Menüü

Arvuti- ja andmetöötlusalastest kuritegudest

Autor:
Number 1998 /7 | Lk 345-350

Kokkuvõte

Vähem kui inimpõlve jooksul on teaduse ja tehnika areng infotehnoloogia valdkonnas teinud tohutu hüppe. Arvuteid kasutatakse juba peaaegu igas eluvaldkonnas. Erandiks ei ole ka kuritegevus. Nii nagu koos paberraha leiutamisega kaasnesid kohe selle võltsimised, nii hakati ka koos arvutite kasutuselevõtuga avastama viise, kuidas infotehnoloogiat kuritegelikel eesmärkidel ära kasutada.

Vastuabinõuna olid riigid sunnitud kiiresti täiendama oma kriminaalseadusandlust. Nagu ikka, sündis see katse-eksituse meetodil. Erandiks ei olnud ka Eesti. Juba alates 1995. aasta kevadest tegeles Riigikogu õiguskomisjon riiklike registrite seaduse ettevalmistamisega. 1997. aasta veebruaris esitas õiguskomisjon selle seaduseelnõu Riigikogu täiskogu istungile teiseks lugemiseks, aga juba uue pealkirja all.*1 Riiklike registrite seadusest sai andmekogude seadus, mis võeti vastu 12. märtsil 1997 ja jõustus sama aasta 19. aprillil (RT I 1997, 28, 423). Nimetatud seaduse § 56 sätestas kriminaalkoodeksis tehtavad muudatused ja täiendused, millest tähtsaim oli neljateistkümnenda peatüki sisseviimine, kus sisaldub üheksa kuriteokoosseisu.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse