Kokkuvõte

Õigusringkondades kaalutakse, kas ja mil määral saaks kohtute töökoormust Eestis vähendada sellega, et tõhustada kohtumenetlusi kas seaduste või praktika muutmise kaudu, unustamata seejuures iga isiku põhiseaduslikku õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse ja kaevata esimese astme kohtu otsus edasi.

Üheks teemaks, mille üle on arutatud, on see, kas tsiviilkohtumenetluses ette nähtud lihtmenetluse ulatuslikum kasutamine võiks aidata kaasa asjade ökonoomsemale menetlemisele. Kuigi tsiviilasja läbivaatamine lihtsustatud reeglite järgi on võimalik vaid esimese astme kohtus, on ringkonnakohtul sellistes asjades teatud eelduste olemasolul õigus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda. Käesoleva artikli eesmärk on käsitelda lihtmenetluse kohtuasjade menetlemist ringkonnakohtus ja hinnata, kas üldse ja kuivõrd saaks olemasolevat regulatsiooni laiemalt tõlgendada või seda muuta selliselt, et see aitaks edasikaebeõigust kahjustamata ressursipuuduses apellatsiooniastme kohtute töökoormust vähendada.

Artiklis käsitletakse esmalt, millal saavad kohtud lihtmenetluse regulatsiooni kohaldada. Teiseks vaadatakse, millised Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist tulenevad kohustused on ka lihtmenetluse puhul asjakohased. Seejärel analüüsikse, millised on ringkonnakohtu õigused lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel, sh hinnatakse nii keeldumise aluseid kui ka seda, kuidas keeldumine peab olema vormistatud. Viimasena puudutatakse lühidalt lihtmenetluse asja sisulist läbivaatamist ringkonnakohtus.

• tsiviilkohtumenetluse üldmõisted ja printsiibid
,
• põhiõigused, vabadused ja kohustused