Kokkuvõte

Rahvusvahelistele ostu-müügilepingutele pole tehingute spetsiifika tõttu sageli otstarbekas kohaldada siseriiklikku õigust. ÜRO konventsioon kaupade rahvusvaheliste ostu-müügilepingute kohta (edaspidi CISG) kui rahvusvahelistele kaubanduslepingutele kohaldatav ühtne normistik on 1. märtsi 1999 seisuga ratifitseeritud 54 riigis.^*1 Kaubanduse globaliseerumist silmas pidades on tegemist olulise mitmepoolse lepinguga. Eestis jõustus CISG 1. oktoobril 1994.^*2 Hoolimata sellest, ei kohaldata Eesti õiguskorras CISG-i kuigi sageli. CISG rakendamine siseriikliku õiguse asemel on tihti efektiivsem, sest CISG sätted on kujundatud rahvusvahelist konteksti silmas pidades, samuti on CISG normid erinevates riikides asuvatele pooltele kättesaadavamad ja mõistetavamad. Sellest lähtuvalt tuleb ka Eesti juristidel ja kohtutel peatselt üha enam tegeleda õiguslike vaidluste ja probleemidega, mis puudutavad CISG-d. Alljärgnevalt keskendutaksegi CISG kohaldamise praktikale ja probleemidele, seostatakse CISG sätteid VÕS-i vastavate sätetega, tuues välja nende aktide sarnasused ja erinevused.^*3

• leping
,
• müügileping
,
• Rahvusvaheline eraõigus