Kokkuvõte

Riigikohtu halduskolleegiumi ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi mais ja juunis 2008 tehtud lahenditega selgitati Riigikohtu rolli põhiseaduslikkuse järelevalve teostajana olukorras, kus Eesti on Euroopa Liidu liige. Kokkuvõtlikult võib öelda, et see roll väheneb – vähemalt üldjuhul ei ole Riigikohus enam pädev kontrollima Euroopa Liidu õigusega seotud riigisiseste sätete vastavust põhiseadusele. Samas tekib Riigikohtu hiljutisi lahendeid lugedes ka mitmeid küsimusi. Millised sätted on Euroopa Liidu õigusega seotud? Millal on niisuguste sätete põhiseaduslikkuse kontroll siiski võimalik? Kuidas ikkagi sisustada põhiseaduse aluspõhimõtted ning milline kaal on neil tulevikus? Kuna kõik need küsimused on ühel või teisel viisil seotud põhiseaduslikkuse järelevalve piiridega, võib need veidi retooriliselt kokku võtta järgmiselt: mis on pärast Riigikohtu mai ja juuni määrusi veel alles põhiseadusest?

Käesolevas artiklis otsitakse neile küsimustele vastuseid. Hilisemale analüüsile vajaliku tausta loomiseks antakse artikli esimeses osas ülevaade Euroopa Kohtu ja liikmesriikide kohtute vanemast ja uuemast praktikast ühenduse õiguse ülimuslikkuse sisustamisel. Seejärel kirjeldatakse, silmas pidades eeskätt põhiseaduslikkuse järelevalve võimalikkust, ühenduse õiguse piire ning seejärel ülimuslikkuse enese piire. Artikli viimases osas eritletakse mõningaid õigusnormide hierarhia probleeme ning otsitakse vastust küsimusele, mis mõttes kuulub põhiseadus ka edaspidi Eesti õiguskorra tippu.

• põhiseadus
,
• põhiseaduslikkuse järelevalve
,
• Euroopa Liit