Kokkuvõte

Kuigi sõda on pandeemialt tähelepanu kõrvale juhtinud, ei ole koroonaviirus endiselt maailmast kadunud ning ühel hetkel võime silmitsi seista uue laine või veelgi hullema haigusega. Sel juhul on taas päevakorras leebemad või rangemad meetmed, piirangud, soovitused ja suunised, et haiguse levikut ohjeldada. Juriidilise valmisoleku kindlustamiseks on Vabariigi Valitsus Riigikogus algatanud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muudatuste eelnõu (536 SE). Eestis kolmanda koroonalaine harjal kehtestatud meetmed aga alles ootavad kohtute hinnanguid. Nende arengute kohta on veel vara kategoorilisi seisukohti võtta. Põhimõtete tasemel ja teiste riikide arutelusid võrdluseks tuues on aga võimalik osutada mitmele sõlmprobleemile, mida tasub haigustõrje õigusliku raamistiku edasiarendamisel arvesse võtta, pidades iseäranis silmas pandeemia pikka vindumist ja lainete korduvust. Õigusriigis on oluline vahe, kas karme meetmeid rakendatakse kahe nädala või hulga aastate jooksul. Pärast põgusat taustainfot vaadeldakse artiklis ajamõõdet silmas pidades järgnevalt seaduse reservatsiooni põhimõtet, piirangute kehtestamiseks sobivaid halduse tegevusvorme, meetmete proportsionaalsust ning viimaks ka teaduse, poliitika, avaliku halduse ja kohtute vahekordi riiklike koroonapiirangute käsitlemisel.

• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• järelevalve ja kontroll
,
• haldusõiguse põhimõisted ja printsiibid
,
• halduskohtusse pöördumine