lugejale kohtute võimalusi teha kindlaks ja mõista välisriigi õiguse sisu, samuti anda ülevaade selle kohta, millised on välisriigi õiguse sisu kindlakstegemisel Eesti kohtumenetluses tekkivad peamised praktilised probleemid ning võimalused nende ületamiseks. Seejuures käsitletakse eraldi hagi- ning hagita menetlust, kuivõrd kohtu, menetlusosaliste ja teiste isikute roll neis menetlusliikides kohalduva õiguse sisu kindlakstegemisel on erinev. Lõpetuseks käsitletakse lühidalt ka kohalduva õiguse sisu kindlakstegemist kohtumenetluse väliselt, s.t notarite ja haldusorganite poolt. 2020-02-22 21:52:00 Ingeri-Helena Kakko, Maarja Torga http://www.juridica.ee/article.php?uri=2020_1_s_teo_toime_pannud_vaimse_h_irega_inimese_kinnipidamiseks_sobivad_asutused_olukord_eestis_ja_ 2018. aasta suvel sai üks sundravi patsient palju meedia tähelepanu. Tegemist oli vabaduses vägivaldseid ja ka ohvrite surmaga lõppenud tegusid sooritanud mehega. Haiglas põhjustas ta mitmeid ebameeldivaid ja ohtlikke olukordi. Haigla meeskond pidi tunnistama, et nad ei saa nii äärmusliku käitumisega patsiendiga omal jõul hakkama ja pöördus abipalvega Sotsiaalministeeriumi ja Justiitsministeeriumi poole. Ühe võimaliku lahendusena pakuti välja, et raskesti kontrollitava ohtliku käitumisega psüühiliselt haiget inimest võiks ravida vangla psühhiaatriaosakonnas, kus on võimalik turvalisust paremini tagada.<br/><br/> Milline oleks õige koht inimestele, kes on sooritanud raskeid isikuvastaseid kuritegusid ja on vägivaldsed, kontrollimatu käitumisega, keelduvad ravimite võtmisest ning ähvardavad ravil viibides pidevalt teisi patsiente ja personali? Milline peaks olema selliste probleemidega inimestele sobiv asutus, kus on piisavalt turvaline ning ravi ja rehabilitatsiooni toetav keskkond? Artiklis arutletakse nende küsimuste üle. Samuti antakse ülevaade, milline on Eestis vastu inimese tahtmist osutatava psühhiaatrilise ravi (sundravi ja tahtest olenematu vältimatu psühhiaatriline ravi) süsteem ja mis on selle puudujäägid. Lisaks kirjeldatakse Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite põhjal, kuidas on teised riigid kuriteo toime pannud vaimse häirega inimeste ravi korraldanud. 2020-02-22 21:52:17 Maria Sults, Käti Mägi http://www.juridica.ee/article.php?uri=2020_1_hooldekodu_juhatuse_liikme_karistus_iguslik_vastutus_kars_123_j_rgi_riigikohtu_kriminaalkolle 2019. aasta lõpus tegi Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuse asjas 1-17-7111, milles võeti vaatluse alla karistusseadustiku (KarS) § 123 järgi kvalifitseeritava kuriteo – ohtu asetamine – koosseis ning sellega seonduvad materiaalõiguslikud küsimused. Nimetatud Riigikohtu otsus väärib tähelepanu eeskätt seetõttu, et esiteks on tegemist käesoleva artikli autoritele teadaolevalt esimese Riigikohtu lahendiga, milles tõlgendatakse KarS § 123 koosseisu, ning teiseks selgitas Riigikohus esimest korda eakate hooldekodu pidaja karistusõiguslikku vastutust KarS § 123 järgi, mitteehtsa tegevusetusdelikti korral garandiseisundi tekkimise aluseid ja sellest tuleneva hoolsuskohustuse sisu. Artiklis antakse ülevaade kriminaalasja menetluse käigust ning Riigikohtu huviväärsetest seisukohtadest üldinimlikust hoolsuskohustusest tekkiva garandikohustuse ja kaitsekohustuse üleandmise kohta ning kommenteeritakse neid. Samuti peatutakse mõningatel Riigikohtu otsuses lahendamata jäänud küsimustel. 2020-02-22 21:52:32 Sandra-Kristin Kärner, Ants Nõmper http://www.juridica.ee/article.php?uri=2020_1_karistusseadustiku_118_subjektiivne_koosseis_riigikohtu_kriminaalkolleegiumi_otsused_asjades_ 1. jaanuaril 2015 jõustusid revisjonikomisjoni töö tulemusena laiaulatuslikud karistusseadustiku (KarS) muudatused. Revisjon tõi kaasa kaks muudatust ka KarS §-s 118 („Raske tervisekahjustuse tekitamine“), millest üks seisnes selles, et lõikesse 1 lisati uue, seitsmenda punktina koosseisuline tagajärg surm. Seletuskirja selgituste kohaselt vastutab KarS § 118 lõike 1 punkti 7 järgi isik tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud surm, kusjuures KarS § 118 lõike 1 punktis 7 nimetatud teo omistamine toimepanijale toimub KarS § 19 alusel enamohtliku tagajärjena. Tahtlikult surma põhjustamine on ka pärast revisjoni jätkuvalt karistatav olenevalt asjaoludest kas KarS § 113 või § 114 järgi. <br/><br/> Tänaseks on esile kerkinud kaks märkimisväärset probleemi. Esiteks tekkis pärast 1. jaanuari 2015 küsimus, kas seadusandja muutis KarS § 118 lõikesse 1 punkti 7 lisamisega KarS § 118 lõike 1 punktide 1‒6 subjektiivset koosseisu või muutus üksnes sellekohane kohtupraktika. Teiseks, millised ikkagi on praegu nõuded KarS § 118 lõike 1 punktide 1‒6 subjektiivse koosseisu kohta. Kui esialgu näis kohtupraktika hoogsalt liikuvat KarS § 19 rakendamise suunas, siis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi viimaseid lahendeid lugedes tekib kahtlus, kas mindud ei ole mitte revisjonieelsesse aega tagasi. 2020-02-22 21:52:51 Anneli Soo, Anabell Tamm http://www.juridica.ee/article.php?uri=2020_1_nikolai_maimi_p_ev_100_aastat_eestikeelset_igusteaduskonda Artikkel saadaval ainult pdf formaadis. 2020-02-22 21:53:14 http://www.juridica.ee/article.php?uri=2020_1_v_la_igusseadus_iv_kommenteeritud_v_ljaanne Artikkel saadaval ainult pdf formaadis. 2020-02-28 14:07:53