Kokkuvõte

Sissejuhatus

Nii tsiviilõiguse kui common law maades tunnustatakse hoolimata lepinguõiguses kohaldatavast lepinguvabaduse printsiibist asjaolusid, mille olemasolul on tehing tühine, sest see on juriidiliselt või moraalselt vastuvõetamatu. Kõigis ulatuslikemates tsiviilõiguse koodeksites Euroopas on üldklausel, et heade kommetega või avaliku korraga vastuolus olevad tehingud on tühised.

Heade kommete instituut on pärit Rooma õigusest, kus lepingud contra bonos mores olid keelatud. Rooma õigus rõhutas üldjuhul lepingupoolte autonoomiat omavaheliste suhete reguleerimisel. Enim toetuti heade kommete instituudile laenulepingutes sätestatud kõrgete intressimäärade vaidlustamisel ja juhtudel, kui asja tegelik väärtus oli mitu korda suurem kui ostu-müügilepingus fikseeritud hind [1, lk 68]. Heade kommete vastaseks peeti, kui hageja esindaja tasu oli seotud osaga kostjalt saadud hüvituse summast [2, lk 712]. Keelatud oli pärimisleping.

• leping