Menüü

Riigihangete taaskehtestamise vajalikkusest Eesti Vabariigis

Autor:
Number 1994 /7 | Lk 166-166

Kokkuvõte

Majandustegevuse reguleerimine on üks vältimatu tegevus igale riigile, olgu ta siis alles teel turumajandusele või seal juba aastakümneid. Kõigis majanduslikult arenenud maades on kehtestatud riigieelarve vahendite kasutamise ja käsutamise kindel kord. Nimelt toimub riigieelarve vahendite eest kaupade ostmine, ehitiste rajamine, teenuste tellimine ja veoste vedamine reeglina vaid väga täpselt reguleeritud riigihangete korras. Veel enam, mõnes riigis, näiteks Kanadas, on kehtestatud ka eelarveliste vahendite eest ostetud asjade mahakandmise eriline kord, mille järgi mahakantavad asjad toimetatakse vastavatesse vastuvõtu ladudesse ja alles pärast nende üleandmist lattu loetakse need asjad mahakantuks. See kõik tundub meie praeguse majandamise jaoks ehk võõrastav ja harjumatu, kuid uut ei peaks meie jaoks siin midagi olema. Nimelt kehtis Eesti Vabariigis Riigi Hangete Seadus, mis oli antud 15. juulil 1934.a. Riigivanema dekreedina (RT 1934, 57) ning selle alusel Vabariigi Valitsuse poolt 6. veebruaril 1935.a. antud Riigi Hangete määrus (RT 1935, 16). Ka tänapäeva tingimustes on püütud korrastada mõnede tooteliikide hankimist. Siinjuures tuleb märkida ehitustööde võistupakkumise korraldamise eeskirju, kinnitatud Vabariigi Valitsuse 26. aprilli 1993.a. määrusega nr. 120 (RT 1993, 22, 360) ja infotehnoloogiavahendite riigihangete korda, kinnitatud Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 1994.a. määrusega nr. 75 (RT 1994, 16, 291).

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse