Menüü

Kokkuvõte

Sel aastal möödub Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi vastuvõtmisest 20 aastat. Rooma statuudi läbirääkimistel 1998. aastal oli arutelu all muuhulgas juriidilise isiku vastutuse kehtestamine, kuid läbirääkimiste käigus ei leidnud ettepanek piisavat toetust. Viimase 20 aasta jooksul on aga suurenenud juriidiliste isikute – eeskätt hargmaiste äriühingute – mõjukus nii majandustegevuses kui ka poliitilistes protsessides. Sellega on kaasnenud ka enam juhtumeid, kus äriühingud on kaasa aidanud inimõiguste rikkumisele ning raskete rahvusvaheliste kuritegude toimepanemisele. Kõige värskem näide on 27. juunil 2018 esitatud süüdistus Prantsusmaa tsemenditootja Lafarge vastu terrorirühmituse Islamiriik tegevusele kaasaaitamises. Kuna aga ühegi rahvusvahelise tribunali ega kohtu statuut ei sätesta praegu juriidilise isiku kriminaalvastutust, on peamine roll selliste tegude üle kohtumõistmisel riikide kanda. Rahvusvahelise regulatsiooni puudumine aga ei välista, et viimase paarikümne aasta jooksul on juriidilise isiku kriminaalvastutus kujunenud normiks rahvusvahelises tavaõiguses.

Käesolevas artiklis tuuakse välja peamised õiguskirjanduses levinud seisukohad juriidilise isiku kriminaalvastutuse kehtestamise kohta ning analüüsitakse senist praktikat, mis võiks olla aluseks tavaõiguse normi tunnustamisele.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse