Kokkuvõte

Riigikohtu kriminaalkolleegium on kahel viimasel aastal teinud kaks otsust, milles ta tõlgendas põhiseaduse § 43 kaitseala piire. Esimene neist oli maadevahetamise asjas tehtud otsus. Riigikohus nõustus ringkonnakohtuga, et „PS § 43 kaitsealasse kuuluvad vaid need sõnumid, mis on hetkel kommunikatsiooniprotsessis“. Riigikohtu järgi ei ole selle põhiõiguse kaitsealas „saadetud ja andmekandjale salvestatud sõnumid, mis on saatja või saaja valduses. PS § 43 sõnastus räägib otsesõnu „edastatavatest“ sõnumitest, mitte mis tahes sõnumitest. [...] PS § 43 omab tähendust üksnes kommunikatsiooniprotsessi kaitseklauslina“.

Teist korda väljendas kriminaalkolleegium samasugust seisukohta 2015. aasta novembris tehtud otsuses. Seekord Riigikohus ei nõustunud ringkonnakohtuga, kes oli võõra kirja lugejad ja kopeerijad süüdi mõistnud. Riigikohus kinnitas, et „e kiri on PS § 43 mõttes kommunikatsiooniprotsessis selle ärasaatmisest kuni saajani jõudmiseni ehk sõnumi teeloleku ajal, mil sõnum on isiku mõjusfäärist väljas ning ta ei saa seda kolmandate isikute eest kaitsta [...]“.

Artikli esitatakse vastuargumendid põhiseaduse § 43 kitsale tõlgendusele. Selle kõrval tegeleb autor üldisemate probleemidega, mis seonduvad privaatsuse kaitse ja terminoloogia erinevustega põhiseaduse, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta vahel, samuti milliseid komplikatsioone võivad need erinevused tekitada seoses Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmisega.

• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• tõendamine kriminaalmenetluses
,
• poliitiliste ja kodanikuõiguste vastased süüteod