Kokkuvõte

Tööandjad, kelle hooleks on COVID-19 ajal tagada töötajate tervis ja ohutus, seisavad silmitsi mitmete oluliste isikuandmete kaitse küsimustega, sealhulgas millistel tingimustel võib tööandja töötaja isikuandmeid töödelda (ennekõike terviseandmeid) ning kas on lubatud töödelda andmeid töötaja terviseloo kohta, reiside kohta kõrge nakkusohuga piirkondadesse ja kontaktide kohta nakatunud isikutega. Artikkel keskendub probleemidele, mis ilmnesid analüüsides Euroopa Andmekaitsenõukogu, samuti Euroopa Liidu riikide andmekaitse inspektsioonide ja praktikute juhiseid, mis on suunatud tööandja murekohtade lahendamisele. Artikli esimene osa keskendub töötajate privaatsusõigusele töökohal COVID-19 ajastul, samuti arutletakse andmekaitsemääruse kohaldumise üle (nt kehatemperatuuri mõõtmisel ja sellise e-töövahendi kasutamisel, mille abil saab kontrollida võimalikku nakatumist viirusesse). Seejärel otsib artikkel vastuseid küsimusele, millisele õiguslikule alusele saab tugineda tööandja, kui ta töötleb töötaja isikuandmeid, sealjuures terviseandmeid selleks, et rakendada erinevaid meetmeid COVID-19 tõkestamiseks. Artiklis käsitletakse ka isiku- ja terviseandmete mõistet COVID-19 kontekstis. Analüüsist nähtub, et riikide andmekaitse inspektsioonide juhised varieeruvad mitmetel juhtudel ning erinevate riikide arvamused ei ole mitte alati kooskõlas. Lisaks ei ole Euroopa Liidu andmekaitse inspektsioonid ega Euroopa Liidu Andmekaitsenõukogu kasutanud võimalust seostada Euroopa Liidu isikuandmete kaitse reegleid Euroopa Liidu tasandil kehtestatud töötervishoiu ja tööohutuse direktiividega, eelkõige direktiiviga, mis reguleerib bioloogilisi ohutegureid töökeskkonnas. Artikkel lõpetab tõdemusega, et täpsem, selgem ja ühtsem Euroopa nägemus töötaja isikuandmete töötlemise kohta oleks kriisi ajal oluline, et paremini kaitsta töötajaid ning tõkestada viiruse levikut.

• tööandja
,
• põhiõigused, vabadused ja kohustused