Kokkuvõte

Ringkonnakohtud on Eesti kohtusüsteemis üldjuhul teise astme ehk apellatsioonikohtud. Ringkonnakohtul on kaebemenetluses võimalik mh tühistada maakohtu lahend osaliselt või täielikult ja teha tühistatud osas ise uus lahend; muuta maakohtu lahendi põhjendusi, jättes selle resolutsiooni muutmata; või tühistada maakohtu lahend osaliselt või täielikult ja saata asi vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada ehk kui maakohtule ette heidetavat menetlusõiguse rikkumist ei ole võimalik apellatsiooni- või määruskaebemenetluses kõrvaldada.

Artikkel uurib ringkonnakohtute ja Riigikohtu praktika põhjal neid võimalusi. Keskse küsimusena vaadeldakse, millistes olukordades on täidetud tingimus, et ringkonnakohus ei saa asja lahendada ehk millistes olukordades tal ei õnnestu ise kõrvaldada maakohtule ette heidetavat rikkumist. Umbes viis aastat tagasi märgiti õiguskirjanduses, et seni pole kirjeldatud olukordade eristamiseks täpset piiri ja vastav kohtupraktika kaalumisõiguse osas on välja kujunemas. Samal ajal analüüsiti, milliste menetlusõiguse normide rikkumise tõttu saatsid ringkonnakohtud asju tagasi maakohtule. Käesolev artikkel kirjeldab värskemaid arenguid ringkonnakohtute praktikas ja otsib nüansse, mis võimaldavad kõnealust piiri ja ringkonnakohtute diskretsiooni ulatust täpsustada.

• hagi
,
• hagita menetlus