Kokkuvõte

Artiklis kommenteeritakse Riigikohtu otsust asjas 3-2-1-98-09 (28. oktoober 2009). Riigikohus asus selles seisukohale, et kinnisvaraarendaja ja kinnisasja omandaja vahelist lepingut tuleb eelduslikult pidada müügilepingu tüüpi lepinguks, millele kohaldatakse võlaõigusseaduse müügilepingu sätteid. Seevastu võlaõigusseaduse kommentaaris asutakse seisukohale, et „kui kinnisvaraarendaja müüb kliendile kinnistu ning lepingu lisatingimusena lepitakse kokku sellele hoone rajamise kohustus, võiks vastavat lepingut pidada segatüübiliseks VÕS § 1 lg 2 tähenduses: kinnistu omandiõiguse üleandmise ja kinnistu võimalike puudustega seonduv osa lepingust alluks müügi sätetele, hoone püstitamise ning selle puudustega seonduv osa aga töövõtu põhimõtetele“.

Artiklis vaadeldakse, milline on sellelaadsete lepingute kvalifitseerimise praktiline tähtsus. Autor leiab, et kinnisasja arendaja ja kinnisasja omandaja vahelise võlaõigusliku lepingu käsitamine segatüüpi lepinguna (kus ehitamiskohustusega seonduv alluks töövõtulepingu sätetele ning kinnisasja võõrandamise kohustuse ja võimalike puudustega seonduv müügilepingu regulatsioonile) vastaks paremini poolte vahel riski õiglase jaotuse põhimõttele ning aitaks tõhusamalt kaitsta kinnisasja omandaja õigustatud huve ehitise puuduste korral.

• võõrandamislepingud
,
• teenuse osutamise lepingud