Kokkuvõte

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 51 lõike 1 kohaselt kohaldatakse hartat liikmesriikide tegevuse või tegevusetuse suhtes ainult siis, kui nad kohaldavad Euroopa Liidu õigust. Mõistet „Euroopa Liidu õiguse kohaldamine“ tõlgendatakse Euroopa Liidu Kohtu praktikas. Õiguskirjanduse kohaselt on see kohtupraktika lai, vastuoluline ja segadust tekitav. Käesoleva artikli eesmärk on analüüsida Euroopa Kohtu praktika põhjal, kuidas Euroopa Kohus on tõlgendanud liidu õiguse kohaldamist konkreetsetes kohtuasjades.

Analüüsi kohaselt on Euroopa Kohus praeguseks välja töötanud üsna selged ja järjepidevad reeglid. Eeltingimusena peab selleks, et tegemist saaks olla liidu õiguse kohaldamisega, liikmesriigi tegevuse või tegevusetuse puhul asjasse puutuma mingi muu liidu õiguse säte peale harta sätte. Liikmesriik kohaldab liidu õigust, kui aluslepingu säte näeb talle ette mingi kohustuse või kui ta piirab mõnda aluslepingus sätestatud põhivabadust. Liikmesriik kohaldab liidu õigust ka siis, kui ta kohaldab või võtab üle liidu õigusnormi, mis ei jäta talle mingit kaalutlusruumi; kui liidu õigusnorm jätab talle kaalutlusruumi ja ta seda kasutab; kui liidu õigusnorm näeb ette mingi toimingu tegemise, kuid ta keeldub seda tegemast; kui ta tõlgendab liidu õigusaktis sätestatud mõistet, mida ei ole liidu õigusega ühtlustatud; kui ta kehtestab karistuse liidu õigusakti rikkumise eest ning kui ta kehtestab liidu õigusakti menetlusnormid või täpsustab liidu õigusaktis sätestatud korda.

Autor leiab, et praeguseks on Euroopa Kohtu praktika harta artikli 51 lõike 1 osas rikkalik, kuid ei anna vastuseid kaugeltki kõikides praktilistes olukordades. Sellest annab tunnistust asjaolu, et endiselt jõuab Euroopa Kohtusse seda sätet käsitlevaid vaidlusi, mida ei saa lahendada varasemas praktikas sõnastatud reeglite järgi.

• Euroopa Liit
,
• põhiõigused, vabadused ja kohustused