Menüü

Kokkuvõte

2015. aasta mais sai Riigikohtu halduskolleegiumi otsusega lõpplahenduse ligi kaks ja pool aastat väldanud kohtuvaidlus Riigikogu uurimiskomisjoni istungite salvestiste juurdepääsurežiimi üle. Vaidlus sai alguse ajakirjaniku teabenõudest, milles ta soovis tutvuda uurimiskomisjoni istungite salvestistega. Riigikogu Kantselei keeldus teabenõude täitmisest, sest istungid, mille salvestistele ajakirjanik juurdepääsu taotles, olid kinnised. Keeldumise peale pöördus väljaandja Andmekaitse Inspektsiooni, kes kohustas kantseleid ajakirjanikule salvestisi tutvustama, kui nendele ei ole avaliku teabe seaduses sätestatud alustel juurdepääsupiiranguid kehtestatud. Kantselei inspektsiooni ettekirjutusega ei nõustunud. Esimese ja teise astme kohus jätsid kantselei halduskaebuse rahuldamata. Riigikohus rahuldas kaebuse ning tühistas alama astme kohtute otsused ja inspektsiooni ettekirjutuse. Riigikohus leidis, et Riigikogu komisjoni istungi kinnisust sätestav Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 36 on teabe väljastamist puudutav erinorm, mille tõttu avaliku teabe seadus ning selle täitmist kontrolliva Andmekaitse Inspektsiooni järelevalve juhtumile ei kohaldu.

Riigikohtu otsus tekitas ajakirjanike, poliitikute ja ametnike hulgas ulatusliku resonantsi. Arvamusavaldused puudutasid otsuse eri aspekte. Siinne artikkel tuleb tagasi Riigikohtu otsuse põhiküsimuse juurde, milleks on parlamendi teabele juurdepääsu taotlemise piirid.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse