Menüü

Kokkuvõte

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 82 lõike 2 kohaselt võivad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt kehtestada direktiividega miinimumeeskirjad määral, mil see on vajalik kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikuse tunnustamise ning politsei- ja õiguskoostöö hõlbustamiseks piiriüleste mõõtmetega kriminaalasjades. Sellised eeskirjad peavad arvestama liikmesriikide õigustraditsioonide ja -süsteemide vahelisi erinevusi. Tulenevalt ELTL artikli 82 lõike 2 punktist a võivad eeskirjad käsitleda tõendite vastastikust lubatavust liikmesriikide vahel. Täiendavalt sätestab ELTL artikli 86 lõige 3, et Euroopa Prokuratuuri asutamise määrusega kinnitatakse mh menetlusreeglid Euroopa Prokuratuuri tõendite lubatavuse kohta. Seega Lissaboni leppe järgselt on Euroopa Liidul võimalik kujundada tõendi lubatavust kriminaalasjades.

Tõendi lubatavust puudutavate liidu põhimõtete kogumi ja välistamisreeglite ühtlustatud mudeli väljatöötamine algas 2020. aasta septembris. Selle tulemusena avalikustas Euroopa Õiguse Instituut (ingl European Law Institute) 8. mail 2023 ettepaneku tõendite vastastikuse lubatavuse direktiivi kehtestamiseks. Ettepanek hõlmab ühiseid standardeid tõendite vastastikuseks lubatavuseks liikmesriikide vahel ning miinimumeeskirju elektrooniliste tõendite lubatavuseks.

Käesolevas artiklis analüüsitakse, kas ettepanekus ettenähtud kujul tõendi lubatavuse üldeeskirjade kehtestamine on vajalik või oleks tegemist liidu kehtivat õigust dubleeriva regulatsiooniga. Artiklis kirjeldatakse direktiivi kehtestamisega taotletavaid eesmärke ning analüüsitakse ettepaneku kitsaskohti, sh otsitakse vastust küsimusele, kas tõendi lubatavuse direktiiviga püütakse lahendada piiriülese mõõtmega probleeme, mida oleks tõhusamalt võimalik lahendada liidu tasandil. Samuti võrreldakse Euroopa Õiguse Instituudi ettepanekut Euroopa Liidu kehtivate õigusnormidega, et selgitada välja, kas ja kuidas muudaks direktiiv liidu õiguse olemasolevat mõju tõendi lubatavusele kriminaalmenetluses. Analüüs ei hõlma ettepaneku kolmandat peatükki, sest elektroonilisi tõendeid puudutav osa väärib sisu ja mahu poolest eraldiseisvat käsitlust.

Kokkuvõttes on autor seisukohal, et tõendi lubatavuse direktiivi kehtestamine ettepanekus kavandatud kujul ei ole lisandväärtuse puudumise tõttu vajalik, kuid taotletavate eesmärkide saavutamist võiks soodustada liidu kehtiva õiguse teadlikum ja tõhusam kohaldamine liikmesriikides.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse