Kokkuvõte

Et liitumisläbirääkimised Euroopa Liiduga on lähenemas lõppfaasile, on nii poliitilistes kui akadeemilistes ringkondades toimumas põhjalikumad põhiseaduse muutmise arutelud. Käesolev artikkel annab lühiülevaate tänaseks olemasolevast alusmaterjalist: põhiseaduse muutmisega seotud välis- ja koduekspertide arvamustest, samuti EL liikmesriikide põhiseadusreformidest ning suveräänsusteooria peamistest suundadest. Antud materjali põhjal sünteesib autor kolm üldisemat põhiseadusmuudatuste mudelit: esimene koondaks Prantsusmaa eeskujul muudatussätted ühte peatükki, teine lisaks Saksa mudeli analoogial muudatused vastavate sätete juurde ning kolmas skematiseerib miinimum-muudatuste variandi. Et põhiseadusmuudatuste sisu ja asukoha suhtes saavad tõenäoliselt määravaks protseduurilised aspektid, vaatleb artikkel ka põhiseaduse muutmise ja referendumi protseduuriga seotud küsimusi.

Erinevalt olemasolevast materjalist, lisab autor küsimusteringile laienemisjärgse Euroopa Liidu perspektiivi, mis otsustusmehhanismide paralüseerumise vältimiseks 20–27 liikmesriigi puhul toob tõenäoliselt kaasa integratsiooni olulise süvenemise ning sellele korrespondeeruvad muudatused suveräänse rahvusriigi paradigmas. Samuti asetatakse suuremat rõhku Ida-Euroopa erialakirjanduses veel harva esinevale Maastrichti-järgsele kontseptuaalsele diskursile.

• põhiseaduse muutmine
,
• riigiõiguse üldmõisted ja printsiibid
,
• Euroopa Liit
,
• rahvahääletus