Kokkuvõte

Oleme pärit riigist, kus KGB silmad ja kõrvad jälgisid meid tähelepanelikult. Kuid oleks naiivne arvata, et demokraatlikus riigis vastavate volitustega riigiasutused ei jälgiks isikute vahelist suhtlemist. Avalikud huvid, eelkõige riigi julgeolek ja kuritegevuse vastane võitlus õigustavad kodanike jälgimist, sest infol on nimetatud väärtuste kaitsmisel tohutu tähtsus. Demokraatlikus ühiskonnas on aga inimeste jälgimise ning info kogumise eesmärgid ja tagatised teised kui autoritaarsetes või totalitaarsetes režiimides.

Sõnumite saladuse õigusele on antud põhiseaduslik kaitse. Põhiseaduse § 43 annab igaühele õiguse temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Sõnumite edastamise viiside loetelu on näitlik ning järjestus peegeldab kahe maailmasõja vahelise aja sidevahendite arengut. Tehnoloogia arenguga on plahvatuslikult kasvanud nii teabe edastamise kui ka teabevahetuse jälgimise võimalused. Sõnumite saladuse riivamise ja rikkumise ohud lähtuvad tehnoloogia arengu ja selle kättesaadavuse ning sideteenuste osutajate erastamise tõttu ka eraisikutelt. Surve sõnumite saladuse piiramiseks tuleneb ka terrorismi ning piiriüleste kuritegude ohust. Sellest tulenevalt peab õiguslik regulatsioon konkreetses ajas ja ruumis püüdma saavutada tasakaalu eri väärtuste vahel. Raamid annavad mõistagi põhiseadus ja selle tõlgendused.

Autor analüüsib Eesti põhiseaduse § 43 kujunemist, kaitseala ulatust, sõnumite saladuse õiguse piiramise aluseid ning probleeme, mida autor on selles vallas märganud.

• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• tõendamine kriminaalmenetluses