Kokkuvõte

Kohtumenetlus on kompleksne nähtus, mille elemendid on iseseisvad ja sageli vastuolulised. Kompleksse probleemi lahendamiseks tuleb seda süsteemi mõista. Sellises interaktiivses süsteemis tegutsevad autonoomsed agendid etteantud raamistikus. Kohtumenetluses on need agendid kohtunik ja menetlusosalised ning raamistik menetlusseadus. Käesolev artikkel on fookusesse võtnud raamistikku puudutava osa ‒ menetluseetika ‒, mis sekundeerib seadusandlusele.

Menetluseetika tähtsustamiseks on praktikute koostöös aastal 2016 Eestis välja töötatud kohtumenetluse parima praktika edendamise suunised, mille väljatöötamisel on kohtunikud, advokaadid ja prokurörid läbi vaielnud endi menetluslikud huvid, rolli ja aktsepteeritavad meetodid ning kokku leppinud tasakaalustatud lähenemises kohtumenetlusele. Ühelt poolt on säilitatud menetlusosaliste autonoomsus, teisest küljest aga lepitud kokku, mis hetkest peab kohus hakkama end sunni kaudu kehtestama (nt tähtaegsuse küsimuses).

Käesolevas artiklis on autorid teinud oma subjektiivse valiku menetluse probleemidest ning nende menetluseetilistest lahendustest. Peatutakse sellistel probleemidel nagu menetlusdokumentide kasvav arv ja pikkus ning isevooluline menetlus. Mõlemad need probleemid manifesteeruvad kõige üldisemalt kohtumenetluse aegluses ja kalliduses.

• tsiviilkohtumenetluse üldmõisted ja printsiibid
,
• kriminaalmenetluse üldmõisted ja printsiibid
,
• õigusemõistmine
,
• kohtukulud tsiviilkohtumenetluses
,
• kriminaalmenetluse kulud