Kokkuvõte

Kriminaalmenetluse seadustik realiseerimise mõistet ei kasuta. Tegemist ei ole õigusterminiga. Eesti õigekeelsussõnaraamat räägib realiseerimisest kui millegi täideviimisest, teostamisest, teokstegemisest või ka elluviimisest. Vaatamata sellele, et tegemist ei ole õigusterminiga, on kõnealune keelend kriminaalmenetluses igapäevases kasutuses.

Realiseerimine kui kriminaalmenetluses kasutatav mõiste hõlmab tervet rida kohtueelset menetlust puudutavaid juriidilisi instituute. Tegemist on katusterminiga, mis võtab kohtueelses menetluses kokku mitu üksteisele lühema ajavahemiku jooksul järgnevat või ka paralleelselt kulgevat planeeritud tegevust. Nii algab realiseerimine üldjuhul isiku kahtlustatavana kinnipidamisega, millele järgneb õiguste tutvustamine. Seejärel lisandub enamasti läbiotsimise teostamine ning läbiotsimisel leitavate tõendite talletamine ja äravõtmine. Realiseerimise alla liigitatakse ka tähtsamate tunnistajate ülekuulamine ajal, mil kahtlustatav on kinni peetud. Realiseerimise täpse kava ja taktika määrab alati ära konkreetne kriminaalasi.

Praktikas on märgata tendentsi, mille kohaselt ei ole realiseerimise käigus tehtavate toimingute läbiviimise kord üheselt selge. Kohtueelset menetlust läbiviivatel menetlejatel tekib tihti ja ka õigustatult küsimusi, kuidas üht või teist toimingut teha nii, et kõik õiguspärane oleks.

Artiklis on läbi analüüsitud realiseerimisega seonduvad põhilised instituudid: kahtlustatavana kinnipidamine, õiguste (sh õiguste deklaratsiooni) tutvustamine, läbiotsimine ja ka kaitsjaga kohtumise ning suhtlemise õigus kinnipidamise ja läbiotsimiste ajal.

• kohtueelne menetlus
,
• kriminaalmenetluse tagamine
,
• tõendamine kriminaalmenetluses