Menüü

„NSV Liidu valitsuse määruseid ei väljastata isegi NSV Liidu Ülemkohtule“. 1941. aasta küüditamisoperatsiooni alusakti võltsimisest Jossif Stalini aegsete repressioonisotsuste revideerimise käigus 1960. aastatel

Kokkuvõte

Jossif Stalini surma järel 1953. aastal algas NSV Liidus muutuste periood, mis üldjoontes tähendas seni olulisel määral repressioonidele toetuva poliitika mõningast leevenemist. Sisepoliitiliselt oli ehk kõige mõjukamaks sammuks suure hulga asumisele ja vangilaagritesse saadetud inimeste vabastamine. Ühtlasi likvideeriti sellega see suur osa repressiivsüsteemist, mis tegutses salaja, õigussüsteemi väliselt ja mis ilmselgelt ei vastanud isegi NSV Liidu enda seadustele.

Inimeste vabastamine ja repressiooniotsuste tühistamine toimus sotsialistliku seaduslikkuse taastamise ja sotsialistliku seaduslikkuse rikkumise hukkamõistmise loosungite saatel. Kuigi nendel oli rohkem sisu kui J. Stalini ajal, jäid need suures osas ikkagi tühjadeks sõnadeks. Suurem osa vabastamisprotsessist jäi nagunii avalikkuse silme alt välja. Võimuladvik poleks saanud täielikku seaduste täitmist endale lubada. See olnuks liiga suur muutus. Nad olid kõik J. Stalini ajal karjääri teinud ning vähemal või rohkemal määral repressioonide eest kaasvastutavad. Avalikustamine ja seaduste täitma hakkamine oleks nende vastutusele võtmise küsimuse üsna kiiresti päevakorda toonud.

Käesolev artikkel tutvustab juhtumit, kus seaduste täitmisel piir ette tuli, ehk siis seda, kuidas võltsiti 1941. aasta küüditamise alusakti andmeid.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse