Sulge
Laevade registreerimisel võtab lipuriik endale kohustuse tagada laevade vastavus rahvusvahelistele standarditele igas olulises aspektis, samuti kohustuse seda kontrollida. Kõrvuti selle avalik-õigusliku aspektiga on registreerimine tähtis ka eraõiguslikust aspektist selleks, et oleks võimalik laevade kasutamine kaubanduslikuks meresõiduks ning tsiviilkäive nendega.
Artikkel annab ülevaate Eesti laevaregistrisüsteemist ja käsitleb süsteemi rakendamisel tõusetunud probleeme. Nii peaks autorite arvates laeva lipuõigus olema õigus ja privileeg, mitte aga kohustus, nagu see on sätestatud kehtivas Eesti õiguses. Problemaatiliseks peavad autorid kas seadusesätteid, millega laevade registreerimiskorraga eemaldutakse laevaregistri asjaõiguslikust tähendusest ja antakse registreerimisele üldse mitte omane meresõiduohutuse järelevalve funktsioon. Krediidikäivet negatiivselt mõjutavaks peavad autorid seda, et seaduses toodud aluste ilmnemisel kohustab seadus kohut kustutama laev registrist. Hüpoteegipidajale taolises olukorras võimaldatud kaitsevahendeid ei pea autorid piisavaks. Probleemsena toovad autorid välja ka laeva registrist kustutamise aluste tõendamise regulatsiooni, laevaühingut puudutava regulatsiooni puudumist, samuti laeva registreerimisel ühe riigi registrist teise vajalike lubade väljastamise korda. Põhjalikumalt peatutakse laevade kasutusvalduse regulatsiooni probleemidel ning laevade ostu-müügilepingutega seotud küsimustel.