Menüü

Hagi ja hagita asja avalduse menetlusse võtmisest keeldumine või läbi vaatamata jätmine õigusliku perspektiivituse tõttu

Autor:
Number 2010 /10 | Lk 778-795

Kokkuvõte

Tsiviilkohtumenetluse efektiivsuse tagamise üheks eelduseks on kohtu aktiivne roll tsiviilasjas kohaldatava seaduse väljaselgitamisel võimalikult varases tsiviilasja menetlemise staadiumis. Kohtud on hakanud laialdaselt kasutama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lõiget 2 ja § 423 lõiget 2, mis võimaldavad keelduda õiguslikult perspektiivitute hagide menetlemisest või jätta sellised hagid pärast menetlusse võtmist läbi vaatamata.

Hagi menetlusse võtmisest keeldumine TsMS § 371 lõike 2 järgi ja läbivaatamata jätmine TsMS § 423 lõike 2 järgi tähendab hagi tagasilükkamist üksnes kohtu antava materiaalõigusliku hinnangu alusel. Kohus lähtub sellisel juhul eeldusest, et hagis esitatud faktilised asjaolud vastavad tõele. Nende sätete peamiseks eesmärgiks on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Hageja jaoks on oluline, et hagi menetlusse võtmisest keeldumisel TsMS § 371 lõike 2 järgi või läbivaatamata jätmisel TsMS § 423 lõike 2 järgi tagastatakse talle tema tasutud riigilõiv.

Artiklis analüüsitakse TsMS § 371 lõike 2 ja § 423 lõike 2 rakendamise teoreetilisi ja kohtupraktikas tõusetunud küsimusi. Eraldi käsitletakse artikli teemaga seonduvaid tuvastushagi lubatavuse küsimusi. Artikli viimases osas vaadeldakse hagi või avalduse õigusliku perspektiivituse tõttu menetlusse võtmisest keeldumise või läbivaatamata jätmise menetluse küsimusi.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse