Sulge
Võlaõigusseaduse § 101 lõikes 2 sisalduva reegli kohaselt võib võlausaldaja kasutada kas koos või eraldi kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisti. Koos ei tohi kasutada vaid selliseid õiguskaitsevahendeid, mis teineteist olemuslikult välistavad.
Eesti õiguskirjanduses ja kohtupraktikas toetatakse üldjuhul seisukohta, et võlausaldaja võib hinda alandada eelnevalt võlgnikule kohustuse täitmise nõuet esitamata või kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega andmata. Samas on nii Riigikohus kui ka võlaõigusseaduse kommentaaride autorid märkinud, et teatud juhtudel võib hinna alandamine võimalikuks osutuda alles pärast seda, kui võlausaldaja on võlgnikule täitmiseks täiendava tähtaja andnud.
Käesolevas artiklis uuritakse, kas hinna alandamine on Eesti õiguses teiste õiguskaitsevahenditega hierarhilises suhtes. Artiklis analüüsitakse ka, kas võlausaldaja ja võlgniku õiguste tasakaalustamiseks on piisav, et võlausaldaja võib hinna alandamist kasutada esimese õiguskaitsevahendina, kuid tema seda õigust on piiratud võlgniku võimalusega oma kohustuse rikkumine heastada. Samuti analüüsitakse käesolevas artiklis, milliste õiguskaitsevahendite kasutamine välistab võlausaldaja võimaluse alandada hinda ja milliste õiguskaitsevahendite kasutamise kõrval säilib võlausaldajal see võimalus.