Menüü

Tulemused võtmesõna otsingule: "äriühinguõiguse üldmõisted ja printsiibid"

Ühingute piiriülene liikumine Euroopa Liidus
Külliki Feldman
2015 2, Lk 113 - 137
...Parlamendi 14. juuni 2012. aasta resolutsioon Euroopa äriühinguõiguse tuleviku kohta (2012/2669(RSP)). Arvutivõrgus: http......liikumise hõlbustamiseks ELi piires (neljateistkümnes äriühinguõiguse direktiiv äriühingu asukoha piiriülese muutmise kohta...
Ettevõtte üleminek varjatud tehinguna
Martin Tamme
2009 3, Lk 181 - 188
Ettevõtte ülemineku regulatsiooni algseks põhiideeks oli takistada pahausksetel ettevõtjatel saavutada nende soovitud eesmärki: kohustuste jäämist maksejõuetule ja edasi mittetegutsevale ühingule. Selleks ...
10-aastane äriseadustik – tagasivaade senisele arengule
Villu Kõve
2005 9, Lk 595 - 605
...äriseadustiku eelset olukorda Eesti äriõiguses ja äriühinguõiguses ning Eesti majanduses ja ettevõtluses üldisemalt......nõuded ja lähtus samuti Euroopa Liidu arusaamadest äriühinguõiguses. Need kaks seadust koos äriseadustikuga kuulusid sisuliselt...
Mis on Euroopa ettevõtteõigus?
Andres Vutt
1993 6, Lk 125 - 125
Euroopa õigus on valdkond, mida meil kõigil tuleb alles hakata enda jaoks avastama. Kui me aga soovime saada osaks Euroopast, siis tuleb sellega ka tegeleda. Käesoleva artikli eesmärgiks on vaadelda ...
Ettevõtete liigid: olevik ja tulevik
Andres Vutt
1993 5, Lk 100 - 101
Eesti ettevõtteõiguse iseseisev areng algas 1989. aasta lõpus. Selle ajajärgu sotsiaalmajandusliku tausta iseloomustades tuleb rõhutada lühendit IME, mille otsest mõju on tunda ka õigusaktides. Selline ...
Tööandja Eesti tööõiguses
Gaabriel Tavits
1995 9, Lk 392 - 394
Õiguse üldteooriast on teada, et õiguse subjektid on subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad. Nendeks on isikud, kes osalevad õiguslikus elus. Kuna õiguslik elu koosneb tervest reast õigussuhetest ...
Äriseadustiku põhialused
Villu Kõve
1995 4, Lk 134 - 134
Uus ÄS (lühendid on toodud lk. 165) on mahukas kaubandusõiguse ehk äriõiguse kodifikatsioon, mis kehtestab uute põhimõtete alusel reeglid majandustegevuses osalejatele esitatavate juriidiliste nõuete ning ...
Äriseadustiku üldsätted
Villu Kõve
1995 4, Lk 135 - 136
ÄS keskseks juriidiliseks terminiks on sõna ettevõtja, kellena seaduse § 1 käsitleb äriühinguid ning oma nimel püsivalt majandustegevusega tegelevaid füüsilisi isikuid (füüsilisest isikust ettevõtjaid) ...
Äriseadustiku rakendamine
Andres Vutt
1995 4, Lk 164 - 165
ÄS rakendamise põhimõtted on toodud juba eespool, mistõttu käesolevas artiklis esitaksin vaid need probleemid, millele eelnevalt tähelepanu ei pööratud ning kordaks veelkord üle olulise. Rakendussätete ...
Filiaal
Villu Kõve
1995 4, Lk 161 - 161
Erinevalt senisest õigusest sätestab ÄS välismaa äriühingute filiaalide asutamisele ja registreerimisele selged nõuded. Filiaalina käsitletakse ÄS-s ainult välismaa äriühingute Eestis asuvaid struktuuriüksusi ...
Esindusprobleeme tööstusomandi õiguskaitsel
Anne Kalvi
1996 10, Lk 566 - 569
Käesoleva kirjutise ajendiks sai Patendiameti ja Europatendiameti ühisel seminaril tehtud märkus. Järgneb.Käesoleva kirjutise ajendiks sai Patendiameti ja Europatendiameti ühisel seminaril tehtud märkus ...
Asutamisel olev äriühing kui juriidiline isik
Kalev Saare
1996 6, Lk 262 - 265
1. Asutamisel olevast juriidilisest isikust üldiselt Enne äriseadustiku (edaspidi ÄS; RT I 1995, 26-28, 869) jõustumist 1. septembril 1995 ei pööratud eraõiguslike juriidiliste isikute tegevust reguleerinud ...
1  2  järgmine lehekülg»