Kokkuvõte

Põhiseadus saab areneda mitmesugusel moel. Esiteks areneb põhiseadus muutunud tavade, nn konstitutsiooni konventsioonide kaudu. Teine põhiseaduse arengutee on põhiseaduslikkuse kohtuliku järelevalve kaudu. Kolmandaks võimaluseks Eesti põhiseaduse arenguks on meie liikmeõigus Euroopa Liidus. Neljas põhiseaduse arengutee on põhiseaduse teksti muutmine. Teksti muutmise puhul on omakorda kolm võimalust: põhiseaduses sätestatud normi ümberkujundamine, uue instituudi lisamine ja põhiseaduse totaalrevisjon.

Autor on seisukohal, et Eesti põhiseadus ei vaja totaalrevisjoni. Kui põhiseadust muuta, siis üksikküsimustes. Näiteks peab autor vajalikuks eraldi põhiseaduse kohtu rajamist. Euroopa Liidu ja NATO liikmesus ei tähenda autori arvates seda, et meie põhiseadus tuleks vahetult ja risti-põiki liikmesusest tulenevaid protseduure täis kirjutada. Selle asemel on vajalik aga siseriiklikus seadusandluses protseduurid selgemalt paika panna. Euroopa Liidu põhiseaduse leppe analüüsiks teeb autor ettepaneku moodustada parlamendi juures õigusteadlastest asjatundjate kogu, asutada konstitutsiooniõiguse alaste uurimistööde õpperaha ja luua pidevalt toimiv konstitutsionalismi alane ümarlaud.

• põhiseadus
,
• põhiseaduse muutmine
,
• Euroopa Liit
,
• põhiseaduslikkuse järelevalve