et Juridica ajakiri 2025/8-9 http://www.juridica.ee/ http://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_8-9_hea_lugeja_ 2025-11-25 12:16:12 Priit Pikamäe http://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_8-9_valikud_igushariduses_v_rdlev_levaade Õigusharidusel on kolm võimalikku eesmärki: õigusteadlaste koolitamine, praktiseerivate juristide koolitamine ja haritud inimeste koolitamine. Mõned väidavad, et kolme eesmärki tuleks kombineerida. Teised seevastu, et eesmärk peaks olema selgelt määratletud, mitte kombineeritud. Õigushariduse eesmärgist oleneb, milline on õigusteaduse õppekava sisu. Valikukohti õigushariduses on aga veel. Vana dilemma seisneb selles, kas eesmärk on edasi anda konkreetseid teadmisi või oskusi. Kui eesmärk on edasi anda teadmisi, siis tuleb otsustada, kui palju seda teha tuleks. Kui õpetada tuleks oskusi, peame otsustama, mida täpsemalt õpetama peaks. Eraldi küsimus puudutab õpetamise meetodit. Mandri-Euroopas anti õigusharidust pikka aega peamiselt loengute vormis. Mõnes riigis on see endiselt nii. Teine laialt levinud õpetamismeetod on kaasusõpe. Nende kõrval kasutatakse nn kliinilist õigusharidust, kus ülikoolis saadakse ainepunkte praktilise töö eest. Veel üks õpetamisviis on lasta tudengitel õpikuid lugeda. Eraldi valikukoht on, kuidas omandatud teadmisi ja oskusi hinnata, samuti kuidas kontrollida õigushariduse kvaliteeti. 2025-11-25 12:20:35 András Jakab http://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_8-9_likooli_autonoomiast_ja_halduslepingust Euroopa Ülikoolide Assotsiatsiooni (European University Association – EUA) viimasest, 2023. aasta lõpus avaldatud aruandest nähtub, et Eestis on ülikooli autonoomia valdkonnas tekkimas murekoht. Viimastel aastatel on Eestis leidnud aset langus eelkõige kahes valdkonnas: ülikooli korraldusliku autonoomia mõõdik on kukkunud 2010. ja 2018. aasta võrdluses 85% pealt 73% peale ning finantsautonoomia mõõdik 95% pealt 77% peale. Sellega on Eesti pudenenud pingereas senistelt kõrgetelt kohtadelt allapoole. Ka akadeemilise autonoomia mõõdik on võtnud viimastel aastatel suuna allapoole. Raportis peegeldatud murelikud hääled toovad välja, et ministeerium on hakanud halduslepinguid kasutama ülikooli autonoomia kahjustamiseks. Samuti on osundatud ohule, et ministeerium surub ülikoolidele peale oma poliitilist agendat. Artiklis on võetud luubi alla ülikoolidele tegevustoetuse eraldamisega seonduv õiguslik raamistik ning selleks sõlmitavad halduslepingud. Selleks, et asetada need küsimused konteksti, vaadeldakse esmalt ülevaatlikult ülikooli autonoomia põhiseaduslikku kaitsemehhanismi. Seejärel käsitletakse ülikoolide rahastamisega seonduvaid materiaalõiguslikke küsimusi. Kolmandaks uurikse, mida saab ülikool enda õiguste kaitseks ette võtta. 2025-11-25 12:24:58 Madis Ernits, Raina Loom http://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_8-9_sportlaste_igused_probleemid_seoses_eesti_spordikohtu_menetluse_kehtiva_korraga Eesti Olümpiakomitee (EOK) täiskogu võttis 11. oktoobril 2024 vastu Eesti spordieetika reeglid (ESER), et luua normistik, mis lisaks spetsiifilistele spordiala reeglitele paneb paika spordi tegemise eetilised reeglid ning menetluskorra, mis tagab nende reeglite järgimise. ESER-i kohaselt on üheks spordivaidlusi lahendavaks distsiplinaarorganiks Eesti Spordikohus. EOK-i põhikirja kohaselt tuleb tunnustada Eesti Spordikohtu jõustunud otsuseid lõplikuna ning liikmetel on keelatud pöörduda Eesti Spordikohtu otsuste vaidlustamiseks riiklikusse kohtusse. Artikkel toob esile, et Eesti Spordikohtu menetluspädevus laieneb sundkorras väga laiale ringile isikutele – alates sportlastest kuni pealtvaatajateni – ning vahekohtukokkulepped sõlmitakse reeglina tüüptingimusena, mis võivad olla võlaõigusseaduse järgi tühised. Autorite hinnangul muudab sportlastele kohustuslikus korras kehtestatud menetlus Eesti Spordikohtus nende õiguskaitse teekonna võrreldes tsiviilkohtumenetlusega koormavamaks. Sellest lähtuvalt leiavad autorid, et praegune regulatsioon ei taga sportlastele võrreldes alternatiivse tsiviilkohtumenetlusega õiglast ja taskukohast vaidluste lahendamise mehhanismi ning on põhiseaduses sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus. Ka on regulatsioon otseses vastuolus Euroopa Liidu õigusega. 