Menüü

Nõuded kaastööle

Juridica avaldab artikleid, ülevaateid ja kohtupraktika analüüse, mis olenevalt artikli sisust või menetlemise protseduurist vastavad Eesti Teadusinfosüsteemis (ETIS) kategooriatele
1.3 - eestikeelne teadusartikkel rahvusvahelise või kohaliku toimetuskolleegiumiga ajakirjas;
1.2 - eelretsenseeritud teadusartikkel rahvusvahelise toimetuskolleegiumiga ajakirjas, mis on avalikult kättesaadav ja levib rahvusvaheliselt;
5.2 - konverentsiteesid, mida ei kajasta Thomson Reuters Web of Science;
6.3 - populaarteaduslikud artiklid;
6.8 - lühikirjutised teadusajakirjades või
6.9 - raamatuarvustused.

Üldnõuded

Kaastöö doc-, docx- või rtf-formaadis palume saata Juridica tegevtoimetajale Katrin Prükk´i e-posti aadressile: Katrin.Prykk@juridica.ee Autor peab olema valmis vajadusel esitama teksti ka pdf failivormingus või paberil, et kindlustada diakriitikute jt erimärkide edasiandmist õigel kujul. Kaardid, joonised jm graafilised lisad esitada eraldi failidena võimalusel vektorgraafikas või tiff-, png-, jpg-formaadis.

Juridica kaastöö maht (sh viited) on kuni 45 000 tähemärki koos tühikutega.

Artiklile tuleb lisada ingliskeelne sisukokkuvõte (1500-2000 tähemärki koos tühikutega).

Artikkel tuleb varustada 3-5 märksõnaga eesti ja inglise keeles, mis kajastavad autori arvates kõige täpsemini tema kirjutise sisu. Märksõnastamisel on abiks Eesti märksõnastik.

Osutus uurimuse toetaja(te)le esitatakse artikli lõpus.

Artikli lõppu lisatakse andmed autori kohta: ameti- ja töökoht, tegevusvaldkond, teaduskraad. Toimetus vajab autori kohta veel järgmisi andmeid, mida ei avaldata: isikukood, postiaadress, pangakonto number, telefoninumber, e-posti aadress.

Toimetuse toimetamisõigus, sh lühendamisõigus hõlmab kõiki toimetusele saadetud kaastöid, k.a tellitud kaastöid, kusjuures toimetaja teostab oma õigust koostöös autoriga.

Vormistamisnõuded

Juridica kasutab joonealust viitamissüsteemi (footnote). Joonealuses viites tuleb esitada:

  • viidatava teose autori initsiaal ja perekonnanimi;
  • viidatava allika pealkiri; artikli puhul lisaks artikli pealkirjale ka selle väljaande pealkiri, kus tekst ilmus;
  • raamatul või kogumikul märgitakse ära väljaandmiskoht, kirjastus ja ilmumisaasta, kogumikul ka koostaja või toimetaja. Kui viidatakse ainult kindlale leheküljele, ei ole tarvis ära märkida kogu artikli või teose osa alguse- ja lõpulehekülge, piisab selle lehekülje numbrist, millele viidatakse;
  • kui viidatav teos on ilmunud perioodilises väljaandes, märgitakse ära väljaande ilmumisaasta ja vajadusel ka number; ajalehtedel lisaks veel ilmumiskuupäev;
  • võrgumaterjalile viidates märgitakse ära kasutamise kuupäev.
Viidete vormistamisel lähtutakse Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastööde vormistamise juhendist (8.12.2019).

Eelretsenseeritav artikkel (ETIS 1.2)

Autori soovil korraldab toimetus artikli eelretsenseerimise ja avaldamise, mis vastaks ETIS kategooria 1.2 nõuetele. Eelretsenseeritud artiklid on Juridica võrguväljaandes vaba ligipääsuga (open access) ja neid kajastatakse rahvusvahelistes andmebaasides.
Eelretsenseeritava artikli maht on 30 000-45 000 tähemärki koos tühikute ja viidetega.
Eelretsenseeritavatele artiklitele kehtivad kõik eelnevalt juba esitatud üldreeglid.
Lisaks peame vajalikuks rõhutada, et eelretsenseeritav artikkel peab olema kõrgel teoreetilisel tasemel. Selles otsitakse lahendusi aktuaalsetele erialastele probleemidele ning tutvustatakse originaalseid uurimistulemusi.

  • Artikkel peab olema originaalne, ei ole varem eesti keeles ilmunud ega ole samal ajal esitatud avaldamiseks kusagil mujal.  
  • Artikli teema peab olema aktuaalne ning artiklis tuleks selgelt välja tuua, milles seisneb uurimuse aktuaalsus.  
  • Artikkel peab pakkuma uusi teadmisi, lahendusi või lähenemisi probleemile või valdkonnale.
  • Artiklis käsitletav probleem ja eesmärk peavad olema selgelt sõnastatud ning seostatud asjakohaste teooriate ja olemasolevate uurimistulemustega.
  • Empiirilise uurimuse tulemusi kajastava või kasutava artikli puhul tuleb tutvustada valimi kujundamise ja andmekogumise protseduure ning põhjendada analüüsimeetodi valikut. Andmed tuleb esitada analüüsitud kujul, mitte piirduda nende kirjeldamisega. Kasutada tuleb ja võib ainult neid andmeid, mis on artikli eesmärgi seisukohalt olulised. Artikkel võib keskenduda ka kitsamale probleemile, mille käsitlemisel kasutatakse konkreetset osa uurimisandmetest. Kõike esitletut tuleb kasutada arutelus, järeldustes ja soovitustes. Järeldused peavad olema põhjendatud.
  • Artikli kirjutamisel peab järgima teadustöö eetika nõudeid ja häid akadeemilisi tavasid. Teiste autorite ja toetajate panusele tuleb osutada korrektselt.
  • Kõigile kasutatud allikatele tuleb viidata. Autoritekst ja tsiteeritud või refereeritud tekst peavad olema selgelt eristatud.

Esitatud artikli käsikirja saadab toimetus anonüümselt vastava teadusvaldkonna asjatundjatele arvamuse avaldamiseks.

Retsensendid hindavad käsikirja vastavust eelretsenseeritava artikli nõuetele, eelkõige huvipakkuvust ajakirja lugejaskonnale, uurimisprobleemi püstituse ja lahenduse originaalsust ning uudsust, uurimis- ja esitamismetoodika asjakohasust, vormistamise korrektsust, sisulist, keelelist ja stiililist poolt, ingliskeelse kokkuvõtte ja märksõnade sisulist ja keelelist adekvaatsust. Vajadusel teevad retsensendid muudatus- ja parandusettepanekuid.

Ka kaastöö heakskiitmisel tuleb autori(te)l juhinduda retsensentide muudatus- ja parandusettepanekutest. Kui autor ei ole mõne retsensendi märkusega nõus, võib ta jääda enda arvamuse juurde, põhjendades oma seisukohta.