Kokkuvõte

Kohaliku elu ja riigielu küsimuste eristamine on munitsipaalõiguse jaoks keskse tähtsusega küsimus, sest nende ülesannete täitmisel on kohaliku omavalitsuse iseseisvus erinev. Artiklis käsitletakse kohaliku omavalituse ülesannete struktuuri ning avalike ülesannete kohalikeks ja riiklikeks liigitamise kriteeriume Eesti õiguskorras, peatudes ka selle valdkonna kohtupraktikal. Selgitatakse põgusalt monistlikku ja dualistlikku teooriat kui avalike ülesannete liigituse kahte põhilist alusmudelit ja otsitakse vastust küsimusele, millise mudeli on valinud Eesti. Vaadeldakse ka, milline teooria on omaks võetud Euroopa kohaliku omavalitsuse hartas. Omavalitsuslike ülesannete struktuuri käsitledes peatutakse vabatahtlikel ja kohustuslikel omavalitsusülesannete olemuse erisustel. Riiklike ülesannete puhul käsitleb autor nende ülesannete ülekandmist ja selle seost kohaliku omavalitsuse garantiiga, ülesannete täitmise ja täitmise üle teostatava järelevalve erisusi. Autor toob välja erinevad meetodid, mida avalike ülesannete kuuluvuse küsimuse lahendamisel saab kasutada. Millistest põhimõtetest lähtuvalt liigitab Riigikohus avalikke ülesandeid, näitab autor Riigikohtu praktika kaudu.

• kohalik omavalitsus
,
• haldusorganisatsioonid
,
• järelevalve ja kontroll
,
• munitsipaalõigus