2025-11-25 12:29:56 Sten-Marten Pukka, Rauno Kinkar http://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_8-9_kaasomandi_esemele_tehtud_kulutuste_h_vitamine_korteriomaniku_n_uded_teiste_korteriomanike_ Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 37 lõike 1 kohaselt on korteriomanikul õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta ning ta võib nõuda korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist. 30. aprillil 2025 tegi Riigikohus tsiviilasjas 2-21-12405 määruse, millega ta muutis oma senist seisukohta KrtS § 37 lõike 1 ja asjaõigusseaduse § 72 lõike 4 kohta, kitsendades vajalike kulutuste mõistet nende sätete tähenduses. Lisaks asus Riigikohus seisukohale, et korteriomanike vahelises võlasuhtes kaasomandi osaga seotud toimingute tegemine ja sellest tuleneva võimaliku kulutuste hüvitamise suhte raames ei kohaldu KrtS § 37 lõike 1 kõrval kulutuste hüvitamise nõude alusena üldjuhul muud õigusnormid, sh käsundita asjaajamise sätted. Käesolevas artiklis analüüsitakse korteriomaniku nõudeid teiste korteriomanike ja korteriühistu vastu kaasomandi esemele tehtud kulutuste hüvitamiseks, seda nii Riigikohtu kõnealuse 30. aprilli 2025. a määruse, aga ka Riigikohtu sellise varasema praktika valguses, mida Riigikohus ei ole muutnud. 2025-11-25 12:34:39 Tambet Tampuu http://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_8-9_kohtulahendi_igusj_u_piirangud_tarbija_krediidi_lepingute_n_itel_euroopa_liidu_iguse_m_ju_e Kohtulahendi õigusjõu põhimõte (ld res judicata) on oluliseks osaks õiguskindluse põhimõttest, mis nõuab, et kohtulahendid oleksid usaldusväärsed ja jääksid püsima. See tähendab, et kui õigusvaidlus on kohtulahendiga lahendatud, ei ole reeglina lubatud sama vaidlust uuesti avada. Kohtulahendi õigusjõu põhimõttele kehtivad siiski ka teatud erandid. Tsiviilkohtumenetluses on teatud juhtudel ette nähtud võimalus jõustunud kohtulahend uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi vaadata. Juhtumid, mil vaidlus kohtulahendiga tunnustatud nõude kehtivuse üle tuleb uuesti avada, võib tuleneda ka Euroopa Liidu õigusest. Imperatiivse iseloomuga põhimõtted tarbija õiguste kaitseks tulenevad ebaõiglaste lepingutingimuste direktiivist (edaspidi: tüüptingimuste direktiiv) ja tarbijakrediidi direktiivist. Riigisisese kohtu kohustuseks on rakendada menetluses Euroopa Liidu õigust nõuetekohaselt. Käesolevas artiklis uuritakse, kuivõrd peab kohus omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust ning tarbija krediidivõimelisuse hindamise nõuetekohasust maksekäsu kiirmenetluses ja tagaseljaotsuse tegemisel; millised olulisemad piirangud kohalduvad res judicata põhimõttele tarbijalepingu üle käivas vaidluses ning kas Eestis kehtivad teistmismenetluse, täitemenetluse ja pankrotimenetluse reeglid võimaldavad tarbijate, kelle suhtes on jõustunud maksekäsk või tagaseljaotsus, Euroopa Liidu õigusega kehtestatud tasemel kaitset ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste ning vastutustundetult antud tarbijakrediidi eest. 2025-11-25 12:39:12 Piia Kalamees, Kalev Saare http://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_8-9_tarbijakrediidi_aktuaalsed_probleemid_taotlemisest_tagasimaksmiseni_seminari_levaade