Kokkuvõte

Eesti kohtutes on ühed sagedamini kohalduvateks rahvusvahelise eraõiguse instrumentideks Venemaa Föderatsiooni ja Ukrainaga sõlmitud nn õigusabilepingud. Need lepingud konkureerivad riigisiseste seaduste, pärast Euroopa Liiduga liitumist Eesti suhtes kehtima hakanud Euroopa Liidu rahvusvahelise eraõiguse määruste ning rea rahvusvaheliste lepingutega, mille Eesti Vabariik pärast taasiseseisvumist kas iseseisvalt või Euroopa Liidu kaudu sõlminud on. Nii kolmandate riikidega sõlmitud õigusabilepingud ühelt poolt kui ülejäänud Eesti rahvusvahelise eraõiguse instrumendid teiselt poolt reguleerivad pea kõiki rahvusvahelise eraõiguse valdkondi – neis on reeglid nii rahvusvahelise kohtualluvuse kontrollimiseks, kohalduva õiguse määramiseks, täitedokumentide tunnustamiseks, täidetavaks tunnistamiseks ja täitmiseks kui ka kohtute ja muude ametiasutuste koostöö jaoks tsiviilasjade lahendamisel. Need kaks gruppi õigusakte sisaldavad rahvusvahelise eraõiguse küsimuste lahendamiseks sageli erinevaid reegleid ning tihti võivad sellised reeglid olla üksteisega vastuolus. Käesolevas artiklis selgitatakse, millised vastuolud esinevad kolmandate riikidega sõlmitud õigusabilepingute ja neile ajaliselt järgnenud muude rahvusvahelise eraõiguse aktide vahel ning millised on kohtute ja seadusandja võimalused selliste vastuolude ületamiseks.

• Rahvusvaheline eraõigus