Kokkuvõte

Mingist põhiõiguste süsteemi elemendist rääkimise teeb keerukaks asjaolu, et teadupärast puudub üheselt aktsepteeritav arusaam põhiõiguste geneetilise tekkepiirkonna – inimkonna põhiväärtuste süsteemi – ehitusest. (Põhi)väärtused ei ole vähegi üldaktsepteeritavalt tähtsuse järgi reastatavad. Ja ilmselt ei saagi nad seda olla. Viimati sedastatu ühe võimaliku põhjendusena võiks siinjuures eestikeelsest kirjandusest tsiteerida Eero Loonet. Olles kõigepealt selgitanud, et mõistusepärasuse vastandiks võivad olla nii mõistusevälisus kui ka mõistusevastasus, märgib ta järgmist: „Siiani puudub üldomaksvõetud ja hästi argumenteeritud vastus küsimusele, kas on olemas „tõelisi“, seesmisi (intrinsic) väärtusi. Teatavasti väitis David Hume, et faktiväidetest ei saa tuletada hinnanguotsustusi ja et hinnanguotsustusi ei saa katseliselt kinnitada hinnatava nähtuse uurimisega. Kui Hume’il on õigus, siis puudub võimalus põhjendada millegi valimist alusväärtuseks ja seega põhieesmärkide valikut, erinevalt eesmärkide hulga elementide vahekorra uurimisest. Sellisel juhul sisalduks väärtustamises ja eesmärkide valikus mõistuseväline koostisosa ja oleks mõttetu (mitterakendatav) liigitus mõistuspärasteks ja mõistusvastasteks väärtusteks või eesmärkideks.“ [1, lk 7].

• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• kriminaalmenetluse üldmõisted ja printsiibid
,
• kohtumenetlus kriminaalmenetluses
,
• kohtueelne menetlus
,
• määruskaebuse lahendamise menetlus
,
• halduskohtumenetluse üldmõisted ja printsiibid