Kokkuvõte

Riigikogu võttis 12. veebruaril 2003 vastu kriminaalmenetluse seadustiku, mis jõustub 1. juulil 2004. Seadmata kahtluse alla selle seadustiku olulist rolli Eesti kriminaalmenetluse efektiivsemaks muutmisel ja selle kvalitatiivselt uuele tasemele viimisel, juhitakse artiklis tähelepanu mõningatele kohtueelset menetlust reguleerivate sätetele kriminaalmenetluse seadustikus, mis autori arvates ei ole normitehniliselt või keeleliselt eriti õnnestunud. Autor toob välja ridamisi sätteid, mille tõlgendamine ja rakendamine nende praegusel kujul võib põhjustada arusaamatusi ja vaieldavusi. Nende hulgas on nii terminite ebatäpsusest, terminikasutuse ebajärjekindlusest kui ka sätete ja väljendite kooskõlanõude eiramisest põhjustatud vigu. Lisaks sellele peatub autor ka regulatsiooni sisulistel probleemidel, mis seonduvad kohtueelse menetluse küsimustega. Neist põhjalikumat käsitlemist leiavad eksperdi ja spetsialisti ülesannete ja õigusliku staatusega seotud probleemid, eriti küsimus, kas eksperdi ülekuulamisel saadud andmed saavad oma olemuselt olla tõendiks kriminaalasjas.

• kohtueelne menetlus
,
• õiguskeel ja terminoloogia
,
• kriminaalmenetluse subjektid
,
• tõendamine kriminaalmenetluses