Tarbijakrediidiga seonduvad küsimused on olnud aastaid päevakajalised. Ühelt poolt on laenu võtmine tänapäeva ühiskonna ja majanduse toimimises tavapärane tegevus, samas võib liigne laenukoormus põhjustada ülevõlgnevust ning tuua kaasa tõsiseid isiklikke ja sotsiaalmajanduslikke tagajärgi, mida veelgi võimendavad erinevad kriisid (COVID-19 pandeemia, energiakriis, Ukraina sõda). Analüüsimaks seda, kuidas on tarbijate õigused tarbijakrediidilepingute puhul kaitstud finantskriisi tingimustes, on Tartu Ülikooli teadlased professor Karin Seina juhtimisel algatanud nelja-aastase projekti, mille raames toimus 22. mail 2025 Tallinnas seminar „Tarbijakrediidi aktuaalsed probleemid: taotlemisest tagasimaksmiseni“. Käesolev artikkel annab lühiülevaate seminaril esitatud ettekannete põhiseisukohtadest. 2025-11-25 12:41:42 Age Värv, Karin Sein, Piia Kalamees http://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_8-9_advokatuuriseaduse_ajakohastamine Advokatuuriseadus (AdvS) on olnud kehtiv alates 2001. aastast, kuid selle aluspõhimõtted ulatuvad veelgi varasemasse aega – perioodi, mil advokaadikutse tähendus, ühiskondlik roll ja õigusteenuse turg olid tänasest oluliselt erinevad. Kuigi advokaadid avaldavad tihti arvamust erinevate seaduseelnõude õiguspärasuse ja põhjendatuse kohta ning teevad ka ise ettepanekuid seaduste muutmiseks, on paradoksaalselt just advokatuuriseadus üks seadusi, mille puhul viimased suuremad muudatused tehti juba ligi kümme aastat tagasi. Ühelt poolt on see loomulik ja mõistetav: advokaadikutset kui traditsioonilist õiguselukutset reguleeriv raamistik peabki olema stabiilne. Samas tuleb ka advokaatidel nagu kõigil õiguselukutsetel muutuva maailmaga kaasas käia ning tagada, et advokaadi roll iga isiku, aga ka õigusriigi eest seismisel säiliks ning advokaadiamet oleks ka noortele atraktiivne valik. Seetõttu alustas Eesti Advokatuuri juhatus 2022. aastal seaduse analüüsi eesmärgiga selgitada välja, millises osas vajaks AdvS muutmist ja ajakohastamist. Tänaseks on välja töötatud muudatuste pakett, mille advokatuur soovib pärast oma liikmetega kooskõlastamist välja pakkuda. Planeeritavad muudatused tähistavad süsteemset ja põhimõttelist reformi, mille eesmärk on viia seadus kooskõlla tänapäevaste õigusturu tingimuste, kutse-eetika arengu ja rahvusvahelise praktikaga. Käesolevas artiklis antakse planeeritavatest muudatustest ülevaade, selgitades nii kehtivate põhimõtete tausta kui ka muudatuste vajadust. 2025-11-25 12:53:43 Triin Toom http://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_8-9_kiirustatud_seadusloome_hooletu_tagaj_rg 6. juulist 2025 näeb karistusseadustiku üldosa (KarS § 1 lg 1 ja § 47 lg 1) ette, et karistusseadustiku eriosas sätestatud väärteo toimepanemise eest võib füüsilisele isikule kohaldada karistusena rahatrahvi 1‒300 trahviühikut ehk 8‒2400 eurot. Alaealistele teo toimepanijale kohaldatakse rahatrahvi eelnimetatust reeglina poole võrra väiksemas määras (vt KarS § 47 lg 11); juriidilisele isikule aga vahemikus 100‒400 000 eurot (KarS § 47 lg 2). Juhul, kui väärteokoosseis on aga sätestatud väljaspool karistusseadustikku, siis uue lisandunud KarS § 1 lõike 1 teise lause tõttu ei ole eelnimetatud rahatrahvide piirmäärad enam kohalduvad. Tunnistades KarS § 47 lõike 4 kehtetuks ja täiendades KarS § 1 lõiget 1 vaid karistusseadustiku väliste väärteokoosseisude erisusega, unustas seadusandja aga ära, et karistusseadustikus endas on kaks väärteokoosseisu, mis näevad ette suuremad karistused kui KarS § 47 lõiked 1 ja 2 lubavad füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohaldada. Nimelt KarS § 398 lõiked 1 ja 3 siseteabe väärkasutamise ning KarS § 3981 lõiked 1 ja 3 turumanipulatsiooni