Kokkuvõte

Korteriomandi puhul on tegemist seadusega loodud konstruktsiooniga, mille puhul põimuvad asja-, võla- ja ühinguõiguse põhimõtted. Korteriomanike ühisus rajaneb 2001. aastal jõustunud korteriomandiseaduse § 8 lõikel 1, mis käsitab korteriomanike ühisusena korteriomanike vahel kaasomandi esemega seoses tekkivaid õigussuhteid. 1994. aastal jõustunud esimesest korteriomandiseadusest jäid korrusmajade valitsemist puudutavad sätted välja, sest tollane poliitiline otsus oli, et korrusmajade haldamine hakkab toimuma korteriühistute kui iseseisvate juriidiliste isikute kaudu. Ajapikku selgus aga tõsiasi, et korteriühistute loomine ei kulge plaanitult ning on vajadus ka alternatiivsete haldusvormide järele.

Erilist tähelepanu on õigusteoorias ja praktikas pööratud korteriomanike vahelistele õigussuhetele, s.t korteriomanike sisesuhetele ja nende suhete toimele väljaspool. Käesolevas artiklis analüüsitakse korteriomanike ühisuse õiguslikku olemust ja tekkelugu ning selle võimalikku arengut. Kuna 2001. aastal jõustunud korteriomandiseaduse aluseks on suures osas Saksamaa Liitvabariigi 1951. aasta korteriomandiseadus, siis käsitletakse artiklis võrdlevalt probleeme, mille üle Saksa õigusteaduses on ühisusega seoses aastakümneid diskuteerinud.

• omand
,
• korteriomand
,
• seltsinguleping