Kokkuvõte

Psühholoogia hõljub juriidilise menetluse kohal paratamatult ja igal pool. Püüdes inimkäitumist reguleerida, on inimkäitumise ja inimmõistuse toimemehhanismide teaduspõhine uurimine ja mõistmine juristidele mitte üksnes väga soovitatav, vaid lausa obligatoorne.

Käesolevas artiklis võetakse vaatluse alla valitud osa psühholoogia eriteadmistele tuginevatest õigusrelevantsetest teemadest, tuginedes Tartu Ülikooli 100. aastapäeva puhul õigusteaduskonna vilistlasürituste raames korraldatud konverentsi vastava erialasessiooni ettekannetele. Teemadering keskendub sellele, mida artikli autorid on käsitlenud omaenda uurimustes. Artiklis esitatakse nende uurimuste tulemusi ning paigutatakse need praktilise õigusemõistmise konteksti. Vaatluse alla tulevad tõese ja valeliku kommunikatsiooni mehhanismid valetamise avastamise ja mõjutamise kontekstis; pikseldatud näokujutiste tajumine turvakaamerate kasutamise (äratundmine) ja isiku usaldusväärsuse hindamise kontekstis; ootustest põhjustatud „hallutsinatsioonid“ normaalsetel isikutel; riskantsete otsuste ajumehhanismid; tõendamisprotsess kui psühholoogiline protsess.

• tõendamine kriminaalmenetluses
,
• tõendid