Kokkuvõte

Rahvusvahelise kaubanduse oluline koostisosa on meretransport, mis hõlmab üle 90% kõikide kaupade välisvedudest. Meretranspordi toimimise reeglite ühtlustamisega on riigid tegelenud juba 20. sajandi algusest peale. Kogu rahvusvaheliste lastiveolepingut käsitlevate reeglite tekkimise ja muutumise ajalugu ongi vedajate ja kaubast huvitatud isikute õiguste ja kohustuste tasakaalustamise või ühele või teisele poole kaldumise ajalugu, mille sihiks on leida ja kehtestada kõiki pooli rahuldav kompromiss, mis kindlustaks kaubanduse arengu maailmas.

Artikkel annab lühiülevaate kehtivatest Haagi-Visby ja Hamburgi reeglitest ning ÜRO egiidi all valminud ja kava kohaselt 2009. aasta sügisel allakirjutatavatest Rotterdami reeglitest, mis käsitlevad kaupade rahvusvahelist vedu täies ulatuses või osaliselt meritsi, samuti Euroopa Liidu ISIC reeglite eelnõust. Sellise võrdleva käsitluse taustal juhib autor tähelepanu asjaoludele, mida Eesti peaks arvesse võtma otsustamaks, kas ühineda Rotterdami reeglitega või mitte. Kui maailmakaubanduses võetakse Rotterdami reeglid omaks või kui Euroopa Liit võtab vastu ISIC reeglid, tuleb Eesti kaubandusliku meresõidu seadust lähitulevikus arvatavasti olulisel määral täiendada.

• mereõigus