Kokkuvõte

Artiklis on vaadeldakse ESM asutamislepingu õigusliku iseloomu ja selle artikkel 4 lõikega 4 seonduvaid õiguslike sõlmküsimusi.

Autorid jõuavad järeldusele, et ESM asutamislepingul on topeltnatuur: eesmärgilt Euroopa Liidu õigus, tekkeprotsessilt rahvusvaheline õigus. Selline akt peab olema allutatud topeltrangele kontrollile. Kuna sellisel aktil puudub Euroopa Liidu õiguse supranatsionaalsus, on ta allutatud põhiseaduslikkuse järelevalvele nagu mis tahes muu rahvusvahelise õiguse leping; puutumuse tõttu Euroopa Liidu õigusega on ta ka allutatud Euroopa Liidu esmasele õigusele ja järelikult ka Euroopa Kohtu kontrollile. Analüüsides ESM asutamislepingu põhiseaduspärasust, on autorid seisukohal, et artikli 4 lõiget 4 ei saa pidada demokraatia aluspõhimõtte osaks oleva parlamendi finantssuveräänsuse rikkumiseks. Samuti ei ole alust asuda seisukohale, et ESM asutamislepingu artikli 4 lõige 4 rikuks mõnda muud põhiseaduse põhimõtet. Tegemist on riigigarantii andmisega sarnaneva rahalise kohustuse võtmisega, mis toimub parlamendi eelarvepädevuse raames vastavalt põhiseaduse § 121 punktile 4 ning asub poliitika mänguruumis ja poliitilise vastutuse valdkonnas. Küll aga leiavad autorid, et ESM asutamislepingu kooskõla Euroopa Liidu asutamislepinguga vajaks lähemat selgitamist, milleks on pädev Euroopa Kohus.

Artikkel rajaneb 16. aprillil 2012 Justiitsministeeriumile esitatud õigusteaduslikul analüüsil.

• demokraatia
,
• Riigikogu
,
• põhiseaduslikkuse järelevalve
,
• Rahvusvaheline õigus
,
• Euroopa Liit