Kokkuvõte

Mistahes poliitiliste ja riigiõiguslike otsuste tegemisel peaks nende otsuste õigsuse ja põhjendatuse ülimuslikuks mõõdupuuks olema otsuste vastavus Eesti rahvuslikele huvidele. Eesti rahvuslikud huvid ei ole mingi isesorti sõnademäng. Iga inimene, kas loeb põhiseadust, leiab nende huvide kataloogi. Need on riigi kindlustamine ja arendamine; vabaduse, õigluse ja õiguse tagamine; sisemise ja välise rahu hoidmine praegustele ja tulevastele põlvedele; ühiskondliku edu ja üldise kasu saavutamine; eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilitamine läbi aegade.

Autor on seisukohal, Eesti rahvuslikud huvid ei ole Euroopa Liidu föderaliseerumisega vastuolus, pigem vastupidi: föderaliseerumine on Eesti huvides olukorras, kus konföderatsioonina organiseeritud Euroopa Liit on tõestanud pikemas plaanis perspektiivi puudumist. Autori arvates peaks Eesti võtma sisse Euroopa föderaalse struktuuri arhitekti koha, sest meil on märkimisväärselt hea positsioon eelnimetatud initsiatiiviga edukaks tegelemiseks.

• Euroopa Liit
,
• põhiseaduse muutmine
,
• riigiõiguse üldmõisted ja printsiibid