Kokkuvõte

Õiguse teooria eesmärk on alati olnud õiguse adekvaatse tunnetamise saavutamine. Siin on piltlikult öeldes tegemist orgaanilise tervikkujundi loomisega õigusest. Nii peaks õiguse teooria kaasa aitama ka põhiseaduse kui – õiguskorda silmas pidades – teatud iseseisva terviku tunnetamisele. Veelgi enam: „Rahvuslikust õiguskorrast arusaamine peab toetuma alati nii õiguskorra kui terviku ja selle tippakti – põhiseaduse – ühtsuse ehk koherentsuse ideele.“ [1, lk 186]. Õiguse teooria tunnetussaavutusi silmas pidades võib öelda, et see on andnud õiguse rakendaja käsutusse laiapõhjalise tunnetusvahendite kompleksi. Nii on võimalik eristada põhiseaduse tõlgendamise subjekte ja põhiseaduse tõlgendamise meetodeid [2, lk 127–148]. Siiski tuleb õiguse teooria poolt väljatöötatud tunnetusvahendeid kasutades silmas pidada kahte aluspõhimõtet. Jutt on esiteks konsistentsi tagavast põhimõttest ja teiseks kontekstuaalsuse põhimõttest. Põhiseadusest arusaamisel tuleb see organiseerida nii (kasutada tunnetusvahendeid), et ei tekiks vastuolusid põhiseaduse enda osade vahel (konsistents) ning et tekiks selgepiiriline ettekujutus põhiseaduse sätet puudutavast kohast põhiseaduse tekstis (kontekstuaalsus).

• põhiseadus
,
• õigusfilosoofia