Kokkuvõte

Hans Kelsenit teatakse eelkõige puhta õigusõpetuse loojana, mille taustaks on töötamine professorina Viini, Kölni, Genfi, Praha ja Berkeley ülikoolides, 11 ülikooli audoktori nimetus, mitmed riigiõpetust, rahvusvahelist õigust, õigussotsioloogiat ja õigusfilosoofiat puudutavad tööd, samuti Austria 1920. aasta põhiseaduse väljatöötamine. Viimasega seoses peetakse teda ka uudse põhiseaduslikkuse kohtu jurisdiktsiooni loojaks. Lõpuks ei tohi unustada ka Hans Kelseni enda isiklikku elu, mida puudutasid otseselt tolle aja sündmused.

Aastal 1911, seega ligi sajand tagasi, nägi ilmavalgust Hans Kelseni mahukas, ligikaudu 700-leheküljeline habilitatsioonitöö „Riigiõigusõpetuse põhiprobleeme“ (Hauptprobleme der Staatsrechtslehre), millele 1925. aastal järgnes selle olulise edasiarendusena „Üldine riigiõpetus“ (Allgemeine Staatslehre). 1934. aastal ilmus kokkuvõtlik teos „Puhas õigusõpetus“ (Reine Rechtslehre), mida on kirjeldatud ka kui normatiivse õigusõpetuse eest võitlust pidavat teost. Tegemist on Hans Kelseni õigusõpetuse esimese ajajärguga. Need kolm teost on aluseks ka artiklile, mille eesmärk on vaadelda küsimusi, millele Hans Kelsen pööras tähelepanu enne õiguslause õpetusega tegelema asumist.

• õigusajalugu