Kokkuvõte

Eesti ajakirjanduses avaldatakse üha enam artikleid eri soost isikute võrdse tasustamise kohta. Ka Euroopa Liidus üldisemalt on meeste ja naiste tasustamise võrdsus endiselt uudisekünnist ületav teema. Seda vaatamata sellele, et Euroopa Liidus on võrdse tasustamise printsiip kehtinud enam kui 50 aastat.

Euroopa Kohus on andnud oma lahenditega märkimisväärse panuse võrdse tasustamise printsiibi sisustamisse. Kohtuasjas Defrenne II leidis Euroopa Kohus, et Rooma lepingu artiklis 119 kehtestatud võrdse tasustamise printsiip on ühenduse aluspõhimõte ning isikud võivad riigisisestes kohtutes nõuete esitamisel tugineda Rooma lepingu artiklile 119 juhul, kui samas asutuses või töökohal, avalikus või erasektoris, ei ole tasustamine võrdse tasustamise printsiibiga kooskõlas.

Paljusid meeste ja naiste tasustamise erinevuse põhjuseid ei suudeta täna selgitada. Osaliselt on aga sooline palgalõhe kogu Euroopas diskrimineerimise tulem. Diskrimineerimisel on erinevaid vorme. Käesolev artikkel käsitleb seda, kuidas tuvastada kaudset soolist diskrimineerimist Euroopa Kohtu praktikas kujunenud kolmeastmelise skeemi alusel ning kuidas on nimetatud skeemi eri astmeid kohtupraktikas sisustatud. Esitatud analüüsis on kaudse diskrimineerimise tuvastamine seotud võrdse tasustamise printsiibiga.

• töötasu
,
• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• Euroopa Liit