Kokkuvõte

Eesti Riigikohus on Euroopas tähelepanuväärne: ta on samal ajal nii konstitutsiooni- kui ka kassatsioonikohus, vastutades põhiseaduslikkuse järelevalve eest ning olles riigi kõrgeimaks kohtuks tsiviil , haldus- ja kriminaalasjades. Kuigi Riigikohus on oma lahendites juba varem viidanud Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtetele, on alates 1. maist 2004, kui Eesti Vabariigist sai Euroopa Liidu täieõiguslik liige, Riigikohtul nagu kõikidel teistelgi Eesti kohtutel uus väljakutse: õigusemõistmisel tuleb lähtuda ka Euroopa Liidu õigusest.

Viis ja pool aastat Euroopa Liidu õiguse kohaldamist ja tõlgendamist on väga lühike aeg Riigikohtu ajaloos. Siiski on autori arvates juba praegu huvitav analüüsida, kuidas Euroopa Liitu kuulumine on mõjutanud Riigikohtu praktikat. Käesolevas käsitluses võetakse vaatluse alla kõigest murdosa Riigikohtu Euroopa Liidu õigust puudutavatest peamiselt üldkogu, põhiseaduslikkuse järelevalve ja halduskolleegiumi lahenditest. Kuid seda tehakse ühes kõige olulisemas ning tundlikumas valdkonnas, milleks on sõltumatu ja demokraatlik õigusriik Eesti Euroopa Liidu liikmesuse kontekstis. Sellega seoses vaadeldakse Riigikohtu eri rolle läbi Euroopa Liidu õiguse prisma võrreldes mõne teise liikmesriigi konstitutsioonikohtuga.

• Euroopa Liit
,
• demokraatia
,
• õigusriik
,
• kohus
,
• põhiseaduslikkuse järelevalve