Kokkuvõte

32. õigusteadlaste päevadel Tartus hoiatas Riigikohtu esimees Märt Rask, et põhiseaduse täiendamise seaduse tõlgendusvõimalused Euroopa Liidu föderaliseerumise tingimustes on ammendumas ja kutsuvad järgmise Euroopa Liidu aluslepingu muudatuse arutelul esile tõsiseid vaidlusi. Ta leidis, et arvestades föderaliseerumissuundumuste jõulist esilekerkimist Euroopas, ei ole Eesti väga kaugel hetkest, kus rahvas peab kõrgema riigivõimu kandjana legitimeerima või tagasi lükkama järgmised suveräänsust delegeerivad sammud.

Käeolevas artiklis vaadeldakse põhiseaduse täiendamise seaduse ja põhiseaduse § 1 muutmise vajalikkust Euroopa Liidu arengusuundade taustal. Esmalt on vaatluse all põhiseaduse täiendamise seadus ja selle muutmise tingimused. Seejärel uuritakse Euroopa Liidu arengusuundi ülimuslikkuse ja vahetu kohaldatavuse doktriinide eesmärgipärase tõlgenduse kaudu ning hinnatakse muutusi Euroopa Liidu institutsionaalses tasakaalus süvendatud majandus-, raha , pangandus- ja poliitilise liidu kontekstis. Artikli viimases osas tehakse ettepanekud põhiseaduse täiendamise seaduse §-de 1 ja 2 võimaliku muutmise kohta.

• põhiseadus
,
• põhiseaduse muutmine
,
• Euroopa Liit