Kokkuvõte

Finants- ja võlakriisi tingimustes on Euroopa riigid hinnanud ümber oma suhte raskustesse sattunud pankadega, mistõttu on krediidiasutuste saneerimisel asetatud raskuskese riigieelarvelt (bail-out) panga hoiustajatele (bail-in). Sellist muutust kätkeb Euroopa Komisjoni poolt 2013. aasta 10. juulil esitatud Euroopa Liidu määruse ettepanek ühtse solveerimismehhanismi ja pankade ühtse solveerimisfondi loomiseks. Vabariigi Valitsus otsustas toetada Euroopa Komisjoni määruse eelnõu käesoleva aasta 10. oktoobri istungil.

Käesolevas analüüsis paigutatakse kriisilahendusmehhanismi loomise ettepanek süvendatud majandus- ja rahaliidu rajamise konteksti. Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Komisjoni juhid on nimelt märkinud, et süvendatud liidu loomine toimub etapiviisi. Seetõttu esitatakse esmalt ülevaade senistest Euroopa Liidu tasemel rakendatud meetmetest finants- ja võlakriisi ohjamiseks. Arvestades, et kriisilahendusmehhanismi ettepanek on seotud viimastel aastatel kohaldatud kriisivastaste abinõudega, tuleb seda põhiseaduse seisukohalt hinnata nende taustal. Samuti analüüsitakse küsimusi kriisilahendusmehhanismi loomise ettepaneku mõju kohta omandipõhiõiguse kaitsele ja määruse kooskõla põhiseaduse aluspõhimõtetega.

• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• Euroopa Liit
,
• põhiseaduse muutmine
,
• pangandus