Kokkuvõte

Avalikkuse huviorbiiti on jõudnud juhtumid, kus politseisse on toimetatud tänaval poliitilise sisuga plakateid kandnud või infolehti jaganud inimesi, kellele heidetakse ette avalikule koosolekule esitatavate nõuete rikkumist.

Artiklis vaadeldakse, kuidas ühitada sõnavabaduse olulisust avalike koosolekute regulatsiooniga nii, et kannatada ei saaks ei sõnavabaduse ega avaliku rahu ja julgeoleku nõuded. Kõigepealt käsitleb autor avaliku koosoleku mõistet avaliku koosoleku seaduses ning selle mõiste sisustamist haldus- ning kohtupraktikas. Seejärel antakse ülevaade koosoleku mõiste sisustamisest teoreetilises kirjanduses ning küsitakse, millistest väärtustest tuleks avaliku koosoleku mõiste avamiseks täiendavalt lähtuda. Selleks kirjeldatakse avaliku koosoleku seaduse eesmärki ning osutatakse teleoloogilise tõlgendusviisi vajalikkusele. Kõige lõpuks esitatakse autori arusaam sellest, millised nõuded avaliku koosoleku mõiste sisustamisele esitab sõnavabaduse põhiseaduslik printsiip. Postskriptumina selgitatakse, miks on tõlgendamine vajalik ja detailne regulatsioon tarbetu ning tehakse mõned järeldused edaspidise tarvis.

• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• järelevalve ja kontroll
,
• demokraatia