korral. Selleks, et KarS §-des 398 ja 3981 sätestatud siseteabe väärkasutamise ja turumanipulatsiooni väärteokoosseisude puhul oleks võimalik kohaldada rahatrahve nendes ette nähtud ülemmääras (s.t füüsiliste isikute puhul kuni 5 miljonit ja juriidiliste isikute puhul kuni 15 miljonit eurot) ja ka tavapärasest erinevaid trahvi suuruse arvestamise aluseid (sõltuvus teenitud kasust/ärahoitud kahjust, protsent juriidilise isiku käibest), oleks kõige lihtsam lahendus KarS § 398 lõiked 1 ja 3 ning § 3981 lõiked 1 ja 3 viia karistusseadustikust üle väärtpaberituru seadusesse. Kergema seaduse tagasiulatuva mõju tõttu (KarS § 5 lg 2) tuleb kõikide menetluste puhul, mis on 6. juuli 2025 seisuga juba alustatud või alustatakse enne antud olukorra seaduse tasandil lahendamist, rakendada KarS § 47 lõigetest 1 ja 2 tulenevaid piiranguid (ehk füüsiliste isikute puhul on maksimaalne trahv 2400 ja juriidiliste isikute puhul 400 000 eurot). 2025-11-25 12:55:57 Kersti Heide http://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_8-9_probleemne_m_juv_imuga_kauplemise_kuriteokoosseis_riigikohtu_otsus_kriminaalasjas_1-22-3155 Riigikohus mõistis 7. veebruaril 2025 mõjuvõimuga kauplemises (karistusseadustiku (KarS) § 2981) süüdi ühe ärimehe ja ühe erakonna juhtivtöötaja ning määras neile tingimisi karistused. Erakonda ennast karistati rahalise karistusega. See, kuidas Riigikohus tõlgendas KarS §-i 2981, tekitab autorite hinnangul probleeme seoses Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 7 sätestatud seaduslikkuse põhimõttega, mis annab alust uurida selle karistusõigusnormi ajalugu ja selle alusel karistatavat käitumist teistes Euroopa riikides. Artiklis on Prantsusmaa võetud üheks näiteks põhjusel, et just see riik on mõjuvõimuga kauplemise kuriteo sünnimaa. Saksamaad käsitletakse aga seetõttu, et Saksa karistusõigus on paljuski olnud KarS-i koostamisel eeskujuks. 2025-11-25 13:01:22 Stefan König, Marco Willumat http://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_8-9_11_detsembril_2025_kell_14_00_kaitseb_susann_liin_igusteaduse_erialal_doktorit_d_vara_hisus <p style="text-align: center;"><strong >4. detsembril 2025 kell 15.00 kaitseb <br/> Hannes Vallikivi õigusteaduse erialal doktoritööd <br/> „Eesti Vabariik kui õigusriik. Poliitiliste põhivabaduste <br/> õiguslik kaitse 1918–1940“</strong> („The rule of law and legal protection <br/> of political freedoms in Estonia 1918–1940“).</p> <p style="text-align: center;"> Doktoritöö juhendajad on professor Marju Luts-Sootak <br/> ja kaasprofessor Hesi Siimets-Gross.</p> <p style="text-align: center;">Oponendid on PhD Ülle Madise ja professor <br/> Anneli Albi (Kenti Ülikool).</p> <p style="text-align: center;">Kaitsmine toimub TÜ peahoone Senati saalis <br/> (Ülikooli 18-204), Tartus.</p> <p style="text-align: center;"> Rohkem infot leiab:<br/> <a href="https://oigus.ut.ee/et/uudis/hannes-vallikivi-kaitseb-doktoritood-eesti-vabariik-kui-oigusriik-poliitiliste-pohivabaduste">https://oigus.ut.ee/et/uudis/hannes-vallikivi-kaitseb-doktoritood-eesti-vabariik-kui-oigusriik-poliitiliste-pohivabaduste</a> </p> 2025-11-30 13:37:36 http://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_8-9_4_detsembril_2025_kell_15_00_kaitseb_hannes_vallikivi_igusteaduse_erialal_doktorit_d_eesti_ <p style="text-align: center;"><strong> 11. detsembril 2025 kell 14.00 kaitseb <br/> Susann Liin õigusteaduse erialal doktoritööd <br/> „Varaühisus ja ühisvara valitsemine“</strong> („Community <br/> of property and administration of joint property“).</p> <p style="text-align: center;"> Doktoritöö juhendaja on professor Janno Lahe.<br/> Oponendid on professor Michael Stürner (Konstanzi Ülikool)<br/> ja Dr. iur. Priidu Pärna. </p> 2025-11-27 13:18:25