Kokkuvõte

Euroopa Liidus on praeguseks materiaalset karistusõigust ühtlustatud vähesel määral. Kuid Lissaboni lepingu jõustumisega on kaotatud ära sammaste süsteem ja edaspidised direktiivid, mis kehtestavad miinimumeeskirjad kuritegude ja karistuste määramiseks eriti ohtlike piiriülese mõõtmega kuriteoliikide puhul tulenevalt nende kuritegude olemusest, mõjust või vajadusest võidelda nende vastu ühistel alustel, on vahetult kohaldatavad. Seega tekib tulevikus olukord, kus meil on oma riigisisene karistusõigus ja Euroopa Liidu karistusõigus – kaks paralleelselt kehtivat karistusõigust. Kuidas karistusõigusaktide vahetu kohaldatavus hakkab välja nägema, ei ole praegu veel selge.

Ka Eesti Vabariigi esimesel perioodil eksisteeris karistusõiguse allikate paljusus. Käesolevas artiklis keskendutakse just kuni 1935. aastani kehtinud karistusõiguse allikatele, mida kohaldati üldkohtutes. Lisaks üldkohtutes kohaldavale karistusõigusele kehtis Eesti Vabariigis sõjaväekohtutes kohaldatav sõjaväe karistusõigus. Üldkohtutes kohaldatud õigusaktide kõrval käsitletakse käesolevas artiklis iga karistusseaduse kohaldamise põhimõtteid ja sellest tulenevaid probleeme. Nimetatud küsimustele keskendumine näitab, et meil on ajalooline kogemus eri karistusseaduste paralleelse kehtivusega olemas, samuti seda, milliseid probleeme karistusseaduste paralleelne kehtivus kaasa võib tuua.

• karistusõiguse üldmõisted ja printsiibid
,
• õigusajalugu